kolmapäev, 22. Aprill 2009
teisipäev, 10. Märts 2009
3D fotograafia
Algne artikkel on avaldatud veebiajakirjas Photojojo.
On asju, millest me tunneme puudust alles siis, kui neid üks kord lihtsalt ei ole. Nagu varbad, hambapasta ja puud näiteks. Just sellepärast kolmemõõtmelised fotod panevadki meid imestama, millised unustatud suppervõimed meil on.
Tegelikult on asi veel huvitavam, ilma eriliste väljaminekuteta on võimalik pildistada kolmemõõtmelisi fotosid, millede vaatamine ei nõua isegi spetsiaalseid prille.
Kuidas saavad kolmemõõtmelised fotod paista kolmemõõtmelised?
Nii töötab teravussügavus: Inimese silmad asuvad teineteisest umbes 5-6 cm kaugusel, mis tähendab, et nad näevad objekte veidi erinevate nurkade alt. Meie aju paneb kaks pilti kokku üheks kolmemõõtmeliseks pildiks. Erinevus kahe pildi vahel aitab meil aru saada kui kaugel objekt meist tegelikult asub.
Pildistades kaks pilti objektist sama vahemaa tegant nagu inimese silmad, on effekt üsna sama. Teatud moodi neid pilte vaadates hakkab aju tööle nii, et meie silmade ette tekib kolmemõõtmeline pilt.
Hästi lühike stereofotograafia ajalugu
Stereofotograafiaks nimetatakse pildistamise võtet, kui kaamera (tavaliselt spetsiaalselt disainitud või modifitseeritud) pildistab kaks fotot üheaegselt samast stseenist. Kaks fotot võetakse veidi erinevate kohtade pealt, vaheks on sama maa, mis kahel silmal inimesel. Kahte fotot vaadeldakse tavaliselt spetsiaalse tööriistaga nagu stereoskoop nii, et vasakult võetud fotot näidatakse vasakule silmale ja paremat paremale silmale, mis kutsubki esile kolmemõõtmelise effekti.
Stereograafia sai alguse 19. sajandi lõpus kui inimesed hakkasid huvi tundma ja koguma fotosid kaugetest ja eksootilistest maadest
Suurem populaarsuse hüpe kaasnes View-Master kettaga ja puna-siniste klaasidega prillidega.
Tänapäeval on müügil juba kolmemõõtmelisi pilte pildistavad nn. seebikarbid, stereo objektiivid peegelkaameratele ning stereo versioon armastatud Holga kaamerast.
3D fotode tegemiseks vajame me:
fotokaamera
kindel, sile alus (statiiv)
Meeles tuleb pidada, et antud lahendus on kõigest lõbus ajaveetmisviis :]
Paar nippi pildistamiseks:
Kuidas vaadata kolmemõõtmelisi fotosid (esimene võimalus)
Lihtsaim viis stereoeffekti nägemiseks on asetada kaks pilti teineteise kõrvale. Rista oma pilk kuni kaks pilti üheks “sulavad”. Fokusseeri oma pilk keskele tekkivale pildile ning sa peaksid nägema kolmemõõtmelist lõpptulemust. Raske võib esmalt oma eesmärki saavutada kuid lõpuks peaks see siiski töötama.
Nagu igas fotograafiaga seotud valdkonnas, saad ka kolmemõõtmeliste fotode juures kulutada erinevatele abivahenditele suuri summasid. Läbi saab ka soodsamalt - paarikümnekroonised prillid (vahel tulevad kaasa ka digikaameratega) ning väike fototöötlus - lõika fotod ruudukujuliseks ning ongi valmis!
Kuidas vaadata kolmemõõtmelisi fotosid (teine võimalus)
3D effekti saab simuleerida ka arvutiga. Selleks on vaja kaks fotot kokku panna liikuvaks pildiks (näiteks *.gif fail sobib hästi). Palju näiteid selle kohta leiab aadressilt Lenticulations.com.
Käed külge - õpetus programmiga GIFfun (Mac)
Viiteid
* 3DStereo müüb praktiliselt kõike, mis on seotud kolmemõõtmeliste fotode ja filmidega
* Erinevad meetotid kolmemõõtmeliste fotode võtmiseks leiab siit.
* Camerapedia artikkel võtab kogu stereograafia kenasti kokku.
On asju, millest me tunneme puudust alles siis, kui neid üks kord lihtsalt ei ole. Nagu varbad, hambapasta ja puud näiteks. Just sellepärast kolmemõõtmelised fotod panevadki meid imestama, millised unustatud suppervõimed meil on.
Tegelikult on asi veel huvitavam, ilma eriliste väljaminekuteta on võimalik pildistada kolmemõõtmelisi fotosid, millede vaatamine ei nõua isegi spetsiaalseid prille.
Kuidas saavad kolmemõõtmelised fotod paista kolmemõõtmelised?
Nii töötab teravussügavus: Inimese silmad asuvad teineteisest umbes 5-6 cm kaugusel, mis tähendab, et nad näevad objekte veidi erinevate nurkade alt. Meie aju paneb kaks pilti kokku üheks kolmemõõtmeliseks pildiks. Erinevus kahe pildi vahel aitab meil aru saada kui kaugel objekt meist tegelikult asub.
Pildistades kaks pilti objektist sama vahemaa tegant nagu inimese silmad, on effekt üsna sama. Teatud moodi neid pilte vaadates hakkab aju tööle nii, et meie silmade ette tekib kolmemõõtmeline pilt.
Hästi lühike stereofotograafia ajalugu
Stereofotograafiaks nimetatakse pildistamise võtet, kui kaamera (tavaliselt spetsiaalselt disainitud või modifitseeritud) pildistab kaks fotot üheaegselt samast stseenist. Kaks fotot võetakse veidi erinevate kohtade pealt, vaheks on sama maa, mis kahel silmal inimesel. Kahte fotot vaadeldakse tavaliselt spetsiaalse tööriistaga nagu stereoskoop nii, et vasakult võetud fotot näidatakse vasakule silmale ja paremat paremale silmale, mis kutsubki esile kolmemõõtmelise effekti.
Stereograafia sai alguse 19. sajandi lõpus kui inimesed hakkasid huvi tundma ja koguma fotosid kaugetest ja eksootilistest maadest
Suurem populaarsuse hüpe kaasnes View-Master kettaga ja puna-siniste klaasidega prillidega.
Erinevad stereokaamerad, Rick Soloway
Tänapäeval on müügil juba kolmemõõtmelisi pilte pildistavad nn. seebikarbid, stereo objektiivid peegelkaameratele ning stereo versioon armastatud Holga kaamerast.
3D fotode tegemiseks vajame me:
fotokaamera
kindel, sile alus (statiiv)
Meeles tuleb pidada, et antud lahendus on kõigest lõbus ajaveetmisviis :]
Paar nippi pildistamiseks:
- Pildistatavate objektide ja tausta vahel võiks olla veidi suurem ruum, see suurendab 3D effekti.
- Nagu ka 3D õudusfilmide puhul, annab parima tulemuse foto kellestki või millesti, mis liigub kaamera poole.
- Pildistatav objekt peab olema terav ja fookuses.
- Ära kasuta välku, sest sama kaameraga erinevate nurkade alt valgustades võib lõpptulemus jääda ebaloomulik
Kuidas vaadata kolmemõõtmelisi fotosid (esimene võimalus)
Lihtsaim viis stereoeffekti nägemiseks on asetada kaks pilti teineteise kõrvale. Rista oma pilk kuni kaks pilti üheks “sulavad”. Fokusseeri oma pilk keskele tekkivale pildile ning sa peaksid nägema kolmemõõtmelist lõpptulemust. Raske võib esmalt oma eesmärki saavutada kuid lõpuks peaks see siiski töötama.
Foto autor: Jason Ordaz
Nagu igas fotograafiaga seotud valdkonnas, saad ka kolmemõõtmeliste fotode juures kulutada erinevatele abivahenditele suuri summasid. Läbi saab ka soodsamalt - paarikümnekroonised prillid (vahel tulevad kaasa ka digikaameratega) ning väike fototöötlus - lõika fotod ruudukujuliseks ning ongi valmis!
Kuidas vaadata kolmemõõtmelisi fotosid (teine võimalus)
3D effekti saab simuleerida ka arvutiga. Selleks on vaja kaks fotot kokku panna liikuvaks pildiks (näiteks *.gif fail sobib hästi). Palju näiteid selle kohta leiab aadressilt Lenticulations.com.
Käed külge - õpetus programmiga GIFfun (Mac)
- Pildista stereopildid.
- Käivita programm GIFfun ja lohista fotod sellesse. Fotode järjekorda saab muuta lohistamise abil kuid kuna lõpptulemus on nagunii korduv piltide esitlemine, siis pole sel tegevusel suurt mõtet.
- Foto kõrvalt saad määrata kui pikalt fotot näidatakse. 0,1 sekundit on täiesti piisav (menüüst siis väärtus 10).
- Määra korduste arvuks lõpmatus - # Loops = Forever
- Kui kõik on valmis, klikka nupul “Make Gif”. Loodud kolmemõõtmeline pilt kuvatakse eraldi veebilehitseja aknas, kus see kohe ka ette mängitakse.
- Salvestamiseks “Save image as..”.
Viiteid
* 3DStereo müüb praktiliselt kõike, mis on seotud kolmemõõtmeliste fotode ja filmidega
* Erinevad meetotid kolmemõõtmeliste fotode võtmiseks leiab siit.
* Camerapedia artikkel võtab kogu stereograafia kenasti kokku.
kolmapäev, 4. Märts 2009
Küljendamine, tunnitöö
Ülesanded:
Leida näide veebilehest, :
Leida näide veebilehest, :
- mis on raskesti loetav
- mis lisaks linkidele kasutab navigeerimiseks ja toimetamiseks ka nuppe
- mille otsingumootor ei toimi nii, nagu teie seda eeldate või ei tööta üldse
- mille tekstiosa on loetamatu selle pikkuse tõttu
- külastatud lingid ei muuda värvi või ei anta muud moodi tagasisidet selle kohta, kus kasutaja on juba viibinud
- mida on eriti lihtne lugeda hea liigendamise, peakirjade kasutamise või muu põhjuse pärast
- Lehekülgede pealkirjad on pikad ja lohisevad ning ei anna head ülevaadet lehe sisu kohta
- kubiseb reklaamist või näeb välja kui reklaam ning mida on sellepärast halb lugeda
- lehekülje üldine disain on niivõrd erinev harjumuspärasest, et esialgu on võimatu lehel liikuda
- lingid avanevad uues aknas (hüpikaknas)
- veebipood, mille hinnapoliitikast on raske aru saada (näiteks hind on aga transpordikulu ei ole leitav)
kolmapäev, 4. Veebruar 2009
teisipäev, 6. Jaanuar 2009
Ja head uut aastat!
Lühidalt, jätkame sel aastal nii, et küljendajatega kohtume juba 7. jaanuaril kell 12.45 klassis 209.
Kohtumiseni!
Kohtumiseni!
kolmapäev, 10. Detsember 2008
Kiivi
Järgnev tekst on osa filmitunnist 10.ndal detsembril:
See on lugu ühest linnust, Kiivist, kes soovib ülekõige maailmas lennata.
Kiivi sikutab köib. Muud abivahendit tal selleks ei ole, kui nokk, sest tiivad on tal liiga väiksed.
Sikutab kord selg ees ja siis jälle tõmbab, köis toetamas selga.
tihti libiseb ta tagasi, sest see, mida ta tõmbab, on raske.
Ta näeb kauguses puud ning otsustab seda ära kasutada. Kiirelt jookseb ta puuni, teeb tiiru ümber puu koos köiega ning seob selle kinni. Kiivi kontrollib veel üle, ega köis tagasi ei libise. Kõik on korras.
Kiivi jookseb järsaku servani, kust tema köis alla ulatub ning libistab end mööda köit alla.
Köie teises otsas on teine puu, köis on seotud ümber selle tüve. Puu alumine osa toetub vastu järsakut (puu on horisontaalses asendis).
Oma saba alt sikutab Kiivi välja haamri ja hunniku naelu. Kiivi asub naelu puu külge lööma, et puu paremini järsaku küljes püsiks ka siis kui ta köie puu küljest kunagi ära võtab. Puu külge läöb kiivi palju naelu. Kohe hästi palju. See töö võtab kiivi higistama.
Kiivi ronib tagasi järsaku peale ning vaatab sealt alla. Alt paistab, et ta on niimoodi kinnitanud horisontaalselt palju-palju puid. Nii palju, et lõppu ei paistagi. Ta plaksutab rõõmust oma jalgadega.
Kiivi korjab käie kokku, enam tal seda vaja ei lähe. Juba on tal peas lendurimüts koos prillidega ning veel viimast korda vaatab ta järsakust alla, veendumaks, et kõik on korras.
Kiivi võtab hoogu ja hüppab alla.Pea eest. Ta liigub kiiresti üle puude. Ta sirutab välja oma pisikesed tiivad ning lehvitab nedega. Esimest korda elus tunneb ta, et ta oskab lennata. Tegelikult ta ei lenda. Ta kukub. Ning kiivi teab seda, ta silmadesse valguvad pisarad...
See on lugu ühest linnust, Kiivist, kes soovib ülekõige maailmas lennata.
Kiivi sikutab köib. Muud abivahendit tal selleks ei ole, kui nokk, sest tiivad on tal liiga väiksed.
Sikutab kord selg ees ja siis jälle tõmbab, köis toetamas selga.
tihti libiseb ta tagasi, sest see, mida ta tõmbab, on raske.
Ta näeb kauguses puud ning otsustab seda ära kasutada. Kiirelt jookseb ta puuni, teeb tiiru ümber puu koos köiega ning seob selle kinni. Kiivi kontrollib veel üle, ega köis tagasi ei libise. Kõik on korras.
Kiivi jookseb järsaku servani, kust tema köis alla ulatub ning libistab end mööda köit alla.
Köie teises otsas on teine puu, köis on seotud ümber selle tüve. Puu alumine osa toetub vastu järsakut (puu on horisontaalses asendis).
Oma saba alt sikutab Kiivi välja haamri ja hunniku naelu. Kiivi asub naelu puu külge lööma, et puu paremini järsaku küljes püsiks ka siis kui ta köie puu küljest kunagi ära võtab. Puu külge läöb kiivi palju naelu. Kohe hästi palju. See töö võtab kiivi higistama.
Kiivi ronib tagasi järsaku peale ning vaatab sealt alla. Alt paistab, et ta on niimoodi kinnitanud horisontaalselt palju-palju puid. Nii palju, et lõppu ei paistagi. Ta plaksutab rõõmust oma jalgadega.
Kiivi korjab käie kokku, enam tal seda vaja ei lähe. Juba on tal peas lendurimüts koos prillidega ning veel viimast korda vaatab ta järsakust alla, veendumaks, et kõik on korras.
Kiivi võtab hoogu ja hüppab alla.Pea eest. Ta liigub kiiresti üle puude. Ta sirutab välja oma pisikesed tiivad ning lehvitab nedega. Esimest korda elus tunneb ta, et ta oskab lennata. Tegelikult ta ei lenda. Ta kukub. Ning kiivi teab seda, ta silmadesse valguvad pisarad...
teisipäev, 9. Detsember 2008
Koolivägivallavastane noorte animafilmide festival „Kuldkilp“
Lõuna Politseiprefektuur kuulutab välja animafilmikonkursi, mille
I. EESMÄRK
1.1. Vähendada koolivägivalla juhtumeid Eesti koolides, kutsudes noori kaasa
mõtlema ja avalikku diskussiooni pidama koolivägivalla põhjuste ja ilmingute üle
1.1.1. Leida uusi noortepäraseid lähenemisi koolivägivalla ennetustöös
1.1.2. Leida uusi lahendusi koolivägivalla ennetustöös
1.1.3. Propageerida filmikunsti kui ühte preventsiooni meetodit koolivägivalla
ennetustöös
1.1.4. Saada ülevaade noorte arvates suurimatest koolivägivalla ennetustöös
olevatest kitsaskohtadest
ja
II. AEG JA KOHT
2.1. Animafilmide esitamise tähtaeg 1. veebruar 2009.a.
2.2. Kinnises ümbrikus DVD-l salvestatud film ja täidetud filmikonkursile registreerimise
ankeet (lisa 1) saata postiga või tuua valvelauda Lõuna Politseiprefektuuri aadressil
Riia 132, 50096 Tartu. Ümbrikule kirjutada märksõna “Konkurss”
kus
III. KORRALDAJA
3.1. Animafilmide konkurssi korraldab ja valmistab ette Lõuna Politseiprefektuuri
preventsioonitalituse vanemkonstaabel Triinu Õispuu
3.2. Konkursitöid hindab Lõuna Politseiprefektuuri poolt kinnitatud kohtunikekogu
ning
IV. VÕISTLUSE PROGRAMM
4.1. Animafilmid esitatakse järgmistes kategooriates:
1. kübervägivald
2. koolikiusamine
4.2. Filmid esitada DVD-plaadil ja varustada eestikeelsete subtiitrite ja
helisalvestusega
4.3. Filmi pikkus võib olla 30 sekundist kuni 5 minutini
4.4. Konkursile võib ühe projektimeeskonna poolt esitada üks kuni mitu filmi
millest
V. OSAVÕTJAD
5.1. Konkursil võivad osaleda noored vanuses:
1. 12-15-aastased õpilased
2. 16-19-aastased õpilased
üld-, kesk- ja kõrgkoolidest, filmiklubidest, noorteühendustest jne.
5.2. Filmiprojekti meeskonda peavad kuuluma produtsendina, projektijuhina,
stsenaristina noored vanuses kuni 19. eluaastat . Juhendajateks ja konsultantideks
võivad olla õpetajad või professionaalid
5.3. Võistlustööle tuleb lisada täidetud registreerimise ankeet, mis on esitatud käesoleva
juhendi lisana 1
järgides
VI. VÕISTLUSTE TULEMUSTE ARVESTAMINE
6.1. Konkurss on võistkondlik.
6.2. Konkursile esitatud animafilmides hinnatakse:
Sõnumi selgust ja asjakohasust
Sihtgrupikohasust
Stsenaariumi originaalsust
Filmi ja teostuse tehnilist kvaliteeti: heli, kaameratöö, montaaž
6.3. Kõik juhendis määratlemata küsimused lahendab kohtunikekogu koos võistlust korraldava organisatsiooni esindajaga.
VII. AUTASUSTAMINE
7.1. Koolivägivallavastaste noorte animafilmide festivali „Kuldkilp“
konkursi tulemused tehakse teatavaks 19. veebruaril 2009 filmifestivali
auhinnagalal Tartus
7.2. Autasustamine toimub 19. veebruaril 2009.a. kell 13 Athena Konverentsi- ja
Kultuurikeskus Küütri tn 1 Tartus
7.3. Konkursi I-III kohale tulnud võistkondi autasustatakse diplomitega ja igat võistkonda
kuulunud osalejat auhinna ja diplomiga ning IV-VI kohale tulnud võistkondi meenete
ja diplomitega
7.4. Auhinnad paneb välja Lõuna Politseiprefektuur, Haridus- ja Teadusministeerium
I. EESMÄRK
1.1. Vähendada koolivägivalla juhtumeid Eesti koolides, kutsudes noori kaasa
mõtlema ja avalikku diskussiooni pidama koolivägivalla põhjuste ja ilmingute üle
1.1.1. Leida uusi noortepäraseid lähenemisi koolivägivalla ennetustöös
1.1.2. Leida uusi lahendusi koolivägivalla ennetustöös
1.1.3. Propageerida filmikunsti kui ühte preventsiooni meetodit koolivägivalla
ennetustöös
1.1.4. Saada ülevaade noorte arvates suurimatest koolivägivalla ennetustöös
olevatest kitsaskohtadest
ja
II. AEG JA KOHT
2.1. Animafilmide esitamise tähtaeg 1. veebruar 2009.a.
2.2. Kinnises ümbrikus DVD-l salvestatud film ja täidetud filmikonkursile registreerimise
ankeet (lisa 1) saata postiga või tuua valvelauda Lõuna Politseiprefektuuri aadressil
Riia 132, 50096 Tartu. Ümbrikule kirjutada märksõna “Konkurss”
kus
III. KORRALDAJA
3.1. Animafilmide konkurssi korraldab ja valmistab ette Lõuna Politseiprefektuuri
preventsioonitalituse vanemkonstaabel Triinu Õispuu
3.2. Konkursitöid hindab Lõuna Politseiprefektuuri poolt kinnitatud kohtunikekogu
ning
IV. VÕISTLUSE PROGRAMM
4.1. Animafilmid esitatakse järgmistes kategooriates:
1. kübervägivald
2. koolikiusamine
4.2. Filmid esitada DVD-plaadil ja varustada eestikeelsete subtiitrite ja
helisalvestusega
4.3. Filmi pikkus võib olla 30 sekundist kuni 5 minutini
4.4. Konkursile võib ühe projektimeeskonna poolt esitada üks kuni mitu filmi
millest
V. OSAVÕTJAD
5.1. Konkursil võivad osaleda noored vanuses:
1. 12-15-aastased õpilased
2. 16-19-aastased õpilased
üld-, kesk- ja kõrgkoolidest, filmiklubidest, noorteühendustest jne.
5.2. Filmiprojekti meeskonda peavad kuuluma produtsendina, projektijuhina,
stsenaristina noored vanuses kuni 19. eluaastat . Juhendajateks ja konsultantideks
võivad olla õpetajad või professionaalid
5.3. Võistlustööle tuleb lisada täidetud registreerimise ankeet, mis on esitatud käesoleva
juhendi lisana 1
järgides
VI. VÕISTLUSTE TULEMUSTE ARVESTAMINE
6.1. Konkurss on võistkondlik.
6.2. Konkursile esitatud animafilmides hinnatakse:
Sõnumi selgust ja asjakohasust
Sihtgrupikohasust
Stsenaariumi originaalsust
Filmi ja teostuse tehnilist kvaliteeti: heli, kaameratöö, montaaž
6.3. Kõik juhendis määratlemata küsimused lahendab kohtunikekogu koos võistlust korraldava organisatsiooni esindajaga.
VII. AUTASUSTAMINE
7.1. Koolivägivallavastaste noorte animafilmide festivali „Kuldkilp“
konkursi tulemused tehakse teatavaks 19. veebruaril 2009 filmifestivali
auhinnagalal Tartus
7.2. Autasustamine toimub 19. veebruaril 2009.a. kell 13 Athena Konverentsi- ja
Kultuurikeskus Küütri tn 1 Tartus
7.3. Konkursi I-III kohale tulnud võistkondi autasustatakse diplomitega ja igat võistkonda
kuulunud osalejat auhinna ja diplomiga ning IV-VI kohale tulnud võistkondi meenete
ja diplomitega
7.4. Auhinnad paneb välja Lõuna Politseiprefektuur, Haridus- ja Teadusministeerium
neljapäev, 13. November 2008
reede, 3. Oktoober 2008
Telli:
Postitused (Atom)
