MTÜ Noorte Meediaklubi teatab:
Head sõbrad!
Noorte Meediaklubil täitus 10 aastat tegutsemist. Juubeliaasta puhul korraldame suure kevadise multimeedalaagri Jõhvi Gümnaasiumis.
Laagris õpetame, kuidas teha ning ka teeme televisiooni, raadiot ja internetilehte. Kordame üle, kuidas kajastada uudist ja mida ei tohiks reportaažil unustada, õpime monteerimist ja proovime ka kõik omal käel läbi.
Selle aasta uustulija on wikimeedia kursus ehk kuidas teha lehte interaktiivselt. Wikimeedia kursus on suunatud koolidele, kellel koolilehte pole või kus koolilehe tegemiseks on vahendites puudujääke.
Laagri üheks superkülalisesinejaks on Superstaari saatest tuntud Marten Kuningas, kes jagab enda kogemusi meediaga suhtlemisest ja ajakirjanduse õppimisest (Marten on lõpetanud Tartu Ülikoolis ajakirjanduse bakalaureuse). Kes teab, äkki laulab Marten mõne laulugi.
Muidugi saame kõik palju uusi tuttavaid läbi meeskonnatöö ja õhtuste ühiste paroodiaürituste
Laager toimub kevadisel koolivaheajal 26. - 28. märts 2010 Jõhvi Gümnaasiumis.
Kuna kohad kipuvad ruttu täituma, siis kiiresti registreerima, et keegi ukse taha ei jääks. Registreerumise tähtaeg on 22. märtsil
Registreerimisleht.doc saata johvi.multimeedialager@meediaklubi.ee
Vastuseks saate kinnitava kirja ja ka arve.
Osavõtutasu 250.- krooni (mille eest kogu koolitus, materjalid ja 6 söögikorda).
Meie oleme: MTÜ Noorte Meediaklubi
Arveldusarve: 221023042714
Selgituseks: oma nimi ja kool, kus sa õpid
Kui teil tekib probleeme laagri alguseks kohale jõudmisega, võtke meiega ühendust ja leiame koos lahenduse. Vajadusel saate kokkuleppel laagri korraldajatega end kooli sisse seada ka varem. Samamoodi on võimalik laagrist ka varem lahkuda.
Laagrisse tuleb kaasa võtta magamiskott ja madrats, sest ööbimine toimub klassiruumides. Võimaluse korral tooge kaasa ka diktofon, mälupulk, fotoaparaat, sülearvuti ja hea tuju.
Kohtumiseni Jõhvis!
Piret Eero
+372 56 477 117
piret@meediaklubi.ee
Mathis Bogens
+372 56 638 667
mathis@meediaklubi.ee
Jõhvi Multimeedialaagri Projektijuhid
MTÜ Noorte Meediaklubi
NB! Osavõtusoovist andke palun teada tammets@gmail.com
Kuvatud on postitused sildiga film. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga film. Kuva kõik postitused
neljapäev, 11. märts 2010
kolmapäev, 27. jaanuar 2010
Film - lingid
http://en.wikiversity.org/wiki/Filmmaking
http://en.wikiversity.org/wiki/Course:WikiU_Film_School_Course_01_-_Learning_the_Basics_of_Filmmaking
http://mashable.com/2007/09/16/movie-toolbox/
http://www.freedocumentaries.org/
http://straycinema.com/guidelines/
http://www.plotbot.com/screenplays/hitmansuicide
http://en.wikiversity.org/wiki/Course:WikiU_Film_School_Course_01_-_Learning_the_Basics_of_Filmmaking
http://mashable.com/2007/09/16/movie-toolbox/
http://www.freedocumentaries.org/
http://straycinema.com/guidelines/
http://www.plotbot.com/screenplays/hitmansuicide
teisipäev, 12. jaanuar 2010
Tunnid jaanuaris 2010
Tere ja head head uut aastat!
Kohtume sügiseste rühmadega veel ka jaanuaris, ehk siis viimased korrad detsembris polnud veel päris viimased. Loodan, et ajagraafik, mis allpool minu poolt koostatud, sobib kõigile.
13. jaanuar - küljendus
20. jaanuar - foto
27. jaanuar - film
Kohtumiseni kolmapäeviti!
Kohtume sügiseste rühmadega veel ka jaanuaris, ehk siis viimased korrad detsembris polnud veel päris viimased. Loodan, et ajagraafik, mis allpool minu poolt koostatud, sobib kõigile.
13. jaanuar - küljendus
20. jaanuar - foto
27. jaanuar - film
Kohtumiseni kolmapäeviti!
reede, 11. detsember 2009
Kaader filmifestival 2009
Sel aastal kolmandat korda toimunud filmifestival Kaader osalesid ka Lilleküla Gümnaasiumi meediaõpilased Lauri Jõeäär, Heleri Saarvel ja Kristel-Liis Harikas.
Filmifestivali Kaader eesmärk on kutsuda kokku noori üle Eesti filmikunstiga suuremat tutvust tegema. Kahepäevase festivali sisse mahuvad nii töötoad kui ka filmikonkurss. Osavõtt on olnud igal aastal suur ning õpilasi on kokku sõitnud kõikjalt Eestist.
Seekord oli kavas pisike muudatus, kohale kutsuti filmihuvilised õpilased, kes said võimaluse Balti Filmi- ja Meediakooli üliõpilaste juhendamisel kokku panna lühifilmi Raplast, täpselt sellise nurga alt, nagu nemad seda soovisid. Tehniliselt olime toetatud korraliku kaamera, monteerimisarvutiga, söögi ja joogiga.
Hommikul kohale jõudes registreerisime end koolis ning käisime lõunal. Niikaua valmistati ette klassi arvutitega ning kohale saabusid ka BFM-i juhendajad. Järgmiseks paluti meil mõelda idee peale, kuidas lahendada praktlist ülesannet. Meie lahendasime selle intervjuude vormis, mis tähendas, et pidime liikuma edasi Rapla käidavamatesse kohtadesse.
Kella kaheks olime inimeste intervjueerimise lõpetanud ning suundusime tagasi kooli filmi monteerima ning seda tegevust jagus meil päeva lõpuni. Järgmisel päeval olid juba kavas filmide ülevaatamised ning saime väga head tagasisidet ka teiste osalejate käest.
Suured tänud Rapla Vesiroosi Gümnaasiumile ning festivali Kaader korraldajatele ning BFM-i juhendajatele asjaliku ettevõtmise eest!
Info filmifestivali kohta leiab aadressil http://kaader.org/www/index.html
Selle aasta tööd leiab aadressil http://toru.ee/contest/29
Pilte ürituse kohta leiab aadressil http://public.fotki.com/vesiroosi/2009-2010/2009-10-24-kaader/
pühapäev, 6. detsember 2009
kolmapäev, 11. november 2009
Dokfilmide töötuba
LÜHIDOKKIDE TÖÖTUBA TALLINNAS!
Arvad, et sinus on see miski, mis teeks sinust tegija…..dokfilmitegija?
Kui jah, siis tule 14.-15.novembril toimuvale lühidokkide workshop’ile Tallinnas Kopli noortekeskuses (aadressil: Kopli 98). Kui oled vanuses 14-21 ja sul on huvi dokfilmide tegemise vastu, siis registreeri end aadressil haide@taninfo.ee hiljemalt reedeks 13. novembriks.
Workshop on tasuta, seda korraldavad MTÜ Mondo, Jaan Tõnissoni Instituut ning Kopli Noortekeskus. Workshop toimub MTÜ Mondo Hariduskampaania raames.
PS. Juhul, kui soovid töötoas osaleda, anna palun sellest teada siinsamas postituse juures, jättes nime kommentaari.
Vaata: www.haridus.maailmakool.ee
Workshop’il antakse noortele võimalus end läbi meeskonnatöö väljendada, keskendudes globaalsetele teemadele nagu lapssõdurid, turvalisus, keskkond, lapstööjõud, ületarbimine jms.
Noortel filmitegijatel on võimalus teha koostööd koos oma ala professionaalidega ning filmida-monteerida grupi enda dokfilm, mis seejärel saab osa võtta ka Mondo korraldatud filmivõistlusel, mille peaauhinnaks on videokaamera.
Mida Sa veel ootad? Registreeru ruttu, sest kohti jätkub vaid 24 noorele!
P.S. Workshop toimub rahvusvahelise juhendajaga ning on enamjaolt inglise keeles.
Lisainfo: Paul Senosi, paul@mondo.org.ee
PÄEVAKAVA:
Laupäev, 14.november:
Kopli Noortekeskus
10:00 Kohv ja registreerimine
10:15 Meeskondadesse jagamine ja ice-breakers
10:45 Sissejuhatus, lektorite ja teemade tutvustamine
11:00 Loeng: kuidas teha filmi?
12:00 Storyboard'ide joonistamine
13:00 Tehnika tutvustus
13:30 Lõuna
14:15 – 19:00 Filmimine
Pühapäev, 15.november:
Kopli Noortekeskus
11:00 Kohv ja teambuilding-harjutused
11:30 Sissejuhatus monteerimisse
12:00 Monteerimine
14:30 Lõuna
15:15 Monteerimine
18:00 Lõpetamine
Projekti toetavad:
EuropeAid ja
Euroopa Kolmandate Riikide
Kodanike Integreerimise Fond
PS. Juhul, kui soovid töötoas osaleda, anna palun sellest teada siinsamas postituse juures, jättes nime kommentaari.
Arvad, et sinus on see miski, mis teeks sinust tegija…..dokfilmitegija?
Kui jah, siis tule 14.-15.novembril toimuvale lühidokkide workshop’ile Tallinnas Kopli noortekeskuses (aadressil: Kopli 98). Kui oled vanuses 14-21 ja sul on huvi dokfilmide tegemise vastu, siis registreeri end aadressil haide@taninfo.ee hiljemalt reedeks 13. novembriks.
Workshop on tasuta, seda korraldavad MTÜ Mondo, Jaan Tõnissoni Instituut ning Kopli Noortekeskus. Workshop toimub MTÜ Mondo Hariduskampaania raames.
PS. Juhul, kui soovid töötoas osaleda, anna palun sellest teada siinsamas postituse juures, jättes nime kommentaari.
Vaata: www.haridus.maailmakool.ee
Workshop’il antakse noortele võimalus end läbi meeskonnatöö väljendada, keskendudes globaalsetele teemadele nagu lapssõdurid, turvalisus, keskkond, lapstööjõud, ületarbimine jms.
Noortel filmitegijatel on võimalus teha koostööd koos oma ala professionaalidega ning filmida-monteerida grupi enda dokfilm, mis seejärel saab osa võtta ka Mondo korraldatud filmivõistlusel, mille peaauhinnaks on videokaamera.
Mida Sa veel ootad? Registreeru ruttu, sest kohti jätkub vaid 24 noorele!
P.S. Workshop toimub rahvusvahelise juhendajaga ning on enamjaolt inglise keeles.
Lisainfo: Paul Senosi, paul@mondo.org.ee
PÄEVAKAVA:
Laupäev, 14.november:
Kopli Noortekeskus
10:00 Kohv ja registreerimine
10:15 Meeskondadesse jagamine ja ice-breakers
10:45 Sissejuhatus, lektorite ja teemade tutvustamine
11:00 Loeng: kuidas teha filmi?
12:00 Storyboard'ide joonistamine
13:00 Tehnika tutvustus
13:30 Lõuna
14:15 – 19:00 Filmimine
Pühapäev, 15.november:
Kopli Noortekeskus
11:00 Kohv ja teambuilding-harjutused
11:30 Sissejuhatus monteerimisse
12:00 Monteerimine
14:30 Lõuna
15:15 Monteerimine
18:00 Lõpetamine
Projekti toetavad:
EuropeAid ja
Euroopa Kolmandate Riikide
Kodanike Integreerimise Fond
PS. Juhul, kui soovid töötoas osaleda, anna palun sellest teada siinsamas postituse juures, jättes nime kommentaari.
pühapäev, 8. november 2009
Üritused tuleval nädalal
Filmigrupp:
Tuleva nädalal on Lillekülas mitmeid erinevaid sündmuseid, mida kindlasti võiks kajastada ka lühikeste uudislugudega. Mihkel ja Raimond said oma uudislooga suurepäraselt hakkama.
Sündmused on:
Tuleva nädalal on Lillekülas mitmeid erinevaid sündmuseid, mida kindlasti võiks kajastada ka lühikeste uudislugudega. Mihkel ja Raimond said oma uudislooga suurepäraselt hakkama.
Sündmused on:
- 9. novembril 3. tund (ja vahetund enne seda) Berliini müüri langemise 20. aastapäeva tähistamine. Vaadatakse videokatkendeid ja külla tuleb Toomas Alatalu. Korraldab õpetaja Epp-Mare Kukemelk.
- 10. novembril 3. tund Eesti Panga infotund (8.-10. klass). Korraldab Kristiine Linnosa Valitsus.
- 12. novembril saksa keele päev (6.-12. klasside saksa keele õpilased). 3. tunnil külaline - austerlanna E.M Grünberg, 4. tunnil luuleprogramm (luulet saksa autoritelt). Korraldab õpetaja Leili Küttner.
Eelmisel tunnil kokkulepitud nimekirjas on järgmised rühmad järjekorras peale Mihklit ja Raimondit:
- Alina ja Laura
- Greta ja Krete
- Gunnar ja Karl
Leppige palun omavahel kokku, kes millist üritust kajastada saab. Filmige materjali arvestusega, et uudislugu üritusest mahuks kuni 1.30 minuti sisse. Kasutada saate selleks kooli videokaamerat või kui teil on oma kaamera, siis ka sellega võib loomulikult. Hea oleks, kui jõuaksite uudislood kokku panna samal päeval kuid kuna me kohtume kolmapäeval ka tunnis, võite montaazi osa teha ka meediatunni ajal.
Tuletan meelde, et ühe ürituse kajastamine on osa hindest.
kolmapäev, 21. oktoober 2009
teisipäev, 29. september 2009
Meedia tundide ajad esimesel poolaastal (parandatud!)
September
30. - foto
Oktoober
7. - küljendamine
14. -film
21. - foto
November
4. - küljendamine
11. - film
18. - foto
25. - küljendamine
Detsember
3. - film
10. - foto
17. - küljendamine
Fotograafidel homme aparaadid kaasa võtta, võib vaja minna :]
30. - foto
Oktoober
7. - küljendamine
14. -film
21. - foto
November
4. - küljendamine
11. - film
18. - foto
25. - küljendamine
Detsember
3. - film
10. - foto
17. - küljendamine
Fotograafidel homme aparaadid kaasa võtta, võib vaja minna :]
kolmapäev, 22. aprill 2009
teisipäev, 10. märts 2009
3D fotograafia
Algne artikkel on avaldatud veebiajakirjas Photojojo.
On asju, millest me tunneme puudust alles siis, kui neid üks kord lihtsalt ei ole. Nagu varbad, hambapasta ja puud näiteks. Just sellepärast kolmemõõtmelised fotod panevadki meid imestama, millised unustatud suppervõimed meil on.
Tegelikult on asi veel huvitavam, ilma eriliste väljaminekuteta on võimalik pildistada kolmemõõtmelisi fotosid, millede vaatamine ei nõua isegi spetsiaalseid prille.
Kuidas saavad kolmemõõtmelised fotod paista kolmemõõtmelised?
Nii töötab teravussügavus: Inimese silmad asuvad teineteisest umbes 5-6 cm kaugusel, mis tähendab, et nad näevad objekte veidi erinevate nurkade alt. Meie aju paneb kaks pilti kokku üheks kolmemõõtmeliseks pildiks. Erinevus kahe pildi vahel aitab meil aru saada kui kaugel objekt meist tegelikult asub.
Pildistades kaks pilti objektist sama vahemaa tegant nagu inimese silmad, on effekt üsna sama. Teatud moodi neid pilte vaadates hakkab aju tööle nii, et meie silmade ette tekib kolmemõõtmeline pilt.
Hästi lühike stereofotograafia ajalugu
Stereofotograafiaks nimetatakse pildistamise võtet, kui kaamera (tavaliselt spetsiaalselt disainitud või modifitseeritud) pildistab kaks fotot üheaegselt samast stseenist. Kaks fotot võetakse veidi erinevate kohtade pealt, vaheks on sama maa, mis kahel silmal inimesel. Kahte fotot vaadeldakse tavaliselt spetsiaalse tööriistaga nagu stereoskoop nii, et vasakult võetud fotot näidatakse vasakule silmale ja paremat paremale silmale, mis kutsubki esile kolmemõõtmelise effekti.
Stereograafia sai alguse 19. sajandi lõpus kui inimesed hakkasid huvi tundma ja koguma fotosid kaugetest ja eksootilistest maadest
Suurem populaarsuse hüpe kaasnes View-Master kettaga ja puna-siniste klaasidega prillidega.
Tänapäeval on müügil juba kolmemõõtmelisi pilte pildistavad nn. seebikarbid, stereo objektiivid peegelkaameratele ning stereo versioon armastatud Holga kaamerast.
3D fotode tegemiseks vajame me:
fotokaamera
kindel, sile alus (statiiv)
Meeles tuleb pidada, et antud lahendus on kõigest lõbus ajaveetmisviis :]
Paar nippi pildistamiseks:
Kuidas vaadata kolmemõõtmelisi fotosid (esimene võimalus)
Lihtsaim viis stereoeffekti nägemiseks on asetada kaks pilti teineteise kõrvale. Rista oma pilk kuni kaks pilti üheks “sulavad”. Fokusseeri oma pilk keskele tekkivale pildile ning sa peaksid nägema kolmemõõtmelist lõpptulemust. Raske võib esmalt oma eesmärki saavutada kuid lõpuks peaks see siiski töötama.
Nagu igas fotograafiaga seotud valdkonnas, saad ka kolmemõõtmeliste fotode juures kulutada erinevatele abivahenditele suuri summasid. Läbi saab ka soodsamalt - paarikümnekroonised prillid (vahel tulevad kaasa ka digikaameratega) ning väike fototöötlus - lõika fotod ruudukujuliseks ning ongi valmis!
Kuidas vaadata kolmemõõtmelisi fotosid (teine võimalus)
3D effekti saab simuleerida ka arvutiga. Selleks on vaja kaks fotot kokku panna liikuvaks pildiks (näiteks *.gif fail sobib hästi). Palju näiteid selle kohta leiab aadressilt Lenticulations.com.
Käed külge - õpetus programmiga GIFfun (Mac)
Viiteid
* 3DStereo müüb praktiliselt kõike, mis on seotud kolmemõõtmeliste fotode ja filmidega
* Erinevad meetotid kolmemõõtmeliste fotode võtmiseks leiab siit.
* Camerapedia artikkel võtab kogu stereograafia kenasti kokku.
On asju, millest me tunneme puudust alles siis, kui neid üks kord lihtsalt ei ole. Nagu varbad, hambapasta ja puud näiteks. Just sellepärast kolmemõõtmelised fotod panevadki meid imestama, millised unustatud suppervõimed meil on.
Tegelikult on asi veel huvitavam, ilma eriliste väljaminekuteta on võimalik pildistada kolmemõõtmelisi fotosid, millede vaatamine ei nõua isegi spetsiaalseid prille.
Kuidas saavad kolmemõõtmelised fotod paista kolmemõõtmelised?
Nii töötab teravussügavus: Inimese silmad asuvad teineteisest umbes 5-6 cm kaugusel, mis tähendab, et nad näevad objekte veidi erinevate nurkade alt. Meie aju paneb kaks pilti kokku üheks kolmemõõtmeliseks pildiks. Erinevus kahe pildi vahel aitab meil aru saada kui kaugel objekt meist tegelikult asub.
Pildistades kaks pilti objektist sama vahemaa tegant nagu inimese silmad, on effekt üsna sama. Teatud moodi neid pilte vaadates hakkab aju tööle nii, et meie silmade ette tekib kolmemõõtmeline pilt.
Hästi lühike stereofotograafia ajalugu
Stereofotograafiaks nimetatakse pildistamise võtet, kui kaamera (tavaliselt spetsiaalselt disainitud või modifitseeritud) pildistab kaks fotot üheaegselt samast stseenist. Kaks fotot võetakse veidi erinevate kohtade pealt, vaheks on sama maa, mis kahel silmal inimesel. Kahte fotot vaadeldakse tavaliselt spetsiaalse tööriistaga nagu stereoskoop nii, et vasakult võetud fotot näidatakse vasakule silmale ja paremat paremale silmale, mis kutsubki esile kolmemõõtmelise effekti.
Stereograafia sai alguse 19. sajandi lõpus kui inimesed hakkasid huvi tundma ja koguma fotosid kaugetest ja eksootilistest maadest
Suurem populaarsuse hüpe kaasnes View-Master kettaga ja puna-siniste klaasidega prillidega.
Erinevad stereokaamerad, Rick Soloway
Tänapäeval on müügil juba kolmemõõtmelisi pilte pildistavad nn. seebikarbid, stereo objektiivid peegelkaameratele ning stereo versioon armastatud Holga kaamerast.
3D fotode tegemiseks vajame me:
fotokaamera
kindel, sile alus (statiiv)
Meeles tuleb pidada, et antud lahendus on kõigest lõbus ajaveetmisviis :]
Paar nippi pildistamiseks:
- Pildistatavate objektide ja tausta vahel võiks olla veidi suurem ruum, see suurendab 3D effekti.
- Nagu ka 3D õudusfilmide puhul, annab parima tulemuse foto kellestki või millesti, mis liigub kaamera poole.
- Pildistatav objekt peab olema terav ja fookuses.
- Ära kasuta välku, sest sama kaameraga erinevate nurkade alt valgustades võib lõpptulemus jääda ebaloomulik
Kuidas vaadata kolmemõõtmelisi fotosid (esimene võimalus)
Lihtsaim viis stereoeffekti nägemiseks on asetada kaks pilti teineteise kõrvale. Rista oma pilk kuni kaks pilti üheks “sulavad”. Fokusseeri oma pilk keskele tekkivale pildile ning sa peaksid nägema kolmemõõtmelist lõpptulemust. Raske võib esmalt oma eesmärki saavutada kuid lõpuks peaks see siiski töötama.
Foto autor: Jason Ordaz
Nagu igas fotograafiaga seotud valdkonnas, saad ka kolmemõõtmeliste fotode juures kulutada erinevatele abivahenditele suuri summasid. Läbi saab ka soodsamalt - paarikümnekroonised prillid (vahel tulevad kaasa ka digikaameratega) ning väike fototöötlus - lõika fotod ruudukujuliseks ning ongi valmis!
Kuidas vaadata kolmemõõtmelisi fotosid (teine võimalus)
3D effekti saab simuleerida ka arvutiga. Selleks on vaja kaks fotot kokku panna liikuvaks pildiks (näiteks *.gif fail sobib hästi). Palju näiteid selle kohta leiab aadressilt Lenticulations.com.
Käed külge - õpetus programmiga GIFfun (Mac)
- Pildista stereopildid.
- Käivita programm GIFfun ja lohista fotod sellesse. Fotode järjekorda saab muuta lohistamise abil kuid kuna lõpptulemus on nagunii korduv piltide esitlemine, siis pole sel tegevusel suurt mõtet.
- Foto kõrvalt saad määrata kui pikalt fotot näidatakse. 0,1 sekundit on täiesti piisav (menüüst siis väärtus 10).
- Määra korduste arvuks lõpmatus - # Loops = Forever
- Kui kõik on valmis, klikka nupul “Make Gif”. Loodud kolmemõõtmeline pilt kuvatakse eraldi veebilehitseja aknas, kus see kohe ka ette mängitakse.
- Salvestamiseks “Save image as..”.
Viiteid
* 3DStereo müüb praktiliselt kõike, mis on seotud kolmemõõtmeliste fotode ja filmidega
* Erinevad meetotid kolmemõõtmeliste fotode võtmiseks leiab siit.
* Camerapedia artikkel võtab kogu stereograafia kenasti kokku.
kolmapäev, 10. detsember 2008
Kiivi
Järgnev tekst on osa filmitunnist 10.ndal detsembril:
See on lugu ühest linnust, Kiivist, kes soovib ülekõige maailmas lennata.
Kiivi sikutab köib. Muud abivahendit tal selleks ei ole, kui nokk, sest tiivad on tal liiga väiksed.
Sikutab kord selg ees ja siis jälle tõmbab, köis toetamas selga.
tihti libiseb ta tagasi, sest see, mida ta tõmbab, on raske.
Ta näeb kauguses puud ning otsustab seda ära kasutada. Kiirelt jookseb ta puuni, teeb tiiru ümber puu koos köiega ning seob selle kinni. Kiivi kontrollib veel üle, ega köis tagasi ei libise. Kõik on korras.
Kiivi jookseb järsaku servani, kust tema köis alla ulatub ning libistab end mööda köit alla.
Köie teises otsas on teine puu, köis on seotud ümber selle tüve. Puu alumine osa toetub vastu järsakut (puu on horisontaalses asendis).
Oma saba alt sikutab Kiivi välja haamri ja hunniku naelu. Kiivi asub naelu puu külge lööma, et puu paremini järsaku küljes püsiks ka siis kui ta köie puu küljest kunagi ära võtab. Puu külge läöb kiivi palju naelu. Kohe hästi palju. See töö võtab kiivi higistama.
Kiivi ronib tagasi järsaku peale ning vaatab sealt alla. Alt paistab, et ta on niimoodi kinnitanud horisontaalselt palju-palju puid. Nii palju, et lõppu ei paistagi. Ta plaksutab rõõmust oma jalgadega.
Kiivi korjab käie kokku, enam tal seda vaja ei lähe. Juba on tal peas lendurimüts koos prillidega ning veel viimast korda vaatab ta järsakust alla, veendumaks, et kõik on korras.
Kiivi võtab hoogu ja hüppab alla.Pea eest. Ta liigub kiiresti üle puude. Ta sirutab välja oma pisikesed tiivad ning lehvitab nedega. Esimest korda elus tunneb ta, et ta oskab lennata. Tegelikult ta ei lenda. Ta kukub. Ning kiivi teab seda, ta silmadesse valguvad pisarad...
See on lugu ühest linnust, Kiivist, kes soovib ülekõige maailmas lennata.
Kiivi sikutab köib. Muud abivahendit tal selleks ei ole, kui nokk, sest tiivad on tal liiga väiksed.
Sikutab kord selg ees ja siis jälle tõmbab, köis toetamas selga.
tihti libiseb ta tagasi, sest see, mida ta tõmbab, on raske.
Ta näeb kauguses puud ning otsustab seda ära kasutada. Kiirelt jookseb ta puuni, teeb tiiru ümber puu koos köiega ning seob selle kinni. Kiivi kontrollib veel üle, ega köis tagasi ei libise. Kõik on korras.
Kiivi jookseb järsaku servani, kust tema köis alla ulatub ning libistab end mööda köit alla.
Köie teises otsas on teine puu, köis on seotud ümber selle tüve. Puu alumine osa toetub vastu järsakut (puu on horisontaalses asendis).
Oma saba alt sikutab Kiivi välja haamri ja hunniku naelu. Kiivi asub naelu puu külge lööma, et puu paremini järsaku küljes püsiks ka siis kui ta köie puu küljest kunagi ära võtab. Puu külge läöb kiivi palju naelu. Kohe hästi palju. See töö võtab kiivi higistama.
Kiivi ronib tagasi järsaku peale ning vaatab sealt alla. Alt paistab, et ta on niimoodi kinnitanud horisontaalselt palju-palju puid. Nii palju, et lõppu ei paistagi. Ta plaksutab rõõmust oma jalgadega.
Kiivi korjab käie kokku, enam tal seda vaja ei lähe. Juba on tal peas lendurimüts koos prillidega ning veel viimast korda vaatab ta järsakust alla, veendumaks, et kõik on korras.
Kiivi võtab hoogu ja hüppab alla.Pea eest. Ta liigub kiiresti üle puude. Ta sirutab välja oma pisikesed tiivad ning lehvitab nedega. Esimest korda elus tunneb ta, et ta oskab lennata. Tegelikult ta ei lenda. Ta kukub. Ning kiivi teab seda, ta silmadesse valguvad pisarad...
teisipäev, 9. detsember 2008
Koolivägivallavastane noorte animafilmide festival „Kuldkilp“
Lõuna Politseiprefektuur kuulutab välja animafilmikonkursi, mille
I. EESMÄRK
1.1. Vähendada koolivägivalla juhtumeid Eesti koolides, kutsudes noori kaasa
mõtlema ja avalikku diskussiooni pidama koolivägivalla põhjuste ja ilmingute üle
1.1.1. Leida uusi noortepäraseid lähenemisi koolivägivalla ennetustöös
1.1.2. Leida uusi lahendusi koolivägivalla ennetustöös
1.1.3. Propageerida filmikunsti kui ühte preventsiooni meetodit koolivägivalla
ennetustöös
1.1.4. Saada ülevaade noorte arvates suurimatest koolivägivalla ennetustöös
olevatest kitsaskohtadest
ja
II. AEG JA KOHT
2.1. Animafilmide esitamise tähtaeg 1. veebruar 2009.a.
2.2. Kinnises ümbrikus DVD-l salvestatud film ja täidetud filmikonkursile registreerimise
ankeet (lisa 1) saata postiga või tuua valvelauda Lõuna Politseiprefektuuri aadressil
Riia 132, 50096 Tartu. Ümbrikule kirjutada märksõna “Konkurss”
kus
III. KORRALDAJA
3.1. Animafilmide konkurssi korraldab ja valmistab ette Lõuna Politseiprefektuuri
preventsioonitalituse vanemkonstaabel Triinu Õispuu
3.2. Konkursitöid hindab Lõuna Politseiprefektuuri poolt kinnitatud kohtunikekogu
ning
IV. VÕISTLUSE PROGRAMM
4.1. Animafilmid esitatakse järgmistes kategooriates:
1. kübervägivald
2. koolikiusamine
4.2. Filmid esitada DVD-plaadil ja varustada eestikeelsete subtiitrite ja
helisalvestusega
4.3. Filmi pikkus võib olla 30 sekundist kuni 5 minutini
4.4. Konkursile võib ühe projektimeeskonna poolt esitada üks kuni mitu filmi
millest
V. OSAVÕTJAD
5.1. Konkursil võivad osaleda noored vanuses:
1. 12-15-aastased õpilased
2. 16-19-aastased õpilased
üld-, kesk- ja kõrgkoolidest, filmiklubidest, noorteühendustest jne.
5.2. Filmiprojekti meeskonda peavad kuuluma produtsendina, projektijuhina,
stsenaristina noored vanuses kuni 19. eluaastat . Juhendajateks ja konsultantideks
võivad olla õpetajad või professionaalid
5.3. Võistlustööle tuleb lisada täidetud registreerimise ankeet, mis on esitatud käesoleva
juhendi lisana 1
järgides
VI. VÕISTLUSTE TULEMUSTE ARVESTAMINE
6.1. Konkurss on võistkondlik.
6.2. Konkursile esitatud animafilmides hinnatakse:
Sõnumi selgust ja asjakohasust
Sihtgrupikohasust
Stsenaariumi originaalsust
Filmi ja teostuse tehnilist kvaliteeti: heli, kaameratöö, montaaž
6.3. Kõik juhendis määratlemata küsimused lahendab kohtunikekogu koos võistlust korraldava organisatsiooni esindajaga.
VII. AUTASUSTAMINE
7.1. Koolivägivallavastaste noorte animafilmide festivali „Kuldkilp“
konkursi tulemused tehakse teatavaks 19. veebruaril 2009 filmifestivali
auhinnagalal Tartus
7.2. Autasustamine toimub 19. veebruaril 2009.a. kell 13 Athena Konverentsi- ja
Kultuurikeskus Küütri tn 1 Tartus
7.3. Konkursi I-III kohale tulnud võistkondi autasustatakse diplomitega ja igat võistkonda
kuulunud osalejat auhinna ja diplomiga ning IV-VI kohale tulnud võistkondi meenete
ja diplomitega
7.4. Auhinnad paneb välja Lõuna Politseiprefektuur, Haridus- ja Teadusministeerium
I. EESMÄRK
1.1. Vähendada koolivägivalla juhtumeid Eesti koolides, kutsudes noori kaasa
mõtlema ja avalikku diskussiooni pidama koolivägivalla põhjuste ja ilmingute üle
1.1.1. Leida uusi noortepäraseid lähenemisi koolivägivalla ennetustöös
1.1.2. Leida uusi lahendusi koolivägivalla ennetustöös
1.1.3. Propageerida filmikunsti kui ühte preventsiooni meetodit koolivägivalla
ennetustöös
1.1.4. Saada ülevaade noorte arvates suurimatest koolivägivalla ennetustöös
olevatest kitsaskohtadest
ja
II. AEG JA KOHT
2.1. Animafilmide esitamise tähtaeg 1. veebruar 2009.a.
2.2. Kinnises ümbrikus DVD-l salvestatud film ja täidetud filmikonkursile registreerimise
ankeet (lisa 1) saata postiga või tuua valvelauda Lõuna Politseiprefektuuri aadressil
Riia 132, 50096 Tartu. Ümbrikule kirjutada märksõna “Konkurss”
kus
III. KORRALDAJA
3.1. Animafilmide konkurssi korraldab ja valmistab ette Lõuna Politseiprefektuuri
preventsioonitalituse vanemkonstaabel Triinu Õispuu
3.2. Konkursitöid hindab Lõuna Politseiprefektuuri poolt kinnitatud kohtunikekogu
ning
IV. VÕISTLUSE PROGRAMM
4.1. Animafilmid esitatakse järgmistes kategooriates:
1. kübervägivald
2. koolikiusamine
4.2. Filmid esitada DVD-plaadil ja varustada eestikeelsete subtiitrite ja
helisalvestusega
4.3. Filmi pikkus võib olla 30 sekundist kuni 5 minutini
4.4. Konkursile võib ühe projektimeeskonna poolt esitada üks kuni mitu filmi
millest
V. OSAVÕTJAD
5.1. Konkursil võivad osaleda noored vanuses:
1. 12-15-aastased õpilased
2. 16-19-aastased õpilased
üld-, kesk- ja kõrgkoolidest, filmiklubidest, noorteühendustest jne.
5.2. Filmiprojekti meeskonda peavad kuuluma produtsendina, projektijuhina,
stsenaristina noored vanuses kuni 19. eluaastat . Juhendajateks ja konsultantideks
võivad olla õpetajad või professionaalid
5.3. Võistlustööle tuleb lisada täidetud registreerimise ankeet, mis on esitatud käesoleva
juhendi lisana 1
järgides
VI. VÕISTLUSTE TULEMUSTE ARVESTAMINE
6.1. Konkurss on võistkondlik.
6.2. Konkursile esitatud animafilmides hinnatakse:
Sõnumi selgust ja asjakohasust
Sihtgrupikohasust
Stsenaariumi originaalsust
Filmi ja teostuse tehnilist kvaliteeti: heli, kaameratöö, montaaž
6.3. Kõik juhendis määratlemata küsimused lahendab kohtunikekogu koos võistlust korraldava organisatsiooni esindajaga.
VII. AUTASUSTAMINE
7.1. Koolivägivallavastaste noorte animafilmide festivali „Kuldkilp“
konkursi tulemused tehakse teatavaks 19. veebruaril 2009 filmifestivali
auhinnagalal Tartus
7.2. Autasustamine toimub 19. veebruaril 2009.a. kell 13 Athena Konverentsi- ja
Kultuurikeskus Küütri tn 1 Tartus
7.3. Konkursi I-III kohale tulnud võistkondi autasustatakse diplomitega ja igat võistkonda
kuulunud osalejat auhinna ja diplomiga ning IV-VI kohale tulnud võistkondi meenete
ja diplomitega
7.4. Auhinnad paneb välja Lõuna Politseiprefektuur, Haridus- ja Teadusministeerium
neljapäev, 13. november 2008
kolmapäev, 17. september 2008
Tunne oma vaenlast - YouTube
Maailma suurim ja tuntuim videoportaal ei ole kuigi vana. 2005 aasta veebruaris said kokku kolm töökat noormeest, kellel eelnevalt oli olemas kogemus ka erinevate veebirakenduste loomisel, ning kes paari kuuga panid püsti aluse süsteemi, mida me täna nii igapäevaselt kasutame.
Kuid miks nad sellise ettevõtmise üldse ette võtsid? Enne YouTube’i sündi ei olnud tegelikult arvutikasutajal ja amatöörfilmijal, kes oma videosid soovis teistega jagada, erilisi võimalusi selleks. Esimest korda avanes nüüd selline võimalus inimestel, kelle tehnilised teadmised ei küündinud üle keskmise ning kelle arvuti riist- ja tarkvara seda ei suutnud. Vaid loetud minutitega võis igaüks üles laadida video oma sünnipäevast ning selle linki sõpradega koheselt jagada. Selline sotsiaalsus on tähtis osa tänapäevasest Internetist, ehk Veeb 2.0 fenomenist, kus mõisted “kasutaja” ning “sisu jagamine” käivad pea alati käsikäes.
Keskkonna kasutajate hulk hakkas kasvama suure kiirusega, juba aastal 2006 lisati iga päev portaali 50 000 uut videot, selle aasta seisuga on neid seal ligi 4 miljoni kasutaja poolt üles laetud juba 85 miljonit. Igas tunnis laetakse üles 13 tundi videomaterjali.
Milleks YouTube’i kasutakse? Eks ikka videode üleslaadimiseks, nagu seda alati on tehtud. Kuid video ei ole vaid klipp lemmikloomast või piilukaamera lõik väikevennast. On TV saadete ja filmide lõigud või treilerid, muusikavideod, videoblogid, hariduslikel eesmärkidel koostatud kooliprojektid, intervjuud ja palju muud. Erinevaid kategooriaid on YouTube’is 15, mille seast peaks valima omale sobivaima video üleslaadimise alguses.
Üles saab laadida erinevaid videoformaate kasutades, nagu näiteks .WMV, .AVI, .MOV, .MPEG, .MP4, .DivX, .FLV ja ka 3GP, mida kasutavad paljud mobiilitootjad. Edasi tehakse failist flash-fail, mis on laialt levinud formaat veebilehtede juures, ning mis tagab selle, et enamus arvuteid suudab neid kerge vaevaga maha mängida.
Pildi mõõtmeteks YouTube keskkonnas on 320 korda 240 pikslit. Maksimaalseks videopikkuseks on 10 minutit ning üleslaetava faili suuruseks 1 gigabait.
Pikemalt ja koos illustreerivate materjalidega saab YouTube keskkonnaga tutvuda siin ja siin.
Abiks oli Wikipedia.
Kuid miks nad sellise ettevõtmise üldse ette võtsid? Enne YouTube’i sündi ei olnud tegelikult arvutikasutajal ja amatöörfilmijal, kes oma videosid soovis teistega jagada, erilisi võimalusi selleks. Esimest korda avanes nüüd selline võimalus inimestel, kelle tehnilised teadmised ei küündinud üle keskmise ning kelle arvuti riist- ja tarkvara seda ei suutnud. Vaid loetud minutitega võis igaüks üles laadida video oma sünnipäevast ning selle linki sõpradega koheselt jagada. Selline sotsiaalsus on tähtis osa tänapäevasest Internetist, ehk Veeb 2.0 fenomenist, kus mõisted “kasutaja” ning “sisu jagamine” käivad pea alati käsikäes.
Keskkonna kasutajate hulk hakkas kasvama suure kiirusega, juba aastal 2006 lisati iga päev portaali 50 000 uut videot, selle aasta seisuga on neid seal ligi 4 miljoni kasutaja poolt üles laetud juba 85 miljonit. Igas tunnis laetakse üles 13 tundi videomaterjali.
Milleks YouTube’i kasutakse? Eks ikka videode üleslaadimiseks, nagu seda alati on tehtud. Kuid video ei ole vaid klipp lemmikloomast või piilukaamera lõik väikevennast. On TV saadete ja filmide lõigud või treilerid, muusikavideod, videoblogid, hariduslikel eesmärkidel koostatud kooliprojektid, intervjuud ja palju muud. Erinevaid kategooriaid on YouTube’is 15, mille seast peaks valima omale sobivaima video üleslaadimise alguses.
Üles saab laadida erinevaid videoformaate kasutades, nagu näiteks .WMV, .AVI, .MOV, .MPEG, .MP4, .DivX, .FLV ja ka 3GP, mida kasutavad paljud mobiilitootjad. Edasi tehakse failist flash-fail, mis on laialt levinud formaat veebilehtede juures, ning mis tagab selle, et enamus arvuteid suudab neid kerge vaevaga maha mängida.
Pildi mõõtmeteks YouTube keskkonnas on 320 korda 240 pikslit. Maksimaalseks videopikkuseks on 10 minutit ning üleslaetava faili suuruseks 1 gigabait.
Pikemalt ja koos illustreerivate materjalidega saab YouTube keskkonnaga tutvuda siin ja siin.
Abiks oli Wikipedia.
pühapäev, 14. september 2008
teisipäev, 9. september 2008
Filmi, foto ja küljendamise õpilaste nimekiri
Alljärgnevas nimekirjas võib esineda trükivigu. Ärge olge pahased, andke mulle teada neist ning parandan kiirelt ära. Küljendajatega kohtume juba homme kell 14.05 kolmanda korruse meediaklassis.
Foto
Annika Gebruk
Kelli Kajandu
Kadi-Liis Koppel
Silvia Rainma
Inge Varusk
Johanna Klammer
Eva Luiela
Piia Hurt
Risto Pajust
Liisa Taal
Liisa Romet
Kadi Viinapuu
Kristine Davõdov
Maria Sillandi
Triinu Posti
Küljendus / Kujundus
Juhan Arold
Heini Kirn
Ervin Stüf
Riho Rästa
Sven Sild
Karin Els Vaader
Piret Tamm
Änni Koppel
Ott Tuulberg
Marek Tare
Tanel Karro
Maria Nikkareva
Jaanika Randoja
Henrik Toom
Riin Viigand
Meelis Talvis
Film
Rain Praks
Liisa Peterson
Marie Poltimäe
Anna-Liisa Paunel
Roland Lõuk
Silvia Häng
Filippo Laurenz
Kertu Siimer
Miina Treier
Siim Heinsalu
Kert Jõeäär
Madis Salumäe
Risto Säinas
Ott Jakovlev
Foto
Annika Gebruk
Kelli Kajandu
Kadi-Liis Koppel
Silvia Rainma
Inge Varusk
Johanna Klammer
Eva Luiela
Piia Hurt
Risto Pajust
Liisa Taal
Liisa Romet
Kadi Viinapuu
Kristine Davõdov
Maria Sillandi
Triinu Posti
Küljendus / Kujundus
Juhan Arold
Heini Kirn
Ervin Stüf
Riho Rästa
Sven Sild
Karin Els Vaader
Piret Tamm
Änni Koppel
Ott Tuulberg
Marek Tare
Tanel Karro
Maria Nikkareva
Jaanika Randoja
Henrik Toom
Riin Viigand
Meelis Talvis
Film
Rain Praks
Liisa Peterson
Marie Poltimäe
Anna-Liisa Paunel
Roland Lõuk
Silvia Häng
Filippo Laurenz
Kertu Siimer
Miina Treier
Siim Heinsalu
Kert Jõeäär
Madis Salumäe
Risto Säinas
Ott Jakovlev
pühapäev, 24. august 2008
neljapäev, 15. mai 2008
Filmid
Mis meediaklass see on ilma õppematerjaliteta? Ja mis on veel paremad õppematerjalid filmijatele kui mitte filmid?
Siia postitusse koondan filmid, mis hakkavad kohal olema meie klaasist meediaklassist. Igaüks, kes tunneb huvi, saab siit leida nimekirja, tutvustused ja heal juhul ka treilerid, mille järgi siis saab otsustada, kas üldse midagi laenutada või mitte. Ja teadmiseks, filmide vaatamine ei ole kohustuslik vaid soovituslik silmaringi avardumine. Kogu ei saa olema mingi kullafond vaid lühike ülevaade lähiajaloo teostest, mis ühel või teisel põhjusel on vaatajatele meelde jäänud. Ja palun, ärge unustage plaate koju, siis saavad ka teised neid laenutada ja vaadata :]
Lingi sellele nimekirjale leiab ka menüüst filmide alt.
Filmi nimekiri:
Breakfast at Tiffany's - trailer
Children of the Corn - trailer
Grindhouse - Death Proof - trailer
Inconvenient Truth - trailer
Little Miss Sunshine - trailer
No Country for Old Men - trailer
Ratatouille - trailer
Stalker - trailer
This Is England - trailer
Zeitgeist - trailer
Siia postitusse koondan filmid, mis hakkavad kohal olema meie klaasist meediaklassist. Igaüks, kes tunneb huvi, saab siit leida nimekirja, tutvustused ja heal juhul ka treilerid, mille järgi siis saab otsustada, kas üldse midagi laenutada või mitte. Ja teadmiseks, filmide vaatamine ei ole kohustuslik vaid soovituslik silmaringi avardumine. Kogu ei saa olema mingi kullafond vaid lühike ülevaade lähiajaloo teostest, mis ühel või teisel põhjusel on vaatajatele meelde jäänud. Ja palun, ärge unustage plaate koju, siis saavad ka teised neid laenutada ja vaadata :]
Lingi sellele nimekirjale leiab ka menüüst filmide alt.
Filmi nimekiri:
Breakfast at Tiffany's - trailer
Children of the Corn - trailer
Grindhouse - Death Proof - trailer
Inconvenient Truth - trailer
Little Miss Sunshine - trailer
No Country for Old Men - trailer
Ratatouille - trailer
Stalker - trailer
This Is England - trailer
Zeitgeist - trailer
Tellimine:
Postitused (Atom)
