Multimeedialaager Jõhvis - teeme raadiot, televisiooni ja internetilehte

MTÜ Noorte Meediaklubi teatab:

Head sõbrad!

Noorte Meediaklubil täitus 10 aastat tegutsemist. Juubeliaasta puhul korraldame suure kevadise multimeedalaagri Jõhvi Gümnaasiumis.

Laagris õpetame, kuidas teha ning ka teeme televisiooni, raadiot ja internetilehte. Kordame üle, kuidas kajastada uudist ja mida ei tohiks reportaažil unustada, õpime monteerimist ja proovime ka kõik omal käel läbi.
Selle aasta uustulija on wikimeedia kursus ehk kuidas teha lehte interaktiivselt. Wikimeedia kursus on suunatud koolidele, kellel koolilehte pole või kus koolilehe tegemiseks on vahendites puudujääke.

Laagri üheks superkülalisesinejaks on Superstaari saatest tuntud Marten Kuningas, kes jagab enda kogemusi meediaga suhtlemisest ja ajakirjanduse õppimisest (Marten on lõpetanud Tartu Ülikoolis ajakirjanduse bakalaureuse). Kes teab, äkki laulab Marten mõne laulugi.

Muidugi saame kõik palju uusi tuttavaid läbi meeskonnatöö ja õhtuste ühiste paroodiaürituste

Laager toimub kevadisel koolivaheajal 26. - 28. märts 2010 Jõhvi Gümnaasiumis.

Kuna kohad kipuvad ruttu täituma, siis kiiresti registreerima, et keegi ukse taha ei jääks. Registreerumise tähtaeg on 22. märtsil
Registreerimisleht.doc saata johvi.multimeedialager@meediaklubi.ee
Vastuseks saate kinnitava kirja ja ka arve.


Osavõtutasu 250.- krooni (mille eest kogu koolitus, materjalid ja 6 söögikorda).

Meie oleme: MTÜ Noorte Meediaklubi
Arveldusarve: 221023042714
Selgituseks: oma nimi ja kool, kus sa õpid

Kui teil tekib probleeme laagri alguseks kohale jõudmisega, võtke meiega ühendust ja leiame koos lahenduse. Vajadusel saate kokkuleppel laagri korraldajatega end kooli sisse seada ka varem. Samamoodi on võimalik laagrist ka varem lahkuda.

Laagrisse tuleb kaasa võtta magamiskott ja madrats, sest ööbimine toimub klassiruumides. Võimaluse korral tooge kaasa ka diktofon, mälupulk, fotoaparaat, sülearvuti ja hea tuju.

Kohtumiseni Jõhvis!

Piret Eero
+372 56 477 117
piret@meediaklubi.ee

Mathis Bogens
+372 56 638 667
mathis@meediaklubi.ee

Jõhvi Multimeedialaagri Projektijuhid
MTÜ Noorte Meediaklubi

NB! Osavõtusoovist andke palun teada tammets@gmail.com

Tunnid jaanuaris 2010

Tere ja head head uut aastat!

Kohtume sügiseste rühmadega veel ka jaanuaris, ehk siis viimased korrad detsembris polnud veel päris viimased. Loodan, et ajagraafik, mis allpool minu poolt koostatud, sobib kõigile.

13. jaanuar - küljendus
20. jaanuar - foto
27. jaanuar - film

Kohtumiseni kolmapäeviti!

Kaader filmifestival 2009

Sel aastal kolmandat korda toimunud filmifestival Kaader osalesid ka Lilleküla Gümnaasiumi meediaõpilased Lauri Jõeäär, Heleri Saarvel ja Kristel-Liis Harikas.

Filmifestivali Kaader eesmärk on kutsuda kokku noori üle Eesti filmikunstiga suuremat tutvust tegema. Kahepäevase festivali sisse mahuvad nii töötoad kui ka filmikonkurss. Osavõtt on olnud igal aastal suur ning õpilasi on kokku sõitnud kõikjalt Eestist.

Seekord oli kavas pisike muudatus, kohale kutsuti filmihuvilised õpilased, kes said võimaluse Balti Filmi- ja Meediakooli üliõpilaste juhendamisel kokku panna lühifilmi Raplast, täpselt sellise nurga alt, nagu nemad seda soovisid. Tehniliselt olime toetatud korraliku kaamera, monteerimisarvutiga, söögi ja joogiga.

Hommikul kohale jõudes registreerisime end koolis ning käisime lõunal. Niikaua valmistati ette klassi arvutitega ning kohale saabusid ka BFM-i juhendajad. Järgmiseks paluti meil mõelda idee peale, kuidas lahendada praktlist ülesannet. Meie lahendasime selle intervjuude vormis, mis tähendas, et pidime liikuma edasi Rapla käidavamatesse kohtadesse.

Kella kaheks olime inimeste intervjueerimise lõpetanud ning suundusime tagasi kooli filmi monteerima ning seda tegevust jagus meil päeva lõpuni. Järgmisel päeval olid juba kavas filmide ülevaatamised ning saime väga head tagasisidet ka teiste osalejate käest.

Suured tänud Rapla Vesiroosi Gümnaasiumile ning festivali Kaader korraldajatele ning BFM-i juhendajatele asjaliku ettevõtmise eest!

Info filmifestivali kohta leiab aadressil http://kaader.org/www/index.html
Selle aasta tööd leiab aadressil http://toru.ee/contest/29
Pilte ürituse kohta leiab aadressil http://public.fotki.com/vesiroosi/2009-2010/2009-10-24-kaader/

Kuidas lisada fotosid kooli kodulehele

Fotograafia mõistetest

Fotograafia põhimõisted

View more documents from Priit Tammets.

Dokfilmide töötuba

LÜHIDOKKIDE TÖÖTUBA TALLINNAS!

Arvad, et sinus on see miski, mis teeks sinust tegija…..dokfilmitegija?
Kui jah, siis tule 14.-15.novembril toimuvale lühidokkide workshop’ile Tallinnas Kopli noortekeskuses (aadressil: Kopli 98). Kui oled vanuses 14-21 ja sul on huvi dokfilmide tegemise vastu, siis registreeri end aadressil haide@taninfo.ee hiljemalt reedeks 13. novembriks.
Workshop on tasuta, seda korraldavad MTÜ Mondo, Jaan Tõnissoni Instituut ning Kopli Noortekeskus. Workshop toimub MTÜ Mondo Hariduskampaania raames.

PS. Juhul, kui soovid töötoas osaleda, anna palun sellest teada siinsamas postituse juures, jättes nime kommentaari.

Vaata: www.haridus.maailmakool.ee

Workshop’il antakse noortele võimalus end läbi meeskonnatöö väljendada, keskendudes globaalsetele teemadele nagu lapssõdurid, turvalisus, keskkond, lapstööjõud, ületarbimine jms.
Noortel filmitegijatel on võimalus teha koostööd koos oma ala professionaalidega ning filmida-monteerida grupi enda dokfilm, mis seejärel saab osa võtta ka Mondo korraldatud filmivõistlusel, mille peaauhinnaks on videokaamera.

Mida Sa veel ootad? Registreeru ruttu, sest kohti jätkub vaid 24 noorele!

P.S. Workshop toimub rahvusvahelise juhendajaga ning on enamjaolt inglise keeles.
Lisainfo: Paul Senosi, paul@mondo.org.ee

PÄEVAKAVA:

Laupäev, 14.november:
Kopli Noortekeskus

10:00 Kohv ja registreerimine
10:15 Meeskondadesse jagamine ja ice-breakers
10:45 Sissejuhatus, lektorite ja teemade tutvustamine
11:00 Loeng: kuidas teha filmi?
12:00 Storyboard'ide joonistamine
13:00 Tehnika tutvustus
13:30 Lõuna
14:15 – 19:00 Filmimine


Pühapäev, 15.november:
Kopli Noortekeskus


11:00 Kohv ja teambuilding-harjutused
11:30 Sissejuhatus monteerimisse
12:00 Monteerimine
14:30 Lõuna
15:15 Monteerimine
18:00 Lõpetamine


Projekti toetavad:


EuropeAid ja
Euroopa Kolmandate Riikide
Kodanike Integreerimise Fond

PS. Juhul, kui soovid töötoas osaleda, anna palun sellest teada siinsamas postituse juures, jättes nime kommentaari.

Meedia tundide ajad esimesel poolaastal (parandatud!)

September
30. - foto

Oktoober
7. - küljendamine
14. -film
21. - foto

November
4. - küljendamine
11. - film
18. - foto
25. - küljendamine

Detsember
3. - film
10. - foto
17. - küljendamine

Fotograafidel homme aparaadid kaasa võtta, võib vaja minna :]

3D fotograafia

Algne artikkel on avaldatud veebiajakirjas Photojojo.

On asju, millest me tunneme puudust alles siis, kui neid üks kord lihtsalt ei ole. Nagu varbad, hambapasta ja puud näiteks. Just sellepärast kolmemõõtmelised fotod panevadki meid imestama, millised unustatud suppervõimed meil on.

Tegelikult on asi veel huvitavam, ilma eriliste väljaminekuteta on võimalik pildistada kolmemõõtmelisi fotosid, millede vaatamine ei nõua isegi spetsiaalseid prille.

Kuidas saavad kolmemõõtmelised fotod paista kolmemõõtmelised?

Nii töötab teravussügavus: Inimese silmad asuvad teineteisest umbes 5-6 cm kaugusel, mis tähendab, et nad näevad objekte veidi erinevate nurkade alt. Meie aju paneb kaks pilti kokku üheks kolmemõõtmeliseks pildiks. Erinevus kahe pildi vahel aitab meil aru saada kui kaugel objekt meist tegelikult asub.

Pildistades kaks pilti objektist sama vahemaa tegant nagu inimese silmad, on effekt üsna sama. Teatud moodi neid pilte vaadates hakkab aju tööle nii, et meie silmade ette tekib kolmemõõtmeline pilt.

Hästi lühike stereofotograafia ajalugu

Stereofotograafiaks nimetatakse pildistamise võtet, kui kaamera (tavaliselt spetsiaalselt disainitud või modifitseeritud) pildistab kaks fotot üheaegselt samast stseenist. Kaks fotot võetakse veidi erinevate kohtade pealt, vaheks on sama maa, mis kahel silmal inimesel. Kahte fotot vaadeldakse tavaliselt spetsiaalse tööriistaga nagu stereoskoop nii, et vasakult võetud fotot näidatakse vasakule silmale ja paremat paremale silmale, mis kutsubki esile kolmemõõtmelise effekti.

Stereograafia sai alguse 19. sajandi lõpus kui inimesed hakkasid huvi tundma ja koguma fotosid kaugetest ja eksootilistest maadest

Suurem populaarsuse hüpe kaasnes View-Master kettaga ja puna-siniste klaasidega prillidega.

 

Erinevad stereokaamerad, Rick Soloway

Tänapäeval on müügil juba kolmemõõtmelisi pilte pildistavad nn. seebikarbid, stereo objektiivid peegelkaameratele ning stereo versioon armastatud Holga kaamerast.

3D fotode tegemiseks vajame me:
fotokaamera
kindel, sile alus (statiiv)

Meeles tuleb pidada, et antud lahendus on kõigest lõbus ajaveetmisviis :]

Paar nippi pildistamiseks:

• Pildistatavate objektide ja tausta vahel võiks olla veidi suurem ruum, see suurendab 3D effekti.
• Nagu ka 3D õudusfilmide puhul, annab parima tulemuse foto kellestki või millesti, mis liigub kaamera poole.
• Pildistatav objekt peab olema terav ja fookuses.
• Ära kasuta välku, sest sama kaameraga erinevate nurkade alt valgustades võib lõpptulemus jääda ebaloomulik

Kuidas vaadata kolmemõõtmelisi fotosid (esimene võimalus)

Lihtsaim viis stereoeffekti nägemiseks on asetada kaks pilti teineteise kõrvale. Rista oma pilk kuni kaks pilti üheks “sulavad”. Fokusseeri oma pilk keskele tekkivale pildile ning sa peaksid nägema kolmemõõtmelist lõpptulemust. Raske võib esmalt oma eesmärki saavutada kuid lõpuks peaks see siiski töötama.

Foto autor: Jason Ordaz

Nagu igas fotograafiaga seotud valdkonnas, saad ka kolmemõõtmeliste fotode juures kulutada erinevatele abivahenditele suuri summasid. Läbi saab ka soodsamalt - paarikümnekroonised prillid (vahel tulevad kaasa ka digikaameratega) ning väike fototöötlus - lõika fotod ruudukujuliseks ning ongi valmis!


Kuidas vaadata kolmemõõtmelisi fotosid (teine võimalus)

3D effekti saab simuleerida ka arvutiga. Selleks on vaja kaks fotot kokku panna liikuvaks pildiks (näiteks *.gif fail sobib hästi). Palju näiteid selle kohta leiab aadressilt Lenticulations.com.

Käed külge - õpetus programmiga GIFfun (Mac)

• Pildista stereopildid.
• Käivita programm GIFfun ja lohista fotod sellesse. Fotode järjekorda saab muuta lohistamise abil kuid kuna lõpptulemus on nagunii korduv piltide esitlemine, siis pole sel tegevusel suurt mõtet.
• Foto kõrvalt saad määrata kui pikalt fotot näidatakse. 0,1 sekundit on täiesti piisav (menüüst siis väärtus 10).
• Määra korduste arvuks lõpmatus - # Loops = Forever
• Kui kõik on valmis, klikka nupul “Make Gif”. Loodud kolmemõõtmeline pilt kuvatakse eraldi veebilehitseja aknas, kus see kohe ka ette mängitakse.
• Salvestamiseks “Save image as..”.

Viiteid

* 3DStereo müüb praktiliselt kõike, mis on seotud kolmemõõtmeliste fotode ja filmidega

* Erinevad meetotid kolmemõõtmeliste fotode võtmiseks leiab siit.

* Camerapedia artikkel võtab kogu stereograafia kenasti kokku.

Flickr

Flickr on keskkond, mis on mõeldud eelkõige fotode (kuid ka lühivideode) hoidmiseks, haldamiseks ning jagamiseks. Suurimateks eelisteks teiste sarnaste teenuste ees on kasutajasõbralikkus ning paindlikus - fotosid saab üles laadida nii vastava programmi abil kas arvutist või mobiiltelefonist, veebipõhiselt (kasvõi terve kaust ühe korraga), puudub agressiivne reklaam (mis on probleemiks saanud näiteks nagi.ee puhul). Veel on lihtsaks tehtud Flickrist piltide viitamine või näitamine väljapoole - blogidesse postitamine, emailiga saatmine, voogudega (RSS).

Teiseks plussiks on fotode organiseerimise võimaluste rohkus. Loomulikult on olemas albumite loomine, kuid mis saab siis, kui on juba näiteks 25 albumit? Kuidas leida nende seast see õige? Flickr on lahendanud probleemi kahel viisil:

• albumeid saab liita ühise kollektsiooni alla

• fotode haldamine on muutunud sotsiaalseks - su sõbrad saavad lisaks kommentaaridele lisada su piltidele ka märkmeid ning silte (tags). Nii on ka fotode leidmine juba palju lihtsam ja kiirem.

Flickri Eesti kasutajate seas liiga populaarne seni ei ole olnud. Põhjusteks peetakse võõrakeelset kasutuskeskkonda, limiteeritud ruumi fotodele (tasuta kasutaja puhul) ning väidetavat aeglust erinevate päringute puhul. Teisalt jälle, kui kasutaja soovib oma fotosid näidata maksimaalselt suurele hulgale inimestele, on Flickr asendamatu teenus nii siin samas Eestis kui ka väljaspool.

Flickri kasutamist olen üksikasjalikumalt kirjeldanud järgmistes õppematerjalides: flickr1 ja flickr2

Filmi, foto ja küljendamise õpilaste nimekiri

Alljärgnevas nimekirjas võib esineda trükivigu. Ärge olge pahased, andke mulle teada neist ning parandan kiirelt ära. Küljendajatega kohtume juba homme kell 14.05 kolmanda korruse meediaklassis.

Foto

Annika Gebruk
Kelli Kajandu
Kadi-Liis Koppel
Silvia Rainma
Inge Varusk
Johanna Klammer
Eva Luiela
Piia Hurt
Risto Pajust
Liisa Taal
Liisa Romet
Kadi Viinapuu
Kristine Davõdov
Maria Sillandi
Triinu Posti

Küljendus / Kujundus

Juhan Arold
Heini Kirn
Ervin Stüf
Riho Rästa
Sven Sild
Karin Els Vaader
Piret Tamm
Änni Koppel
Ott Tuulberg
Marek Tare
Tanel Karro
Maria Nikkareva
Jaanika Randoja
Henrik Toom
Riin Viigand
Meelis Talvis

Film

Rain Praks
Liisa Peterson
Marie Poltimäe
Anna-Liisa Paunel
Roland Lõuk
Silvia Häng
Filippo Laurenz
Kertu Siimer
Miina Treier
Siim Heinsalu
Kert Jõeäär
Madis Salumäe
Risto Säinas
Ott Jakovlev

2007-2008

Eelmise aasta õpilaste tööd ja tegemised on leitavad nende linkide kaudu:

Küljendamine:
isased, kukununnud, leiukad, maasikad, sissid

Film

Foto:
Anna, Erkki, Jaan-Martin, Kaarel, Karl, Karolyn, Katrin, Kelly, Ken, Kristjan, Kätlin, Laura, Piia-Kristiina, Ruudi, Tanel

Meedia jätkub!

Täpsemat infot tuleb varsti.

Stalker

Kõikidele fotograafidele, kes käisid Rotermanni kvartalit avastamas ja ka teistele - toon täna meediaklassi filmi "Stalker", mis on osaliselt filmitud just siin samas Tallinnas, Rotermanni kvartalis. Ehk tunnete mõne koha äragi. Film on venekeelne, inglisekeelsete subtiitritega.

Ahjah, film ei ole DVD, seega saate selle omale arvutisse kopeerida ning plaadi jälle klassi tagasi tuua teistele laenutamiseks. Toredaid filmielamusi!

Teemad fotograafidele

Nagu lubatud, siin on teemad, millele on vaja fotomaterjal tekitada. Pildid võivad olla nii lavastuslikud kui ka otse elust. Kõik teemakohased fotod palun laadida üles Nagisse ning jätta sellekohane märkus selle teema kommentaaridesse.

Teemad on:
- Meedia on staaride looja ja samas ka nende hukutaja
- Narko.ee ehk kuidas olla? Narkootikumide vastane reklaam
- Pressifoto näitus (siia võib otsida avaldatud ja auhinnatuid pressifotosid kuid sel juhul peab korrektselt ka viitama, kust on foto algselt pärit ning kes on selle autor!)

See nimekiri siin täieneb vastavalt sellele, kuidas kirjutajad artikleid juurde toodavad, palun siis silma peal hoida.

Mobiilipildid Flickrisse

Lisan siia väikese õpetuse, mis näitab, kuidas mobiilipilte otse Flickrisse üles laadida. Programm, millega seda teha, on Shozu.

ShoZu on väike programmike, mille saad alla laadida peale seda, kui oled ennast teenuse kasutamiseks ära registreerinud, ära märkinud oma telefoni mudeli ning asukohamaa. Edasi peaksid nad saatma sms-i allalaadimise lingiga, kuid mina seda kätte ei saanud. Õnneks nad dubleerivad lingi ka oma kodulehel ning selle saab käsitsi telefonisse trükkida.

Järgnev jutt käib Nokia telefonide kohta ning eestikeelsete menüüde kasutajatele!

Ava telefonis kaust, kuhu ShoZu alla laadisid ning ava “valikud”. Edasi “rakenduste ligipääs” -> “andmesideühendus” -> ning kõigil kolmel menüü lingil muuda ära seaded nii, et oleks “alati lubatud”.

Vahepeal mine arvutis tagasi lehele, kus sa tegid omale kasutajakonto, ning seadista Flickr (või mõni muu teenus) sinu pilte vastu võtma. Kui sa seda teinud pole, ei oska ka telefon su piltidega midagi ette võtta.

Järgmiseks ava telefonis ShoZu ja logi sisse. Edasi on näha kaks valikut: destinations (teenused, kuhu sa pilte või videosid saata saad) ning "All files", mis sisaldab telefonis olevaid pilte ja videosid. Valides välja sobiva pildi, saad menüüst valida saatmislingi ning kinnitades oma valiku, lähebki fail teele. Juba saadetud piltide juures on pisike ikoon, mis aitab vältida mitmekordset failisaatmist.

Flickr kuvab pildi koos kohustusliku võtmesõnagaa “shozu” ning lisab need, mille kasutaja on ShoZu lehel ise määranud. Pildi allkirjaks märgitakse faili pildistamise (filmimise kuupäev). Näiteks nagu see pilt siin: http://flickr.com/photos/tammets/1823303804/

Hea mõte on määrata mobiilis ka pildi suurus ära. 640 x 480 pikslit on täiesti piisav suurus, et kasutajad aru saaksid, mida või keda sa pildistanud oled. Suuremahulised pildid on lihtsalt kordi kallimad saata.

Rotermann

Kolmapäevane fototund (23. aprill) toimub seekord majast väljas, Rotermanni kvartalis. Tallinna kesklinna üks huvitavamaid paiku on hoolimata oma uuenenud ilmest just paras paik kevadiseks jalutuskäiguks kui oled tüdinenud metsvindi laulmisest ning valgete ülaste värsest tärkamisest.

Kohtume fotograafidega kell 14.30 Coca-Cola Plaza Mere Puiestee poolse sissekäigu juures (seal, kus seisavad tavaliselt Soome turistibussid). Kaasa võtta kohustuslik kaamera ja soojemad riided. Enne tunniajalist jalutuskäiku palun tutvuda lühikese kuid ülevaatliku ajalooga siinsel aadressil.

Looduse Aasta foto

13. aprillil kuulutati Tallinna Linnahallis välja Looduse Aasta Foto 2008 võitjad. Konkurss oli sel aastal tihe - 7000 saabunud fotot ligi 800 autorilt. Saabunud fotod on on üleval kategooriate kaupa Looduse Omnibussi kodulehel ning parimad on kiiresti leitavad ilm.ee portaalist.

Info tundide kohta

Kuna õpetaja Priit on nädal aega Rootsis, siis sel nädalal küljenduse ja filmi tunde ei toimu. Aga tähelepanu - tunnid lükkuvad siis nädal aega edasi, mis tähendab, et järgmisel nädalal (see on 16. aprill ja 17. aprill) toimuvad ärajäänud tunnid. Järgmine foto tund siis 23. aprill ja nii edasi.

Järgmistel tundidel palun kindlasti kohal olla, sest ees ootab suurem teadmiste kontroll.

Aitäh!

Zoom, märts 2008

Panoraamfotod

| View | Upload your own

Panoraamiks nimetatakse laianurgalist vaatenurka, mida kuvatakse inimese silma tarvis kas maali, foto, filmi, joonistuse või muu peal. Kuigi üldlevinud on arvamus, et panoraamid on alati pikad ja horisontaalsed siis tegelikult võivad panoraamid olla ka vertikaalselt või koguni kolmemõõtmeliselt kujutatud.

Esimene panoraam (maal) nägi ilmavalgust aastal 1792 Londonis. Tollane panoraam ei olnud tegelikult midagi muud, kui väike silindrikujuline ruum, mille seintele oli maalitud maal, nii, et inimesed võisid seda imetleda üks kõik kuhu pilku pöörates.

Veel uhkem panoraammaal aga sündis Saksa allveelaevade värvija Hendrik Willem Masdagi poolt, kelle maali ümbermõõt oli koguni 120 meetrit.

Panoraamfotograafia sai alguse 19. sajandi keskel. Peamiselt oli tol ajal panoraamfotode tegemiseks kaks viisi: mitme foto kokku monteerimine või kaare kujulise filmihoidja kasutamine ning selle juures abiks liikuv objektiiv.

Panoraamfotosid iseloomustavad mõned üsna kindlad aspektid: foto on täies ulatuses terav, fotole jäädvustadav ala on võrdne või laiem kui inimese silm suudab ühe korraga haarata.

Pildistamisel peab meeles pidama, et kuna fotot tehakse mitmest eri vaatest siis tuleks vältida suuri valguse kõikumisi - paremini sobib pildistamiseks pilves ilm ja kehvem variant on päikesepaisteline ilm. Sujuv liikumine on tähtis, et hiljem arvutis oleks foto kokku panemine võimalikult valutu. Piltide kattumise protsent võiks olla isegi kuni 30-40%, et ühtivaid punkte rohkesti peale jääks. Eelistada tuleks fotoaparaadi manuaalset reziimi või spetsiaalset panoraamreziimi.

Tunnis valminud töid:

Tanel:



Kristjan:



Anna:



Panoraamide kokku seadmiseks kasutasime programmi DoubleTake (Mac).

Veel programme aga: Calico (Mac), AutoStitch, Hugin