21. aprilli lugemismaterjal küljendajatele

Tänase tunni ülesanded on siin:

1. Lugege läbi kaks artiklit (inglise keeles):
Desktop publishing
E-book

2. Küsimused, millele palun teil vastata ja arutleda (0.5 lk):
Millised on peamised probleemid e-raamatute laialdasemaks levikuks lugejate seas?
Millised tehnilised lahendused / platvormid oleksid teie arvates ideaalsed e-raamatute lugemiseks?
Mida peab silmas pidama raamatute / artiklite küljendamise juures, kui lugeja neid loeb mõnes rakenduses / vahendis e-raamatu vormis?

Saatke palun vastused aadressile tammets@gmail.com, lisage ka oma nimi. Tähtaeg on 5. mai.

Jõudu!

Meedia tund 31. märtsil

Toimub küljendajatele / kujundajatele. Kohtume all meediaklassis.

Multimeedialaager Jõhvis - teeme raadiot, televisiooni ja internetilehte

MTÜ Noorte Meediaklubi teatab:

Head sõbrad!

Noorte Meediaklubil täitus 10 aastat tegutsemist. Juubeliaasta puhul korraldame suure kevadise multimeedalaagri Jõhvi Gümnaasiumis.

Laagris õpetame, kuidas teha ning ka teeme televisiooni, raadiot ja internetilehte. Kordame üle, kuidas kajastada uudist ja mida ei tohiks reportaažil unustada, õpime monteerimist ja proovime ka kõik omal käel läbi.
Selle aasta uustulija on wikimeedia kursus ehk kuidas teha lehte interaktiivselt. Wikimeedia kursus on suunatud koolidele, kellel koolilehte pole või kus koolilehe tegemiseks on vahendites puudujääke.

Laagri üheks superkülalisesinejaks on Superstaari saatest tuntud Marten Kuningas, kes jagab enda kogemusi meediaga suhtlemisest ja ajakirjanduse õppimisest (Marten on lõpetanud Tartu Ülikoolis ajakirjanduse bakalaureuse). Kes teab, äkki laulab Marten mõne laulugi.

Muidugi saame kõik palju uusi tuttavaid läbi meeskonnatöö ja õhtuste ühiste paroodiaürituste

Laager toimub kevadisel koolivaheajal 26. - 28. märts 2010 Jõhvi Gümnaasiumis.

Kuna kohad kipuvad ruttu täituma, siis kiiresti registreerima, et keegi ukse taha ei jääks. Registreerumise tähtaeg on 22. märtsil
Registreerimisleht.doc saata johvi.multimeedialager@meediaklubi.ee
Vastuseks saate kinnitava kirja ja ka arve.


Osavõtutasu 250.- krooni (mille eest kogu koolitus, materjalid ja 6 söögikorda).

Meie oleme: MTÜ Noorte Meediaklubi
Arveldusarve: 221023042714
Selgituseks: oma nimi ja kool, kus sa õpid

Kui teil tekib probleeme laagri alguseks kohale jõudmisega, võtke meiega ühendust ja leiame koos lahenduse. Vajadusel saate kokkuleppel laagri korraldajatega end kooli sisse seada ka varem. Samamoodi on võimalik laagrist ka varem lahkuda.

Laagrisse tuleb kaasa võtta magamiskott ja madrats, sest ööbimine toimub klassiruumides. Võimaluse korral tooge kaasa ka diktofon, mälupulk, fotoaparaat, sülearvuti ja hea tuju.

Kohtumiseni Jõhvis!

Piret Eero
+372 56 477 117
piret@meediaklubi.ee

Mathis Bogens
+372 56 638 667
mathis@meediaklubi.ee

Jõhvi Multimeedialaagri Projektijuhid
MTÜ Noorte Meediaklubi

NB! Osavõtusoovist andke palun teada tammets@gmail.com

Meedia tundide kava...

... jookseb samuti, nagu juba aasta alguses jooksma hakkas:

3. veebruar - Küljendamine

10. veebruar - Foto

17. veebruar - Film

Film - lingid

http://en.wikiversity.org/wiki/Filmmaking

http://en.wikiversity.org/wiki/Course:WikiU_Film_School_Course_01_-_Learning_the_Basics_of_Filmmaking

http://mashable.com/2007/09/16/movie-toolbox/

http://www.freedocumentaries.org/

http://straycinema.com/guidelines/

http://www.plotbot.com/screenplays/hitmansuicide

Tunnid jaanuaris 2010

Tere ja head head uut aastat!

Kohtume sügiseste rühmadega veel ka jaanuaris, ehk siis viimased korrad detsembris polnud veel päris viimased. Loodan, et ajagraafik, mis allpool minu poolt koostatud, sobib kõigile.

13. jaanuar - küljendus
20. jaanuar - foto
27. jaanuar - film

Kohtumiseni kolmapäeviti!

Tüpograafia

Viimase tunni teema enne jõule on küljendamise tunnis tüpograafia. Tunni materjalid leiate selle postituse seest ning ka juhised koduse töö tegemiseks. Jõudu tööle!

1. Lugege palun läbi artiklid tüpograafia kohta Wikipedias, LeMillis ning sissejuhatav osa Heiko Unti diplomimtööst "Digitaalne tüpograafia".

2. Praktiliseks tööks proovige igaüks kokku panna oma isiklik font. Selleks minge aadressile http://www.fontcapture.com/ ning laadige alla põhi, mille peale saate fondi kujundada. Kui teil on võimalik, viige kogu protsess ka lõpuni (skännige kujundatud font sisse ning laadige samasse keskkonda üles). Juhul kui aga teil puudub skänner, pildistage oma kujundatud font ning saatke mulle palun see foto aadressile tammets@gmail.com (juurde lisaga oma nimi ja klass).

Lisalugemist huvilistele ning veidi inspiratsiooni praktiliseks tööks:

Top fonts of 2008

10 Handwritten fonts you can't miss

64 grunge fonts

I love typography

15 tips to choose good text type

Kaader filmifestival 2009

Sel aastal kolmandat korda toimunud filmifestival Kaader osalesid ka Lilleküla Gümnaasiumi meediaõpilased Lauri Jõeäär, Heleri Saarvel ja Kristel-Liis Harikas.

Filmifestivali Kaader eesmärk on kutsuda kokku noori üle Eesti filmikunstiga suuremat tutvust tegema. Kahepäevase festivali sisse mahuvad nii töötoad kui ka filmikonkurss. Osavõtt on olnud igal aastal suur ning õpilasi on kokku sõitnud kõikjalt Eestist.

Seekord oli kavas pisike muudatus, kohale kutsuti filmihuvilised õpilased, kes said võimaluse Balti Filmi- ja Meediakooli üliõpilaste juhendamisel kokku panna lühifilmi Raplast, täpselt sellise nurga alt, nagu nemad seda soovisid. Tehniliselt olime toetatud korraliku kaamera, monteerimisarvutiga, söögi ja joogiga.

Hommikul kohale jõudes registreerisime end koolis ning käisime lõunal. Niikaua valmistati ette klassi arvutitega ning kohale saabusid ka BFM-i juhendajad. Järgmiseks paluti meil mõelda idee peale, kuidas lahendada praktlist ülesannet. Meie lahendasime selle intervjuude vormis, mis tähendas, et pidime liikuma edasi Rapla käidavamatesse kohtadesse.

Kella kaheks olime inimeste intervjueerimise lõpetanud ning suundusime tagasi kooli filmi monteerima ning seda tegevust jagus meil päeva lõpuni. Järgmisel päeval olid juba kavas filmide ülevaatamised ning saime väga head tagasisidet ka teiste osalejate käest.

Suured tänud Rapla Vesiroosi Gümnaasiumile ning festivali Kaader korraldajatele ning BFM-i juhendajatele asjaliku ettevõtmise eest!

Info filmifestivali kohta leiab aadressil http://kaader.org/www/index.html
Selle aasta tööd leiab aadressil http://toru.ee/contest/29
Pilte ürituse kohta leiab aadressil http://public.fotki.com/vesiroosi/2009-2010/2009-10-24-kaader/

Kuidas lisada fotosid kooli kodulehele

Fotograafia mõistetest

Fotograafia põhimõisted

View more documents from Priit Tammets.

Dokfilmide töötuba

LÜHIDOKKIDE TÖÖTUBA TALLINNAS!

Arvad, et sinus on see miski, mis teeks sinust tegija…..dokfilmitegija?
Kui jah, siis tule 14.-15.novembril toimuvale lühidokkide workshop’ile Tallinnas Kopli noortekeskuses (aadressil: Kopli 98). Kui oled vanuses 14-21 ja sul on huvi dokfilmide tegemise vastu, siis registreeri end aadressil haide@taninfo.ee hiljemalt reedeks 13. novembriks.
Workshop on tasuta, seda korraldavad MTÜ Mondo, Jaan Tõnissoni Instituut ning Kopli Noortekeskus. Workshop toimub MTÜ Mondo Hariduskampaania raames.

PS. Juhul, kui soovid töötoas osaleda, anna palun sellest teada siinsamas postituse juures, jättes nime kommentaari.

Vaata: www.haridus.maailmakool.ee

Workshop’il antakse noortele võimalus end läbi meeskonnatöö väljendada, keskendudes globaalsetele teemadele nagu lapssõdurid, turvalisus, keskkond, lapstööjõud, ületarbimine jms.
Noortel filmitegijatel on võimalus teha koostööd koos oma ala professionaalidega ning filmida-monteerida grupi enda dokfilm, mis seejärel saab osa võtta ka Mondo korraldatud filmivõistlusel, mille peaauhinnaks on videokaamera.

Mida Sa veel ootad? Registreeru ruttu, sest kohti jätkub vaid 24 noorele!

P.S. Workshop toimub rahvusvahelise juhendajaga ning on enamjaolt inglise keeles.
Lisainfo: Paul Senosi, paul@mondo.org.ee

PÄEVAKAVA:

Laupäev, 14.november:
Kopli Noortekeskus

10:00 Kohv ja registreerimine
10:15 Meeskondadesse jagamine ja ice-breakers
10:45 Sissejuhatus, lektorite ja teemade tutvustamine
11:00 Loeng: kuidas teha filmi?
12:00 Storyboard'ide joonistamine
13:00 Tehnika tutvustus
13:30 Lõuna
14:15 – 19:00 Filmimine


Pühapäev, 15.november:
Kopli Noortekeskus


11:00 Kohv ja teambuilding-harjutused
11:30 Sissejuhatus monteerimisse
12:00 Monteerimine
14:30 Lõuna
15:15 Monteerimine
18:00 Lõpetamine


Projekti toetavad:


EuropeAid ja
Euroopa Kolmandate Riikide
Kodanike Integreerimise Fond

PS. Juhul, kui soovid töötoas osaleda, anna palun sellest teada siinsamas postituse juures, jättes nime kommentaari.

Üritused tuleval nädalal

Filmigrupp:

Tuleva nädalal on Lillekülas mitmeid erinevaid sündmuseid, mida kindlasti võiks kajastada ka lühikeste uudislugudega. Mihkel ja Raimond said oma uudislooga suurepäraselt hakkama.

Sündmused on:

1. 9. novembril 3. tund (ja vahetund enne seda) Berliini müüri langemise 20. aastapäeva tähistamine. Vaadatakse videokatkendeid ja külla tuleb Toomas Alatalu. Korraldab õpetaja Epp-Mare Kukemelk.
2. 10. novembril 3. tund Eesti Panga infotund (8.-10. klass). Korraldab Kristiine Linnosa Valitsus.
3. 12. novembril saksa keele päev (6.-12. klasside saksa keele õpilased). 3. tunnil külaline - austerlanna E.M Grünberg, 4. tunnil luuleprogramm (luulet saksa autoritelt). Korraldab õpetaja Leili Küttner.

Eelmisel tunnil kokkulepitud nimekirjas on järgmised rühmad järjekorras peale Mihklit ja Raimondit:

• Alina ja Laura
• Greta ja Krete
• Gunnar ja Karl

Leppige palun omavahel kokku, kes millist üritust kajastada saab. Filmige materjali arvestusega, et uudislugu üritusest mahuks kuni 1.30 minuti sisse. Kasutada saate selleks kooli videokaamerat või kui teil on oma kaamera, siis ka sellega võib loomulikult. Hea oleks, kui jõuaksite uudislood kokku panna samal päeval kuid kuna me kohtume kolmapäeval ka tunnis, võite montaazi osa teha ka meediatunni ajal.

Tuletan meelde, et ühe ürituse kajastamine on osa hindest.

Ülemaailmne kätepesemispäev

Meedia tundide ajad esimesel poolaastal (parandatud!)

September
30. - foto

Oktoober
7. - küljendamine
14. -film
21. - foto

November
4. - küljendamine
11. - film
18. - foto
25. - küljendamine

Detsember
3. - film
10. - foto
17. - küljendamine

Fotograafidel homme aparaadid kaasa võtta, võib vaja minna :]

Reklaamklipp "Signs"

3D fotograafia

Algne artikkel on avaldatud veebiajakirjas Photojojo.

On asju, millest me tunneme puudust alles siis, kui neid üks kord lihtsalt ei ole. Nagu varbad, hambapasta ja puud näiteks. Just sellepärast kolmemõõtmelised fotod panevadki meid imestama, millised unustatud suppervõimed meil on.

Tegelikult on asi veel huvitavam, ilma eriliste väljaminekuteta on võimalik pildistada kolmemõõtmelisi fotosid, millede vaatamine ei nõua isegi spetsiaalseid prille.

Kuidas saavad kolmemõõtmelised fotod paista kolmemõõtmelised?

Nii töötab teravussügavus: Inimese silmad asuvad teineteisest umbes 5-6 cm kaugusel, mis tähendab, et nad näevad objekte veidi erinevate nurkade alt. Meie aju paneb kaks pilti kokku üheks kolmemõõtmeliseks pildiks. Erinevus kahe pildi vahel aitab meil aru saada kui kaugel objekt meist tegelikult asub.

Pildistades kaks pilti objektist sama vahemaa tegant nagu inimese silmad, on effekt üsna sama. Teatud moodi neid pilte vaadates hakkab aju tööle nii, et meie silmade ette tekib kolmemõõtmeline pilt.

Hästi lühike stereofotograafia ajalugu

Stereofotograafiaks nimetatakse pildistamise võtet, kui kaamera (tavaliselt spetsiaalselt disainitud või modifitseeritud) pildistab kaks fotot üheaegselt samast stseenist. Kaks fotot võetakse veidi erinevate kohtade pealt, vaheks on sama maa, mis kahel silmal inimesel. Kahte fotot vaadeldakse tavaliselt spetsiaalse tööriistaga nagu stereoskoop nii, et vasakult võetud fotot näidatakse vasakule silmale ja paremat paremale silmale, mis kutsubki esile kolmemõõtmelise effekti.

Stereograafia sai alguse 19. sajandi lõpus kui inimesed hakkasid huvi tundma ja koguma fotosid kaugetest ja eksootilistest maadest

Suurem populaarsuse hüpe kaasnes View-Master kettaga ja puna-siniste klaasidega prillidega.

 

Erinevad stereokaamerad, Rick Soloway

Tänapäeval on müügil juba kolmemõõtmelisi pilte pildistavad nn. seebikarbid, stereo objektiivid peegelkaameratele ning stereo versioon armastatud Holga kaamerast.

3D fotode tegemiseks vajame me:
fotokaamera
kindel, sile alus (statiiv)

Meeles tuleb pidada, et antud lahendus on kõigest lõbus ajaveetmisviis :]

Paar nippi pildistamiseks:

• Pildistatavate objektide ja tausta vahel võiks olla veidi suurem ruum, see suurendab 3D effekti.
• Nagu ka 3D õudusfilmide puhul, annab parima tulemuse foto kellestki või millesti, mis liigub kaamera poole.
• Pildistatav objekt peab olema terav ja fookuses.
• Ära kasuta välku, sest sama kaameraga erinevate nurkade alt valgustades võib lõpptulemus jääda ebaloomulik

Kuidas vaadata kolmemõõtmelisi fotosid (esimene võimalus)

Lihtsaim viis stereoeffekti nägemiseks on asetada kaks pilti teineteise kõrvale. Rista oma pilk kuni kaks pilti üheks “sulavad”. Fokusseeri oma pilk keskele tekkivale pildile ning sa peaksid nägema kolmemõõtmelist lõpptulemust. Raske võib esmalt oma eesmärki saavutada kuid lõpuks peaks see siiski töötama.

Foto autor: Jason Ordaz

Nagu igas fotograafiaga seotud valdkonnas, saad ka kolmemõõtmeliste fotode juures kulutada erinevatele abivahenditele suuri summasid. Läbi saab ka soodsamalt - paarikümnekroonised prillid (vahel tulevad kaasa ka digikaameratega) ning väike fototöötlus - lõika fotod ruudukujuliseks ning ongi valmis!


Kuidas vaadata kolmemõõtmelisi fotosid (teine võimalus)

3D effekti saab simuleerida ka arvutiga. Selleks on vaja kaks fotot kokku panna liikuvaks pildiks (näiteks *.gif fail sobib hästi). Palju näiteid selle kohta leiab aadressilt Lenticulations.com.

Käed külge - õpetus programmiga GIFfun (Mac)

• Pildista stereopildid.
• Käivita programm GIFfun ja lohista fotod sellesse. Fotode järjekorda saab muuta lohistamise abil kuid kuna lõpptulemus on nagunii korduv piltide esitlemine, siis pole sel tegevusel suurt mõtet.
• Foto kõrvalt saad määrata kui pikalt fotot näidatakse. 0,1 sekundit on täiesti piisav (menüüst siis väärtus 10).
• Määra korduste arvuks lõpmatus - # Loops = Forever
• Kui kõik on valmis, klikka nupul “Make Gif”. Loodud kolmemõõtmeline pilt kuvatakse eraldi veebilehitseja aknas, kus see kohe ka ette mängitakse.
• Salvestamiseks “Save image as..”.

Viiteid

* 3DStereo müüb praktiliselt kõike, mis on seotud kolmemõõtmeliste fotode ja filmidega

* Erinevad meetotid kolmemõõtmeliste fotode võtmiseks leiab siit.

* Camerapedia artikkel võtab kogu stereograafia kenasti kokku.

Küljendamine, tunnitöö

Ülesanded:

Leida näide veebilehest, :

• mis on raskesti loetav
• mis lisaks linkidele kasutab navigeerimiseks ja toimetamiseks ka nuppe
• mille otsingumootor ei toimi nii, nagu teie seda eeldate või ei tööta üldse
• mille tekstiosa on loetamatu selle pikkuse tõttu
• külastatud lingid ei muuda värvi või ei anta muud moodi tagasisidet selle kohta, kus kasutaja on juba viibinud
• mida on eriti lihtne lugeda hea liigendamise, peakirjade kasutamise või muu põhjuse pärast
• Lehekülgede pealkirjad on pikad ja lohisevad ning ei anna head ülevaadet lehe sisu kohta
• kubiseb reklaamist või näeb välja kui reklaam ning mida on sellepärast halb lugeda
• lehekülje üldine disain on niivõrd erinev harjumuspärasest, et esialgu on võimatu lehel liikuda
• lingid avanevad uues aknas (hüpikaknas)
• veebipood, mille hinnapoliitikast on raske aru saada (näiteks hind on aga transpordikulu ei ole leitav)

Prototüüpimine

www.balsamiq.com 

Ja head uut aastat!

Lühidalt, jätkame sel aastal nii, et küljendajatega kohtume juba 7. jaanuaril kell 12.45 klassis 209.

Kohtumiseni!

Kiivi

Järgnev tekst on osa filmitunnist 10.ndal detsembril:

See on lugu ühest linnust, Kiivist, kes soovib ülekõige maailmas lennata.

Kiivi sikutab köib. Muud abivahendit tal selleks ei ole, kui nokk, sest tiivad on tal liiga väiksed.

Sikutab kord selg ees ja siis jälle tõmbab, köis toetamas selga.
tihti libiseb ta tagasi, sest see, mida ta tõmbab, on raske.

Ta näeb kauguses puud ning otsustab seda ära kasutada. Kiirelt jookseb ta puuni, teeb tiiru ümber puu koos köiega ning seob selle kinni. Kiivi kontrollib veel üle, ega köis tagasi ei libise. Kõik on korras.

Kiivi jookseb järsaku servani, kust tema köis alla ulatub ning libistab end mööda köit alla.

Köie teises otsas on teine puu, köis on seotud ümber selle tüve. Puu alumine osa toetub vastu järsakut (puu on horisontaalses asendis).

Oma saba alt sikutab Kiivi välja haamri ja hunniku naelu. Kiivi asub naelu puu külge lööma, et puu paremini järsaku küljes püsiks ka siis kui ta köie puu küljest kunagi ära võtab. Puu külge läöb kiivi palju naelu. Kohe hästi palju. See töö võtab kiivi higistama.

Kiivi ronib tagasi järsaku peale ning vaatab sealt alla. Alt paistab, et ta on niimoodi kinnitanud horisontaalselt palju-palju puid. Nii palju, et lõppu ei paistagi. Ta plaksutab rõõmust oma jalgadega.

Kiivi korjab käie kokku, enam tal seda vaja ei lähe. Juba on tal peas lendurimüts koos prillidega ning veel viimast korda vaatab ta järsakust alla, veendumaks, et kõik on korras.

Kiivi võtab hoogu ja hüppab alla.Pea eest. Ta liigub kiiresti üle puude. Ta sirutab välja oma pisikesed tiivad ning lehvitab nedega. Esimest korda elus tunneb ta, et ta oskab lennata. Tegelikult ta ei lenda. Ta kukub. Ning kiivi teab seda, ta silmadesse valguvad pisarad...