kolmapäev, 10. detsember 2008

Kiivi

Järgnev tekst on osa filmitunnist 10.ndal detsembril:

See on lugu ühest linnust, Kiivist, kes soovib ülekõige maailmas lennata.

Kiivi sikutab köib. Muud abivahendit tal selleks ei ole, kui nokk, sest tiivad on tal liiga väiksed.

Sikutab kord selg ees ja siis jälle tõmbab, köis toetamas selga.
tihti libiseb ta tagasi, sest see, mida ta tõmbab, on raske.

Ta näeb kauguses puud ning otsustab seda ära kasutada. Kiirelt jookseb ta puuni, teeb tiiru ümber puu koos köiega ning seob selle kinni. Kiivi kontrollib veel üle, ega köis tagasi ei libise. Kõik on korras.

Kiivi jookseb järsaku servani, kust tema köis alla ulatub ning libistab end mööda köit alla.

Köie teises otsas on teine puu, köis on seotud ümber selle tüve. Puu alumine osa toetub vastu järsakut (puu on horisontaalses asendis).

Oma saba alt sikutab Kiivi välja haamri ja hunniku naelu. Kiivi asub naelu puu külge lööma, et puu paremini järsaku küljes püsiks ka siis kui ta köie puu küljest kunagi ära võtab. Puu külge läöb kiivi palju naelu. Kohe hästi palju. See töö võtab kiivi higistama.

Kiivi ronib tagasi järsaku peale ning vaatab sealt alla. Alt paistab, et ta on niimoodi kinnitanud horisontaalselt palju-palju puid. Nii palju, et lõppu ei paistagi. Ta plaksutab rõõmust oma jalgadega.

Kiivi korjab käie kokku, enam tal seda vaja ei lähe. Juba on tal peas lendurimüts koos prillidega ning veel viimast korda vaatab ta järsakust alla, veendumaks, et kõik on korras.

Kiivi võtab hoogu ja hüppab alla.Pea eest. Ta liigub kiiresti üle puude. Ta sirutab välja oma pisikesed tiivad ning lehvitab nedega. Esimest korda elus tunneb ta, et ta oskab lennata. Tegelikult ta ei lenda. Ta kukub. Ning kiivi teab seda, ta silmadesse valguvad pisarad...

teisipäev, 9. detsember 2008

Koolivägivallavastane noorte animafilmide festival „Kuldkilp“

Lõuna Politseiprefektuur kuulutab välja animafilmikonkursi, mille

I. EESMÄRK
1.1. Vähendada koolivägivalla juhtumeid Eesti koolides, kutsudes noori kaasa
mõtlema ja avalikku diskussiooni pidama koolivägivalla põhjuste ja ilmingute üle
1.1.1. Leida uusi noortepäraseid lähenemisi koolivägivalla ennetustöös
1.1.2. Leida uusi lahendusi koolivägivalla ennetustöös
1.1.3. Propageerida filmikunsti kui ühte preventsiooni meetodit koolivägivalla
ennetustöös
1.1.4. Saada ülevaade noorte arvates suurimatest koolivägivalla ennetustöös
olevatest kitsaskohtadest

ja

II. AEG JA KOHT
2.1. Animafilmide esitamise tähtaeg 1. veebruar 2009.a.
2.2. Kinnises ümbrikus DVD-l salvestatud film ja täidetud filmikonkursile registreerimise
ankeet (lisa 1) saata postiga või tuua valvelauda Lõuna Politseiprefektuuri aadressil
Riia 132, 50096 Tartu. Ümbrikule kirjutada märksõna “Konkurss”

kus

III. KORRALDAJA
3.1. Animafilmide konkurssi korraldab ja valmistab ette Lõuna Politseiprefektuuri
preventsioonitalituse vanemkonstaabel Triinu Õispuu
3.2. Konkursitöid hindab Lõuna Politseiprefektuuri poolt kinnitatud kohtunikekogu

ning

IV. VÕISTLUSE PROGRAMM
4.1. Animafilmid esitatakse järgmistes kategooriates:
1. kübervägivald
2. koolikiusamine
4.2. Filmid esitada DVD-plaadil ja varustada eestikeelsete subtiitrite ja
helisalvestusega
4.3. Filmi pikkus võib olla 30 sekundist kuni 5 minutini
4.4. Konkursile võib ühe projektimeeskonna poolt esitada üks kuni mitu filmi

millest

V. OSAVÕTJAD
5.1. Konkursil võivad osaleda noored vanuses:
1. 12-15-aastased õpilased
2. 16-19-aastased õpilased
üld-, kesk- ja kõrgkoolidest, filmiklubidest, noorteühendustest jne.
5.2. Filmiprojekti meeskonda peavad kuuluma produtsendina, projektijuhina,
stsenaristina noored vanuses kuni 19. eluaastat . Juhendajateks ja konsultantideks
võivad olla õpetajad või professionaalid
5.3. Võistlustööle tuleb lisada täidetud registreerimise ankeet, mis on esitatud käesoleva
juhendi lisana 1

järgides

VI. VÕISTLUSTE TULEMUSTE ARVESTAMINE
6.1. Konkurss on võistkondlik.
6.2. Konkursile esitatud animafilmides hinnatakse:
Sõnumi selgust ja asjakohasust
Sihtgrupikohasust
Stsenaariumi originaalsust
Filmi ja teostuse tehnilist kvaliteeti: heli, kaameratöö, montaaž

6.3. Kõik juhendis määratlemata küsimused lahendab kohtunikekogu koos võistlust korraldava organisatsiooni esindajaga.

VII. AUTASUSTAMINE
7.1. Koolivägivallavastaste noorte animafilmide festivali „Kuldkilp“
konkursi tulemused tehakse teatavaks 19. veebruaril 2009 filmifestivali
auhinnagalal Tartus
7.2. Autasustamine toimub 19. veebruaril 2009.a. kell 13 Athena Konverentsi- ja
Kultuurikeskus Küütri tn 1 Tartus
7.3. Konkursi I-III kohale tulnud võistkondi autasustatakse diplomitega ja igat võistkonda
kuulunud osalejat auhinna ja diplomiga ning IV-VI kohale tulnud võistkondi meenete
ja diplomitega
7.4. Auhinnad paneb välja Lõuna Politseiprefektuur, Haridus- ja Teadusministeerium

neljapäev, 13. november 2008

GPS-id tunnis

neljapäev, 18. september 2008

Flickr

Flickr on keskkond, mis on mõeldud eelkõige fotode (kuid ka lühivideode) hoidmiseks, haldamiseks ning jagamiseks. Suurimateks eelisteks teiste sarnaste teenuste ees on kasutajasõbralikkus ning paindlikus - fotosid saab üles laadida nii vastava programmi abil kas arvutist või mobiiltelefonist, veebipõhiselt (kasvõi terve kaust ühe korraga), puudub agressiivne reklaam (mis on probleemiks saanud näiteks nagi.ee puhul). Veel on lihtsaks tehtud Flickrist piltide viitamine või näitamine väljapoole - blogidesse postitamine, emailiga saatmine, voogudega (RSS).

http://flickr.com/

Teiseks plussiks on fotode organiseerimise võimaluste rohkus. Loomulikult on olemas albumite loomine, kuid mis saab siis, kui on juba näiteks 25 albumit? Kuidas leida nende seast see õige? Flickr on lahendanud probleemi kahel viisil:
  • albumeid saab liita ühise kollektsiooni alla
  • fotode haldamine on muutunud sotsiaalseks - su sõbrad saavad lisaks kommentaaridele lisada su piltidele ka märkmeid ning silte (tags). Nii on ka fotode leidmine juba palju lihtsam ja kiirem.
Flickri Eesti kasutajate seas liiga populaarne seni ei ole olnud. Põhjusteks peetakse võõrakeelset kasutuskeskkonda, limiteeritud ruumi fotodele (tasuta kasutaja puhul) ning väidetavat aeglust erinevate päringute puhul. Teisalt jälle, kui kasutaja soovib oma fotosid näidata maksimaalselt suurele hulgale inimestele, on Flickr asendamatu teenus nii siin samas Eestis kui ka väljaspool.

Flickri kasutamist olen üksikasjalikumalt kirjeldanud järgmistes õppematerjalides: flickr1 ja flickr2

kolmapäev, 17. september 2008

Tunne oma vaenlast - YouTube

Maailma suurim ja tuntuim videoportaal ei ole kuigi vana. 2005 aasta veebruaris said kokku kolm töökat noormeest, kellel eelnevalt oli olemas kogemus ka erinevate veebirakenduste loomisel, ning kes paari kuuga panid püsti aluse süsteemi, mida me täna nii igapäevaselt kasutame.

Kuid miks nad sellise ettevõtmise üldse ette võtsid? Enne YouTube’i sündi ei olnud tegelikult arvutikasutajal ja amatöörfilmijal, kes oma videosid soovis teistega jagada, erilisi võimalusi selleks. Esimest korda avanes nüüd selline võimalus inimestel, kelle tehnilised teadmised ei küündinud üle keskmise ning kelle arvuti riist- ja tarkvara seda ei suutnud. Vaid loetud minutitega võis igaüks üles laadida video oma sünnipäevast ning selle linki sõpradega koheselt jagada. Selline sotsiaalsus on tähtis osa tänapäevasest Internetist, ehk Veeb 2.0 fenomenist, kus mõisted “kasutaja” ning “sisu jagamine” käivad pea alati käsikäes.

Keskkonna kasutajate hulk hakkas kasvama suure kiirusega, juba aastal 2006 lisati iga päev portaali 50 000 uut videot, selle aasta seisuga on neid seal ligi 4 miljoni kasutaja poolt üles laetud juba 85 miljonit. Igas tunnis laetakse üles 13 tundi videomaterjali.

Milleks YouTube’i kasutakse? Eks ikka videode üleslaadimiseks, nagu seda alati on tehtud. Kuid video ei ole vaid klipp lemmikloomast või piilukaamera lõik väikevennast. On TV saadete ja filmide lõigud või treilerid, muusikavideod, videoblogid, hariduslikel eesmärkidel koostatud kooliprojektid, intervjuud ja palju muud. Erinevaid kategooriaid on YouTube’is 15, mille seast peaks valima omale sobivaima video üleslaadimise alguses.

Üles saab laadida erinevaid videoformaate kasutades, nagu näiteks .WMV, .AVI, .MOV, .MPEG, .MP4, .DivX, .FLV ja ka 3GP, mida kasutavad paljud mobiilitootjad. Edasi tehakse failist flash-fail, mis on laialt levinud formaat veebilehtede juures, ning mis tagab selle, et enamus arvuteid suudab neid kerge vaevaga maha mängida.

Pildi mõõtmeteks YouTube keskkonnas on 320 korda 240 pikslit. Maksimaalseks videopikkuseks on 10 minutit ning üleslaetava faili suuruseks 1 gigabait.

Pikemalt ja koos illustreerivate materjalidega saab YouTube keskkonnaga tutvuda siin ja siin.

Abiks oli Wikipedia.


teisipäev, 16. september 2008

pühapäev, 14. september 2008

Külalised koolis

teisipäev, 9. september 2008

Filmi, foto ja küljendamise õpilaste nimekiri

Alljärgnevas nimekirjas võib esineda trükivigu. Ärge olge pahased, andke mulle teada neist ning parandan kiirelt ära. Küljendajatega kohtume juba homme kell 14.05 kolmanda korruse meediaklassis.

Foto

Annika Gebruk
Kelli Kajandu
Kadi-Liis Koppel
Silvia Rainma
Inge Varusk
Johanna Klammer
Eva Luiela
Piia Hurt
Risto Pajust
Liisa Taal
Liisa Romet
Kadi Viinapuu
Kristine Davõdov
Maria Sillandi
Triinu Posti

Küljendus / Kujundus

Juhan Arold
Heini Kirn
Ervin Stüf
Riho Rästa
Sven Sild
Karin Els Vaader
Piret Tamm
Änni Koppel
Ott Tuulberg
Marek Tare
Tanel Karro
Maria Nikkareva
Jaanika Randoja
Henrik Toom
Riin Viigand
Meelis Talvis

Film

Rain Praks
Liisa Peterson
Marie Poltimäe
Anna-Liisa Paunel
Roland Lõuk
Silvia Häng
Filippo Laurenz
Kertu Siimer
Miina Treier
Siim Heinsalu
Kert Jõeäär
Madis Salumäe
Risto Säinas
Ott Jakovlev

2007-2008

Eelmise aasta õpilaste tööd ja tegemised on leitavad nende linkide kaudu:

Küljendamine:
isased, kukununnud, leiukad, maasikad, sissid

Film

Foto:
Anna, Erkki, Jaan-Martin, Kaarel, Karl, Karolyn, Katrin, Kelly, Ken, Kristjan, Kätlin, Laura, Piia-Kristiina, Ruudi, Tanel

pühapäev, 24. august 2008

Meedia jätkub!



Täpsemat infot tuleb varsti.

neljapäev, 15. mai 2008

Filmid

Mis meediaklass see on ilma õppematerjaliteta? Ja mis on veel paremad õppematerjalid filmijatele kui mitte filmid?

Siia postitusse koondan filmid, mis hakkavad kohal olema meie klaasist meediaklassist. Igaüks, kes tunneb huvi, saab siit leida nimekirja, tutvustused ja heal juhul ka treilerid, mille järgi siis saab otsustada, kas üldse midagi laenutada või mitte. Ja teadmiseks, filmide vaatamine ei ole kohustuslik vaid soovituslik silmaringi avardumine. Kogu ei saa olema mingi kullafond vaid lühike ülevaade lähiajaloo teostest, mis ühel või teisel põhjusel on vaatajatele meelde jäänud. Ja palun, ärge unustage plaate koju, siis saavad ka teised neid laenutada ja vaadata :]

Lingi sellele nimekirjale leiab ka menüüst filmide alt.

Filmi nimekiri:

Breakfast at Tiffany's - trailer
Children of the Corn - trailer
Grindhouse - Death Proof - trailer
Inconvenient Truth - trailer
Little Miss Sunshine - trailer
No Country for Old Men - trailer
Ratatouille - trailer
Stalker - trailer
This Is England - trailer
Zeitgeist - trailer

kolmapäev, 14. mai 2008

Stalker

Kõikidele fotograafidele, kes käisid Rotermanni kvartalit avastamas ja ka teistele - toon täna meediaklassi filmi "Stalker", mis on osaliselt filmitud just siin samas Tallinnas, Rotermanni kvartalis. Ehk tunnete mõne koha äragi. Film on venekeelne, inglisekeelsete subtiitritega.

Ahjah, film ei ole DVD, seega saate selle omale arvutisse kopeerida ning plaadi jälle klassi tagasi tuua teistele laenutamiseks. Toredaid filmielamusi!

kolmapäev, 7. mai 2008

Eelmise nädala ülesanne küljendajatele

Väikese hilinemisega tuleb siia nüüd ülesanne küljendajatele. Ülesande tähtaeg on järgmise nädala kolmapäev.

Meediaklassis on üleval eelmine kooli ajalehe number. Kõige rohkem oli tagasides nurinat esilehe ja tagumise lehe kohta, mida me oleme ka erinevatel aegadel arutanud. Teie ülesanne on üksi või grupis kokku panna leheküljed, kus oleks arvestatud neid ettepanekuid.

Ülesanne lahendaga Macidel, programmiga Pages (tindipoti ikoon). Erinevad õpetused on üleval siin, kui kuskil peaks tekkima raskusi programmi kasutamisega.

Juhul, kui otsustate teha grupitööd, siis peab üks grupp tegema nii tagumise kui ka esilehekülje. Üksi nokitsedes valiga endale sobivaim. Sisu ei ole praegu esmatähtis, piltide asemel kasutage Internetist leitavaid ning tekst olgu ka juhuslik. Tähtis on lehe üldine välimus ja paigutus.

Tööd saatke palun aadressile tammets@gmail.com, kuna failid võivad kokkuvõttes osutuda üsna mahukateks. Ma tänan teid!

Film, 7. mai

Mulle tundub, et minust on saanud õpetaja, kes on tuntud auditoorsete tundide ära jätmisega. Aga õnneks ongi meil selline aine, mis väga ei eelda minu füüsilist kohalolekut ja ma saan oma kalliste õpilastega suhelda ka muul viisil.

Täna ma palun teil, filmijad, kes te eelmisel korral kohal ei viibinud, sooritada üks teadmiste kontroll. Fail asub siin. Laadige see omale alla, täitke digitaalselt ära (klassis või kodus) ning saatse täidetud leht mulle aadressile priit.tammets@lillekyla.edu.ee.

Kõikidele esitatud küsimustele soovin saada täislausetega vastuseid, va. viimane küsimus, mis ei ole ka hindeline. Tähtaeg on 9. mai (reede), kaasa arvatud.

Ilusat kevadilma!

reede, 25. aprill 2008

Teemad fotograafidele

Nagu lubatud, siin on teemad, millele on vaja fotomaterjal tekitada. Pildid võivad olla nii lavastuslikud kui ka otse elust. Kõik teemakohased fotod palun laadida üles Nagisse ning jätta sellekohane märkus selle teema kommentaaridesse.

Teemad on:
- Meedia on staaride looja ja samas ka nende hukutaja
- Narko.ee ehk kuidas olla? Narkootikumide vastane reklaam
- Pressifoto näitus (siia võib otsida avaldatud ja auhinnatuid pressifotosid kuid sel juhul peab korrektselt ka viitama, kust on foto algselt pärit ning kes on selle autor!)

See nimekiri siin täieneb vastavalt sellele, kuidas kirjutajad artikleid juurde toodavad, palun siis silma peal hoida.

kolmapäev, 23. aprill 2008

Mobiilipildid Flickrisse

Lisan siia väikese õpetuse, mis näitab, kuidas mobiilipilte otse Flickrisse üles laadida. Programm, millega seda teha, on Shozu.

ShoZu on väike programmike, mille saad alla laadida peale seda, kui oled ennast teenuse kasutamiseks ära registreerinud, ära märkinud oma telefoni mudeli ning asukohamaa. Edasi peaksid nad saatma sms-i allalaadimise lingiga, kuid mina seda kätte ei saanud. Õnneks nad dubleerivad lingi ka oma kodulehel ning selle saab käsitsi telefonisse trükkida.

Järgnev jutt käib Nokia telefonide kohta ning eestikeelsete menüüde kasutajatele!

Ava telefonis kaust, kuhu ShoZu alla laadisid ning ava “valikud”. Edasi “rakenduste ligipääs” -> “andmesideühendus” -> ning kõigil kolmel menüü lingil muuda ära seaded nii, et oleks “alati lubatud”.

Vahepeal mine arvutis tagasi lehele, kus sa tegid omale kasutajakonto, ning seadista Flickr (või mõni muu teenus) sinu pilte vastu võtma. Kui sa seda teinud pole, ei oska ka telefon su piltidega midagi ette võtta.

Järgmiseks ava telefonis ShoZu ja logi sisse. Edasi on näha kaks valikut: destinations (teenused, kuhu sa pilte või videosid saata saad) ning "All files", mis sisaldab telefonis olevaid pilte ja videosid. Valides välja sobiva pildi, saad menüüst valida saatmislingi ning kinnitades oma valiku, lähebki fail teele. Juba saadetud piltide juures on pisike ikoon, mis aitab vältida mitmekordset failisaatmist.

Flickr kuvab pildi koos kohustusliku võtmesõnagaa “shozu” ning lisab need, mille kasutaja on ShoZu lehel ise määranud. Pildi allkirjaks märgitakse faili pildistamise (filmimise kuupäev). Näiteks nagu see pilt siin: http://flickr.com/photos/tammets/1823303804/

Hea mõte on määrata mobiilis ka pildi suurus ära. 640 x 480 pikslit on täiesti piisav suurus, et kasutajad aru saaksid, mida või keda sa pildistanud oled. Suuremahulised pildid on lihtsalt kordi kallimad saata.

esmaspäev, 21. aprill 2008

Rotermann

Kolmapäevane fototund (23. aprill) toimub seekord majast väljas, Rotermanni kvartalis. Tallinna kesklinna üks huvitavamaid paiku on hoolimata oma uuenenud ilmest just paras paik kevadiseks jalutuskäiguks kui oled tüdinenud metsvindi laulmisest ning valgete ülaste värsest tärkamisest.

Kohtume fotograafidega kell 14.30 Coca-Cola Plaza Mere Puiestee poolse sissekäigu juures (seal, kus seisavad tavaliselt Soome turistibussid). Kaasa võtta kohustuslik kaamera ja soojemad riided. Enne tunniajalist jalutuskäiku palun tutvuda lühikese kuid ülevaatliku ajalooga siinsel aadressil.

kolmapäev, 16. aprill 2008

Looduse Aasta foto

13. aprillil kuulutati Tallinna Linnahallis välja Looduse Aasta Foto 2008 võitjad. Konkurss oli sel aastal tihe - 7000 saabunud fotot ligi 800 autorilt. Saabunud fotod on on üleval kategooriate kaupa Looduse Omnibussi kodulehel ning parimad on kiiresti leitavad ilm.ee portaalist.

teisipäev, 8. aprill 2008

Info tundide kohta

Kuna õpetaja Priit on nädal aega Rootsis, siis sel nädalal küljenduse ja filmi tunde ei toimu. Aga tähelepanu - tunnid lükkuvad siis nädal aega edasi, mis tähendab, et järgmisel nädalal (see on 16. aprill ja 17. aprill) toimuvad ärajäänud tunnid. Järgmine foto tund siis 23. aprill ja nii edasi.

Järgmistel tundidel palun kindlasti kohal olla, sest ees ootab suurem teadmiste kontroll.

Aitäh!

kolmapäev, 5. märts 2008

neljapäev, 28. veebruar 2008

Panoraamfotod



Panoraamiks nimetatakse laianurgalist vaatenurka, mida kuvatakse inimese silma tarvis kas maali, foto, filmi, joonistuse või muu peal. Kuigi üldlevinud on arvamus, et panoraamid on alati pikad ja horisontaalsed siis tegelikult võivad panoraamid olla ka vertikaalselt või koguni kolmemõõtmeliselt kujutatud.

Esimene panoraam (maal) nägi ilmavalgust aastal 1792 Londonis. Tollane panoraam ei olnud tegelikult midagi muud, kui väike silindrikujuline ruum, mille seintele oli maalitud maal, nii, et inimesed võisid seda imetleda üks kõik kuhu pilku pöörates.

Veel uhkem panoraammaal aga sündis Saksa allveelaevade värvija Hendrik Willem Masdagi poolt, kelle maali ümbermõõt oli koguni 120 meetrit.

Panoraamfotograafia sai alguse 19. sajandi keskel. Peamiselt oli tol ajal panoraamfotode tegemiseks kaks viisi: mitme foto kokku monteerimine või kaare kujulise filmihoidja kasutamine ning selle juures abiks liikuv objektiiv.

Panoraamfotosid iseloomustavad mõned üsna kindlad aspektid: foto on täies ulatuses terav, fotole jäädvustadav ala on võrdne või laiem kui inimese silm suudab ühe korraga haarata.

Pildistamisel peab meeles pidama, et kuna fotot tehakse mitmest eri vaatest siis tuleks vältida suuri valguse kõikumisi - paremini sobib pildistamiseks pilves ilm ja kehvem variant on päikesepaisteline ilm. Sujuv liikumine on tähtis, et hiljem arvutis oleks foto kokku panemine võimalikult valutu. Piltide kattumise protsent võiks olla isegi kuni 30-40%, et ühtivaid punkte rohkesti peale jääks. Eelistada tuleks fotoaparaadi manuaalset reziimi või spetsiaalset panoraamreziimi.

Tunnis valminud töid:

Tanel:

Foto NAGI's: panoraam õps

Kristjan:

Foto NAGI's: Söökla2

Anna:

Foto NAGI's: Õu

Panoraamide kokku seadmiseks kasutasime programmi DoubleTake (Mac).

Veel programme aga: Calico (Mac), AutoStitch, Hugin

kolmapäev, 13. veebruar 2008

Foto, 13. veebruar

... arvutiklassis istuma ei pea, hindeline ülesanne tuleb siia samasse veebi lähiajal.

Aitäh, õpetaja Priit

teisipäev, 5. veebruar 2008

Jaht

kolmapäev, 16. jaanuar 2008

Noortele mõeldud Rein Marani loodusfilmi kursus

Video- ja arvutitehnika tormiline areng on loonud enneolematud tingimused audiovisuaalse loomingu muutumiseks enam levinuks ja kättesaadavaks omaloomingu liigiks. See on kaasaegse tsiviliseeritud ühiskonna üks olulisi tunnusjooni, mida eitada või vältida ei ole võimalik. Korralikku ekraanikujutist tagav portatiivne digitaalne videokaamera on juba praegu jõukohane keskmise sissetulekuga perele. Nii ka lihtsamat heli- ja pildimontaažiprogrammi sisaldav arvuti. Ka koolidele ei käi üle jõu niisuguse tehnopargi muretsemine, loomaks õpilastele soodsaid tingimusi loominguliseks isetegevuseks. Paljudes koolides on see juba olemas. Probleemiks on see, millele on suunatud need noorte uued isetegevusliku loomingu võimalused. Varem või hiljem saab see olema noorte arengu ja haritusega tegelevate instantside ja isikute arutluste ja otsustuste teemaks. Loodan, et sellega ei jääda liiga hiljaks. Teatavasti võib audiovisuaalseid vahendeid väga erineval viisil ja eesmärgil kasutada.

Ühtteist võib siiski enne suuremaid riiklikke otsustusi ära teha. Juhin siinkohal tähelepanu vaid ühele ammendamatule teemade allikale – loodusele. Esiteks on see allikas avatud ja kättesaadav igale noorele videofilmihuvilisele. Teiseks õpetab videokaamera hoopis tähelepanelikumalt ja süvenenumalt vaatlema ümbritsevat elu , mõtestama, mõistma ning otsima esteetilisi väärtusi. Sellesuunalise loominguga tegeleval noorel vaevalt jätkub aega kalduda vildakale teele.

Omades pikaajalist loodusfilmialast loomingupraktikat arvan tundvat neid karisid, mis ootavad algajat loodusfilmihuvilist, ja teadvat, kuidas neid võimaluste piirides vältida. Toetudes oma küllalt tüsedale pedagoogilisele praktikale, pakun välja kümneõhtulise lühiõppetsükli, mis peaks innustama asjahuvilisi noori ning lõpptulemusena pakkuma neile minimaalsed teadmised ja vajalikud oskused esimese loodusfilmi loomiseks:

Kursuse kava, kursus toimub Tallinna Kinomajas:

1. 05.02.2008 kell 18.00 Mida on tarvis teada videokaamerast? Kuidas seda käsitleda? Kvaliteetne kujutis. Kuidas seda saavutada? Tehnika ja looming käsikäes. Võttesagedus. Terav – ebaterav kujutis. Säritus. Särituse kestus. Objektiivi ava suurus. Selle muutmine. Valguse värvus. Värvustemperatuuri mõiste. Analoog- ja digitaalsalvestus.

2. 12.02.2008 kell 18.00 Kuidas leida oma teemat? Filmi idee. Millest? Mida? Kuidas? Jutu lugu. Kirjalugu. Pildilugu. Filmilugu. Erinevused ja samasused.

3. 19.02.2008 kell 18.00 Filmikeel. Üld-, kesk-, suur- ja detailplaan. Võtteasend ehk rakurss. Liikuv pilt ja liikumine pildis. Oluline ja mitteoluline pildis ja helis.

4. 26.02.2008 kell 18.00 Maastik. Taimeriik. Kuidas õppida nägema, kuidas näitama? Objektiivi vaatenurk. Üksikpilt ehk kaadrik. Üksikpiltide jada ehk kaader. Episood ehk tervikuks, minilooks koondatud kaadrite kogum. Film kui kindla mõttega reastatud episoodide kogum. Konflikt ja areng filmis.

5. 04.03.2008 kell 18.00 Mida peab teadma ja oskama loodusfilmija rohkem kui teised? Õpime süvenema, mõistma. Igal elaval olevusel on oma maailm. Kuidas sellesse siseneda? Kuidas mõista?

6. 11.03.2008 kell 18.00 Linnufilmid. Kuidas linde filmida. Kaug- ehk televõtted. Statiiv ja videokaamera. Varjumine. Kuidas varjuda. Kuidas saavutada kujutise stabiilsust. Linnud vabas looduses, asulas, linnas.

7. 18.03.2008 kell 18.00 Ulukifilmid. Kuidas siseneda looma maailma. Kuidas käituda. Mille poolest erineb uluki filmimine linnu filmimisest. Kuulmine, haistmine, nägemine. Liikumine. Liikumatus.

8. 25.03.2008 kell 18.00 Putukafilmid. Rohurinde tasand. Kuidas putukaid ja nende keskkonda filmida. Lähi- ehk niinimetatud makrovõtted. Spetsiaalsed objektiivid lähivõteteks või selleks sobitatud objektiivid. Kuidas hoiduda kaamera värisemisest..

9. 01.04.2008 kell 18.00 Mida teha filmitud kaadritega. Filmitud materjali läbivaatamine, hindamine, valik ja grupeerimine.

10. 08.04.2008 kell 18.00 Montaaž ja helindamine. Filmi kokkuseadmise võimalused. Pildi järjestikune reastamine. Reastamine arvutis selleks koostatud programmi abil. Helitaustade loomine. Tekst ja muusika.

Kõik õppused toetuvad mitmekülgsetele näidetele.

Rein Maran

PS

Lühikursus võiks olla kasulik 10–18 aastale noortele, kel olemas endal videokaamera või võimalus seda kasutada ja kellel on huvi loodusfilmimise vastu. Kümne loenguga ei saa muidugi kohe loodusfilmi meistriks, küll aga saab kasulikke näpunäiteid ja oskusi ning – mis vast kõige tähtsam – teadmist, kuidas ennast edasi arendada, et olla pädev peegeldamaks videokaameraga oma looduselamusi.
Muidugi ei ole sissepääs keelatud ka vanemale loodusfilmi loomise huvilisele. Tal tuleb aga arvestada, et lühikursus on mõeldud kõigepealt noortele ja seega ka võimalikult noortepärane.
Kursus saab olla tulemuslik vaid siis , kui läbitakse kogu tsükkel. Üksikute osade vahele jätmine tekitab lünki, mida on hiljem üsna keerukas täita.

Kursus on tasuta.

Info ja registreerimine Loodusringi telefonil 6070045 või e-mailil info@loodusring.ee.

Ettevõtmise on algatanud MTÜ Loodusring koostöös Tallinna Keskkonnaameti ja Tallinna Kinomajaga.