Kaader filmifestival 2009

Sel aastal kolmandat korda toimunud filmifestival Kaader osalesid ka Lilleküla Gümnaasiumi meediaõpilased Lauri Jõeäär, Heleri Saarvel ja Kristel-Liis Harikas.

Filmifestivali Kaader eesmärk on kutsuda kokku noori üle Eesti filmikunstiga suuremat tutvust tegema. Kahepäevase festivali sisse mahuvad nii töötoad kui ka filmikonkurss. Osavõtt on olnud igal aastal suur ning õpilasi on kokku sõitnud kõikjalt Eestist.

Seekord oli kavas pisike muudatus, kohale kutsuti filmihuvilised õpilased, kes said võimaluse Balti Filmi- ja Meediakooli üliõpilaste juhendamisel kokku panna lühifilmi Raplast, täpselt sellise nurga alt, nagu nemad seda soovisid. Tehniliselt olime toetatud korraliku kaamera, monteerimisarvutiga, söögi ja joogiga.

Hommikul kohale jõudes registreerisime end koolis ning käisime lõunal. Niikaua valmistati ette klassi arvutitega ning kohale saabusid ka BFM-i juhendajad. Järgmiseks paluti meil mõelda idee peale, kuidas lahendada praktlist ülesannet. Meie lahendasime selle intervjuude vormis, mis tähendas, et pidime liikuma edasi Rapla käidavamatesse kohtadesse.

Kella kaheks olime inimeste intervjueerimise lõpetanud ning suundusime tagasi kooli filmi monteerima ning seda tegevust jagus meil päeva lõpuni. Järgmisel päeval olid juba kavas filmide ülevaatamised ning saime väga head tagasisidet ka teiste osalejate käest.

Suured tänud Rapla Vesiroosi Gümnaasiumile ning festivali Kaader korraldajatele ning BFM-i juhendajatele asjaliku ettevõtmise eest!

Info filmifestivali kohta leiab aadressil http://kaader.org/www/index.html
Selle aasta tööd leiab aadressil http://toru.ee/contest/29
Pilte ürituse kohta leiab aadressil http://public.fotki.com/vesiroosi/2009-2010/2009-10-24-kaader/

Küljendus, 10.09.08

Filmi, foto ja küljendamise õpilaste nimekiri

Alljärgnevas nimekirjas võib esineda trükivigu. Ärge olge pahased, andke mulle teada neist ning parandan kiirelt ära. Küljendajatega kohtume juba homme kell 14.05 kolmanda korruse meediaklassis.

Foto

Annika Gebruk
Kelli Kajandu
Kadi-Liis Koppel
Silvia Rainma
Inge Varusk
Johanna Klammer
Eva Luiela
Piia Hurt
Risto Pajust
Liisa Taal
Liisa Romet
Kadi Viinapuu
Kristine Davõdov
Maria Sillandi
Triinu Posti

Küljendus / Kujundus

Juhan Arold
Heini Kirn
Ervin Stüf
Riho Rästa
Sven Sild
Karin Els Vaader
Piret Tamm
Änni Koppel
Ott Tuulberg
Marek Tare
Tanel Karro
Maria Nikkareva
Jaanika Randoja
Henrik Toom
Riin Viigand
Meelis Talvis

Film

Rain Praks
Liisa Peterson
Marie Poltimäe
Anna-Liisa Paunel
Roland Lõuk
Silvia Häng
Filippo Laurenz
Kertu Siimer
Miina Treier
Siim Heinsalu
Kert Jõeäär
Madis Salumäe
Risto Säinas
Ott Jakovlev

2007-2008

Eelmise aasta õpilaste tööd ja tegemised on leitavad nende linkide kaudu:

Küljendamine:
isased, kukununnud, leiukad, maasikad, sissid

Film

Foto:
Anna, Erkki, Jaan-Martin, Kaarel, Karl, Karolyn, Katrin, Kelly, Ken, Kristjan, Kätlin, Laura, Piia-Kristiina, Ruudi, Tanel

Meedia jätkub!

Täpsemat infot tuleb varsti.

Stalker

Kõikidele fotograafidele, kes käisid Rotermanni kvartalit avastamas ja ka teistele - toon täna meediaklassi filmi "Stalker", mis on osaliselt filmitud just siin samas Tallinnas, Rotermanni kvartalis. Ehk tunnete mõne koha äragi. Film on venekeelne, inglisekeelsete subtiitritega.

Ahjah, film ei ole DVD, seega saate selle omale arvutisse kopeerida ning plaadi jälle klassi tagasi tuua teistele laenutamiseks. Toredaid filmielamusi!

Eelmise nädala ülesanne küljendajatele

Väikese hilinemisega tuleb siia nüüd ülesanne küljendajatele. Ülesande tähtaeg on järgmise nädala kolmapäev.

Meediaklassis on üleval eelmine kooli ajalehe number. Kõige rohkem oli tagasides nurinat esilehe ja tagumise lehe kohta, mida me oleme ka erinevatel aegadel arutanud. Teie ülesanne on üksi või grupis kokku panna leheküljed, kus oleks arvestatud neid ettepanekuid.

Ülesanne lahendaga Macidel, programmiga Pages (tindipoti ikoon). Erinevad õpetused on üleval siin, kui kuskil peaks tekkima raskusi programmi kasutamisega.

Juhul, kui otsustate teha grupitööd, siis peab üks grupp tegema nii tagumise kui ka esilehekülje. Üksi nokitsedes valiga endale sobivaim. Sisu ei ole praegu esmatähtis, piltide asemel kasutage Internetist leitavaid ning tekst olgu ka juhuslik. Tähtis on lehe üldine välimus ja paigutus.

Tööd saatke palun aadressile tammets@gmail.com, kuna failid võivad kokkuvõttes osutuda üsna mahukateks. Ma tänan teid!

Info tundide kohta

Kuna õpetaja Priit on nädal aega Rootsis, siis sel nädalal küljenduse ja filmi tunde ei toimu. Aga tähelepanu - tunnid lükkuvad siis nädal aega edasi, mis tähendab, et järgmisel nädalal (see on 16. aprill ja 17. aprill) toimuvad ärajäänud tunnid. Järgmine foto tund siis 23. aprill ja nii edasi.

Järgmistel tundidel palun kindlasti kohal olla, sest ees ootab suurem teadmiste kontroll.

Aitäh!

Zoom, märts 2008

Ajalehe küljendamine

Tarkvara: Scribus

Küljendamine, foto

27. november (kolmapäeval) toimub küljendamise tund, 28 november (neljapäeval) foto tund. Selline graafik jääb paika kuni jõuluvaheajani. Kohtumiseni tunnis!

Kooli ajaleht, kellele ja miks?

Kokkuvõte arutelust, miks on Lilleküla Gümnaasiumil ikkagi vaja oma kooli lehte.

õpilasele - saab teada, mis koolis toimub (üritused, infot teiste inimeste kohta koolis); üldine informatsioon; tulevad sündmused, muutused; saavad oma mõtteid teistega jagada läbi lehe, intervjuud õpetajatega, huvitavad lood õpetajate elust

õpetajad - õpilaste tegemised; ootavad erakordseid sündmuseid; mida õpilased koolist arvavad, kuidas ajalehte tehakse; uudistega kursis olemiseks; info muutustest õppekavas jms.

sõbrad - meie kooli elu kohta info; soovivad leida ja lugeda midagi naljakat

vanemad - mis koolis toimub, millega tegeletakse; kas nende laps on lehes esindatud; info üldkoosolekute ja uute õppeainete kohta

vana-vanemad - ristsõna

võike õde / vend - koomiks

Kuidas blogi taustaks panna pilti?

Panen siia lubatud koodijupi ja juhendi, kuidas blogi taustaks saada soovitud pilti. Konkreetse blogi korral oli tegemist teemaga, mille nimeks Dots Dark.

Otsi välja ja lõika sobiv pilt. Kui soovid, et pilt jääks sama laialt, kui blogi põhi osa, siis pildi laius võiks olla vähemalt 700px. Lae valmis pilt mõnesse ftp-serverisse (mitte avalikku). Leia pilt üles ka oma veebilehitsejast kujul : http://minuserver.ee/pildinimi.jpg

Edasi sisene blogger.com, adminni liidesest vali Template ning Edit HTML.

Muuda koodis ära järgmised read:

body {
background:#123 url("http://minuserver.ee/pildinimi.jpg") center top no-repeat;
}

#outer-wrapper {
background:transparent;
}

#sidebar-wrapper {
background: transparent;
}

#sidebar {
background:transparent;
}

Peaks töötama nii.

Küljendamine, 10. oktoober

Esitluse leiate siit.

Küljendajad ja fotograafid!

Noorte Meediaklubi ootab kõiki gümnaasiumiklasside algajaid ja oskajaid koolilehe tegijaid sügisvaheaja viimastel päevadel Viljandisse. Järjekorras kaheksas koolilehtede laager toimub 2.-4. novembrini Viljandi Paalalinna gümnaasiumis.

Kahe ja poole päeva jooksul räägivad meediatudengid ja noored tegevajakirjanikud, kuidas teha parimat koolilehte. Õpitakse selgeks uudise, arvamuse ja olemusloo kirjutamine ning jagatakse ka muid kooliajakirjanike eluks vajalikke teadmisi. Laagri lõpuks pannakse teadmised paberile ning antakse välja laagrileht. Põnevust ja vürtsi laagrielule lisavad kuulsad külalised. (meediaklubi.ee)

Lilleküla gümnaasium saadab samuti hea meelega omalt poolt 3 õpilast Viljandisse - kirjutaja, küljendaja ning fotograafi. Kirjutaja on juba olemas, puudu on küljendaja ning fotograaf. Teeme seekord nii, et võimaluse laagrisse sõita saab kõige esimene küljendaja ning fotograaf, kes oma nime siia postituse kommentaaridesse jätab. Aeg läks nüüd!

Filmijad jäävad seekord kõrvale, kuid huvitavaid projekte tuleb teilegi.

Küljendamine / kujundus, 2. tund

Esitlustarkvaraks nimetatakse arvutiprogramme, mille abil näidatakse ja kuvatakse informatsiooni slaidide abil. Programm sisaldab endas kolme peamist funktsiooni: tekstiredaktor, mis lubab esitletavat teksti sisestada ja kujundada; graafika tööriist piltide või illustratiivse materjali paigutamiseks, kujundamiseks ning slaidide haldamise pool esitluste üldiseks kujundamiseks.

Esitlustarkvara kasutatakse palju nii töö alaselt, hariduslikel eesmärkidel või lihtsalt millegi esitlemiseks - presenteerimiseks. Tihti on esitlustarkvara asendama hakanud selliseid vahendeid nagu tahvel ja kriit ning ka kilelehti, mida kasutatakse koos grafoprojektoriga. Esitlused paiknevad eraldi slaididel, mis võivad sisaldada märksõnu, lauseid, pilte, videosid, helilõike või nende kombinatsioone. Esitlustes ei ole heaks tavaks kasutada täistekste, mis teevad slaidide jälgimise üsna raskeks.

Sõna "slaid" kasutamine viitab kunagi väga populaarsele seadmele, slaidiprojetorile, mida kasutati siiski rohkem fotode seinale näitamiseks. Seadmeid enam eriti ei kohta, sest tarkvaraline lahendus on palju mugavam.

Esitlustes kasutatavaid slaide kuvatakse üldjuhul kas arvutekraanile või seinale dataprojektori abiga. Liikumisi slaidide vahetamisel saab kasutaja määrata kümnete erinevate võimaluste seast. Kuid kuna slaidide näitamise aeg on tavaliselt lühike, siis peab selle sisu olema rohkem nähtavam kui effektid. Esitlusprogramm on mõeldud nii rääkijale, kes näeb ekraanil järge ja oma varasemaid mõtteid ning kuulajale saalis, kes saab lisaks helile ka visuaalse materjali, mille abil jääb kuulatav info ka paremini meelde.

Kõige levinum esitlustarkvara programm on loomulikult Microsoft PowerPoint, lisaks veel OpenOffice.org Impress (tasuta), Lotus Symphony Presentations (samuti tasuta) ning Apple Keynote. Lisandunud on tasuta kasutatavad veebipõhised rakendused nagu Google Presentation ning AjaxPresents, SlideRocket (ei ole veel avalikult kasutatav), Preezo. Valmis esitluste esitamiseks kasutatakse ka teinekord Adobe Acrobat Readerit, mis on üldiselt installeeritud igasse arvutisse. Või vähemalt mõni muu PDFi lugev programm.

Teistmoodi esitlusprogrammid on näiteks mõistekaarte kasutavad - nii tekitatakse kuulajatega side, kus ka nemad saavad oma sõna sekka öelda ning tekib juba rohkem arutelu sarnane olukord. Mõistekaarte saab zoomida, liigutada haru juurde ning hüpata ühelt harult teisele. Palju kasutatakse õppetöö juures.

Enamikel programmidel on kaasas teatud hulk graafilisi pildikesi (clip art), mida saab oma esitlustest vabalt kasutada. Juurde saab neid laadida näiteks siit: http://openclipart.org/. Ise saab graafikat luua samuti ning importimiseks sobivad enamus levinumatest failiformaatidest. Nüüdseks on selliste etteantud pildikeste kasutamine vaibunud, sest esitlustesse saab kerege vaevaga lisada ka enda fotosid või videolõike, mis annavad juurde rohkem isikupära ja teevad esitluse veel rohkem nauditavamaks.

Lisaks tavalistele, nö. PowerPoint tüüpi esitlustele on nüüd ka näiteks tagasi jõudnud foto-slaidishow'd, mis sisaldavadki ainult fotosid ning muusikat nende taustal. Vahele lisatakse erieffektid ning muu. Näitena teeb sellist esitlust näiteks Apple iPhoto või MS Photo Story.

Salvestamisest: nagu eespool mainitud, siis hea oleks salvestada esitlused sellisesse formaati, mis sõltuks võimalikult vähe platvormist (arvutist ja op. süsteemist). Näiteks *.html (Google Presentation) või OpenOffice puhul *.PDF.

Esitluste kujundamine

Mida peab meeles pidama esitluste kujundamise juures.

* esitluse eesmärk

Enne esitluse kokku panemist ning kujundamist mõtle hoolega läbi, kellele Sa esitlust näitama hakkad, mis on selle teema. Hoia värvid ja pildimaterjal kooskõlas teemaga.

* lihtsus

Nagu ükskõik mille disaini juures, slaide pole samuti vaja koormata üleliigse "iluga" - üks pilt või joonis slaidi kohta on piisav, 2 erinevat fonti samuti.
666 reegel: mitte rohkem kui 6 sõna reas, 6 sõna pildi kohta ning 6 tekstiga sladi järjest.

KISS - keep it silly simple

* järjekindlus

Kasuta samu fonte ja värve läbi terve esitluse. Samuti võiks graafiline materjal olla sama stiiliga. Selle saavutamiseks on hea näiteks kasutada valmis teemasid (templates)

* slaidide liikumine ning helieffektid

Need röövivad kuulaja - vaataja tähelepanu. Ühest küljest hea, nad vähemalt jälgivad kuid samas kurnavad arvutit või võrguühendust, mis kokkuvõttes jätab esitlusest kohmaka mulje.
Effektid on head kuid esitlus ei ole mitte nendest.

* Programmi siseste graafiliste pildikeste (clip art) kasutamine

Kui pilt just väga hästi ei sobi teemasse, kasutada parem midagi rohkem originaalset - kasvõi oma fotosid.

* Esitluste teemad (themes)

Muudke neid! Ükski teema ei ole mõeldud kasutuseks nii, nagu selle näiteks Microsoft valmis on teinud. Ning kasuta neid õieti - metsamotiividega teema ei sobi matemaatika tundi.

* Tekstislaidid

Slaidid on mõeldud ülevaate saamiseks mitte ekraani pealt intensiivseks lugemiseks. Isegi terved laused on esitluste puhul liigsed. Räägitav tekst olgu kasvõi paberil, mitte mingil juhul ekraanil.

* Värvivalik

Väldi ebaharilikke värvikombinatsioone (sinine-oranž) või neid, mis värvipimedail võivad takistada teksti jälgimist (roheline-punane). Hea kontrast teeb lugemise palju mugavamaks, näiteks tume tekst heledal taustal. Ka tumedad taustad mõjuvad effektsena just heleda teksti puhul.
mustrid ja tekstuurid taustal muudavad teksti lugemise raskemaks.
ning veelkord: hoia ühtset stiili läbi esitluse.

* slaidide arv

Kui ei oska täpselt hinnata, mitu slaidi jõuab esitluse jooksul ära näidata - rääkida, siis kõige kergem on lähtuda loogikast 1 slaid ühele minutile.

* fondid

Jää kergesti loetavae fontide juurde nagu näiteks Arial või Times New Roman. Tekstisuurus minimaalselt 30 punkti (pt). Ekraan peab olema jälgitav ja loetav ka tagareast.

Praktiline töö:

Iga õpilane loob endale Google konto (kellel on olemas Orkuti või Gmaili konto, saavadki kasutada olemasolevat), ning tutvuvad Google kontoritarkvaraga aadressil docs.google.com. Lähemalt vaatame ja proovime Google Presentation tööriista ning selle lisavõimalusi nagu jagamine, koos redigeerimine jms.

kasutatud Wikipedia artiklit esitlustarkvarast.

Link esitlusele

vajutage siia

Õpperühmad

Foto

Karolyn Schiff
Katrin Mugu
Jaan - Martin Kuusmann
Ken Aruküla
Karl Aas
Erkki Loginov
Kristjan Ühtid
Anna Leontjeva
Tanel Püüe
Kätlin Laasik
Piia - Kristiina Miller
Laura Karu
Ruudi Räimtaal
Kaarel Padu
Kelly Pärkman

Film

Grete Kokmann
Martin Junna
Kadri Kivimaa
Kristel Trull
Kreet Piiriselg
Milanna Pukk
Martin Einblau
Karl Tarbe
Ester Alasalu
Loora Laan
Kertu Tätte
Rebecca Laasnurm - Šer
Doris Torilo
Dagmar Torilo
Rauno Tomson

Kujundus

Jürgo Haljaste
Anne-Ly Maamets
Janett Perv
Monika Sammal
Kristi Sammal
Liis Sieberk
Kätlin Kullamaa
Kaia Simson
Reelika Lõhmus
Eva-Liisa Lukas
Kadri Roots
Maria Jaama
Annika Vokksepp
Kari Uppin
Marko Käen

Küljendamine / kujundus, 1. tund

Küljendamise tundi alustasin just meelega hoopis sellise nähtusega nagu graafiline disain. Miks?

Just graafiline disain on see, mille abil me märkamatult igapäevaselt suhtleme. Me teame, et punane stopp-märk on hoiatav ja me oleme siis tähelepanelikumad, kuidi otseselt sellist teksti või juhist ju märgi juures ei ole. Me teame, et roheline tuli on üldjuhul lubav ning sinine tähistab külma. Need on näited värvidega. Niisamuti on wc-ukse peal kaks kolmnurka, kuid need sümbolid ei aja meid segadusse, sest üks neist on alati ühtpidi, teine teistpidi asetatud. Sellist suhtlemist nimetatakse ka visuaalseks kommunikatsiooniks, mille vahenditeks on värv, pilt, kiri, vormid või nende kompositsioonid.

Vahendeid, millega graafilist disaini luua, on samuti rohkelt, alates silmast ja käest kuni keerukate arvutiprogrammideni välja.

Kõik järgnevad teemad siin tunnis käivadki graafilise disaini alla - olgu selleks siis veebidisain, voldiku või ajalehe koostamine, tüpograafia või muu kujundus.

Kogu sissejuhatusest õhkub, nagu oleks graafiline disain üks väga laialivalguv ja mitte eriti konkreetne kunstisuund. Kuid just see annabki inimestele võimaluse valida omale meelepäraseim nišš, mille oskuseid ajapikku edasi arendada.

Inimkond on praeguseks jõudnud tasemele, kus ilma graafilise disainita poleks suurt midagi meie ümber - kõik, mida me vaatame, on läbi käinud mingilgi määral disaineri käe alt.

Küljendamine (deskop publishing) kombineerib omavahel riist - ja tarkvara ehk arvuti ning programmid, millega dokumente luuakse. Dokumendid võivad sisaldada nii teksti, graafikat, photosid või muid visuaalseid elemente. Enim levinumad programmid QuarkXPress, Adobe InDesign, Scribus (tasuta), Microsoft Publisher ja Apple Pages. Lisaks on abiks programmid, mis võimaldavad teha teksti ja pilditöötlust (Adobe Photoshop).

Väiksemate tööde puhul tehakse väljatrükid koduse printeriga, suuremad projektid (nii mahult kui mõõtmetelt) nõuavad aga juba trükikoja teenuste kasutamist.

Kuigi küljendamise mõistet kasutatakse kõige rohkem just lehe kujundamise juures, luuakse küljendamise abil palju muudki, näiteks reklaamtahvlid, pakendid, sildid jms.

Ajaloost

Küljendamise ajalugu (räägime just arvutil küljendamisest) on hakatud lugema aastast 1985 kui nägi ilmavalgust programm "PageMaker" (Aldus) ning "LaserWriter" (Apple). Need mõlemad kasutasid WYSIWYG tööriistariba ning printimisel oli suurim sügavus koguni 300 dpi. Ajalehtede ja ajakirjade toimetused asusid uut tehnoloogiat kiiresti omaks võtma.

Standardid olid tollal veel muidugi midagi muud kui need on nüüd. Tarkvara jooksis pidevalt kokku, Maci väike, (512 x 342) 1-bitine must-valge ekraan. Puudus võimalus muuta tähemärkide vahet ja asetust ning muid tüpograafisi seadeid.

1986 said ka kodukasutajad võimaluse küljendamist proovida, pea kõikidele tähtsamatele platvormidele oli olemas oma küljendustarkvara. Neil aastatel saatis paraku küljendajaid halb maine, mille üheks suuremaks põhjuseks oli just kodukasutajate arv, kelle teadmised küljendamisest olid nõrgad ning ka tehtud tööd väga ebaprofesionaalsed.

Mis vahe on küljendamisel ja tekstiredaktoril (Näiteks MS Office Word)?

Tänapäeval on see vahe muutunud järjest väiksemaks ja vaevumärgatavaks. Tekstiredaktoritega saab teha küljendamist üsna hästi. Vastupidist kasutamist eriti muidugi ei toimu, sest küljendamise tarkvara on rohkem spetsiifiline. Samuti ei ole küljendamistarkvaral küljes selliseid võimalusi nagu õigekirja kontroll või sisukorra loomise oskust.

kasutatud artiklid:

http://en.wikipedia.org/wiki/Desktop_publishing
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_desktop_publishing_software

Kodune ülesanne:

Mõelda välja lühike ja lihtne lause, mida saab edasi anda märkide või pildikeste abil. Lisada juurde tekst, et ka teistel oleks võrdlus, kas teie loogika on paikapidav või on pildid pigem segadusse ajavad. Kommentaarid lisage teiste rühmakaaslaste blogidesse.

Näide on siin:

kaks jänest jooksid üle rohetava aasa