Järgnev tekst on osa filmitunnist 10.ndal detsembril:
See on lugu ühest linnust, Kiivist, kes soovib ülekõige maailmas lennata.
Kiivi sikutab köib. Muud abivahendit tal selleks ei ole, kui nokk, sest tiivad on tal liiga väiksed.
Sikutab kord selg ees ja siis jälle tõmbab, köis toetamas selga.
tihti libiseb ta tagasi, sest see, mida ta tõmbab, on raske.
Ta näeb kauguses puud ning otsustab seda ära kasutada. Kiirelt jookseb ta puuni, teeb tiiru ümber puu koos köiega ning seob selle kinni. Kiivi kontrollib veel üle, ega köis tagasi ei libise. Kõik on korras.
Kiivi jookseb järsaku servani, kust tema köis alla ulatub ning libistab end mööda köit alla.
Köie teises otsas on teine puu, köis on seotud ümber selle tüve. Puu alumine osa toetub vastu järsakut (puu on horisontaalses asendis).
Oma saba alt sikutab Kiivi välja haamri ja hunniku naelu. Kiivi asub naelu puu külge lööma, et puu paremini järsaku küljes püsiks ka siis kui ta köie puu küljest kunagi ära võtab. Puu külge läöb kiivi palju naelu. Kohe hästi palju. See töö võtab kiivi higistama.
Kiivi ronib tagasi järsaku peale ning vaatab sealt alla. Alt paistab, et ta on niimoodi kinnitanud horisontaalselt palju-palju puid. Nii palju, et lõppu ei paistagi. Ta plaksutab rõõmust oma jalgadega.
Kiivi korjab käie kokku, enam tal seda vaja ei lähe. Juba on tal peas lendurimüts koos prillidega ning veel viimast korda vaatab ta järsakust alla, veendumaks, et kõik on korras.
Kiivi võtab hoogu ja hüppab alla.Pea eest. Ta liigub kiiresti üle puude. Ta sirutab välja oma pisikesed tiivad ning lehvitab nedega. Esimest korda elus tunneb ta, et ta oskab lennata. Tegelikult ta ei lenda. Ta kukub. Ning kiivi teab seda, ta silmadesse valguvad pisarad...
kolmapäev, 10. detsember 2008
teisipäev, 9. detsember 2008
Koolivägivallavastane noorte animafilmide festival „Kuldkilp“
Lõuna Politseiprefektuur kuulutab välja animafilmikonkursi, mille
I. EESMÄRK
1.1. Vähendada koolivägivalla juhtumeid Eesti koolides, kutsudes noori kaasa
mõtlema ja avalikku diskussiooni pidama koolivägivalla põhjuste ja ilmingute üle
1.1.1. Leida uusi noortepäraseid lähenemisi koolivägivalla ennetustöös
1.1.2. Leida uusi lahendusi koolivägivalla ennetustöös
1.1.3. Propageerida filmikunsti kui ühte preventsiooni meetodit koolivägivalla
ennetustöös
1.1.4. Saada ülevaade noorte arvates suurimatest koolivägivalla ennetustöös
olevatest kitsaskohtadest
ja
II. AEG JA KOHT
2.1. Animafilmide esitamise tähtaeg 1. veebruar 2009.a.
2.2. Kinnises ümbrikus DVD-l salvestatud film ja täidetud filmikonkursile registreerimise
ankeet (lisa 1) saata postiga või tuua valvelauda Lõuna Politseiprefektuuri aadressil
Riia 132, 50096 Tartu. Ümbrikule kirjutada märksõna “Konkurss”
kus
III. KORRALDAJA
3.1. Animafilmide konkurssi korraldab ja valmistab ette Lõuna Politseiprefektuuri
preventsioonitalituse vanemkonstaabel Triinu Õispuu
3.2. Konkursitöid hindab Lõuna Politseiprefektuuri poolt kinnitatud kohtunikekogu
ning
IV. VÕISTLUSE PROGRAMM
4.1. Animafilmid esitatakse järgmistes kategooriates:
1. kübervägivald
2. koolikiusamine
4.2. Filmid esitada DVD-plaadil ja varustada eestikeelsete subtiitrite ja
helisalvestusega
4.3. Filmi pikkus võib olla 30 sekundist kuni 5 minutini
4.4. Konkursile võib ühe projektimeeskonna poolt esitada üks kuni mitu filmi
millest
V. OSAVÕTJAD
5.1. Konkursil võivad osaleda noored vanuses:
1. 12-15-aastased õpilased
2. 16-19-aastased õpilased
üld-, kesk- ja kõrgkoolidest, filmiklubidest, noorteühendustest jne.
5.2. Filmiprojekti meeskonda peavad kuuluma produtsendina, projektijuhina,
stsenaristina noored vanuses kuni 19. eluaastat . Juhendajateks ja konsultantideks
võivad olla õpetajad või professionaalid
5.3. Võistlustööle tuleb lisada täidetud registreerimise ankeet, mis on esitatud käesoleva
juhendi lisana 1
järgides
VI. VÕISTLUSTE TULEMUSTE ARVESTAMINE
6.1. Konkurss on võistkondlik.
6.2. Konkursile esitatud animafilmides hinnatakse:
Sõnumi selgust ja asjakohasust
Sihtgrupikohasust
Stsenaariumi originaalsust
Filmi ja teostuse tehnilist kvaliteeti: heli, kaameratöö, montaaž
6.3. Kõik juhendis määratlemata küsimused lahendab kohtunikekogu koos võistlust korraldava organisatsiooni esindajaga.
VII. AUTASUSTAMINE
7.1. Koolivägivallavastaste noorte animafilmide festivali „Kuldkilp“
konkursi tulemused tehakse teatavaks 19. veebruaril 2009 filmifestivali
auhinnagalal Tartus
7.2. Autasustamine toimub 19. veebruaril 2009.a. kell 13 Athena Konverentsi- ja
Kultuurikeskus Küütri tn 1 Tartus
7.3. Konkursi I-III kohale tulnud võistkondi autasustatakse diplomitega ja igat võistkonda
kuulunud osalejat auhinna ja diplomiga ning IV-VI kohale tulnud võistkondi meenete
ja diplomitega
7.4. Auhinnad paneb välja Lõuna Politseiprefektuur, Haridus- ja Teadusministeerium
I. EESMÄRK
1.1. Vähendada koolivägivalla juhtumeid Eesti koolides, kutsudes noori kaasa
mõtlema ja avalikku diskussiooni pidama koolivägivalla põhjuste ja ilmingute üle
1.1.1. Leida uusi noortepäraseid lähenemisi koolivägivalla ennetustöös
1.1.2. Leida uusi lahendusi koolivägivalla ennetustöös
1.1.3. Propageerida filmikunsti kui ühte preventsiooni meetodit koolivägivalla
ennetustöös
1.1.4. Saada ülevaade noorte arvates suurimatest koolivägivalla ennetustöös
olevatest kitsaskohtadest
ja
II. AEG JA KOHT
2.1. Animafilmide esitamise tähtaeg 1. veebruar 2009.a.
2.2. Kinnises ümbrikus DVD-l salvestatud film ja täidetud filmikonkursile registreerimise
ankeet (lisa 1) saata postiga või tuua valvelauda Lõuna Politseiprefektuuri aadressil
Riia 132, 50096 Tartu. Ümbrikule kirjutada märksõna “Konkurss”
kus
III. KORRALDAJA
3.1. Animafilmide konkurssi korraldab ja valmistab ette Lõuna Politseiprefektuuri
preventsioonitalituse vanemkonstaabel Triinu Õispuu
3.2. Konkursitöid hindab Lõuna Politseiprefektuuri poolt kinnitatud kohtunikekogu
ning
IV. VÕISTLUSE PROGRAMM
4.1. Animafilmid esitatakse järgmistes kategooriates:
1. kübervägivald
2. koolikiusamine
4.2. Filmid esitada DVD-plaadil ja varustada eestikeelsete subtiitrite ja
helisalvestusega
4.3. Filmi pikkus võib olla 30 sekundist kuni 5 minutini
4.4. Konkursile võib ühe projektimeeskonna poolt esitada üks kuni mitu filmi
millest
V. OSAVÕTJAD
5.1. Konkursil võivad osaleda noored vanuses:
1. 12-15-aastased õpilased
2. 16-19-aastased õpilased
üld-, kesk- ja kõrgkoolidest, filmiklubidest, noorteühendustest jne.
5.2. Filmiprojekti meeskonda peavad kuuluma produtsendina, projektijuhina,
stsenaristina noored vanuses kuni 19. eluaastat . Juhendajateks ja konsultantideks
võivad olla õpetajad või professionaalid
5.3. Võistlustööle tuleb lisada täidetud registreerimise ankeet, mis on esitatud käesoleva
juhendi lisana 1
järgides
VI. VÕISTLUSTE TULEMUSTE ARVESTAMINE
6.1. Konkurss on võistkondlik.
6.2. Konkursile esitatud animafilmides hinnatakse:
Sõnumi selgust ja asjakohasust
Sihtgrupikohasust
Stsenaariumi originaalsust
Filmi ja teostuse tehnilist kvaliteeti: heli, kaameratöö, montaaž
6.3. Kõik juhendis määratlemata küsimused lahendab kohtunikekogu koos võistlust korraldava organisatsiooni esindajaga.
VII. AUTASUSTAMINE
7.1. Koolivägivallavastaste noorte animafilmide festivali „Kuldkilp“
konkursi tulemused tehakse teatavaks 19. veebruaril 2009 filmifestivali
auhinnagalal Tartus
7.2. Autasustamine toimub 19. veebruaril 2009.a. kell 13 Athena Konverentsi- ja
Kultuurikeskus Küütri tn 1 Tartus
7.3. Konkursi I-III kohale tulnud võistkondi autasustatakse diplomitega ja igat võistkonda
kuulunud osalejat auhinna ja diplomiga ning IV-VI kohale tulnud võistkondi meenete
ja diplomitega
7.4. Auhinnad paneb välja Lõuna Politseiprefektuur, Haridus- ja Teadusministeerium
neljapäev, 13. november 2008
reede, 3. oktoober 2008
neljapäev, 18. september 2008
Flickr
Flickr on keskkond, mis on mõeldud eelkõige fotode (kuid ka lühivideode) hoidmiseks, haldamiseks ning jagamiseks. Suurimateks eelisteks teiste sarnaste teenuste ees on kasutajasõbralikkus ning paindlikus - fotosid saab üles laadida nii vastava programmi abil kas arvutist või mobiiltelefonist, veebipõhiselt (kasvõi terve kaust ühe korraga), puudub agressiivne reklaam (mis on probleemiks saanud näiteks nagi.ee puhul). Veel on lihtsaks tehtud Flickrist piltide viitamine või näitamine väljapoole - blogidesse postitamine, emailiga saatmine, voogudega (RSS).
Teiseks plussiks on fotode organiseerimise võimaluste rohkus. Loomulikult on olemas albumite loomine, kuid mis saab siis, kui on juba näiteks 25 albumit? Kuidas leida nende seast see õige? Flickr on lahendanud probleemi kahel viisil:
Flickri kasutamist olen üksikasjalikumalt kirjeldanud järgmistes õppematerjalides: flickr1 ja flickr2
- albumeid saab liita ühise kollektsiooni alla
- fotode haldamine on muutunud sotsiaalseks - su sõbrad saavad lisaks kommentaaridele lisada su piltidele ka märkmeid ning silte (tags). Nii on ka fotode leidmine juba palju lihtsam ja kiirem.
Flickri kasutamist olen üksikasjalikumalt kirjeldanud järgmistes õppematerjalides: flickr1 ja flickr2
kolmapäev, 17. september 2008
Tunne oma vaenlast - YouTube
Maailma suurim ja tuntuim videoportaal ei ole kuigi vana. 2005 aasta veebruaris said kokku kolm töökat noormeest, kellel eelnevalt oli olemas kogemus ka erinevate veebirakenduste loomisel, ning kes paari kuuga panid püsti aluse süsteemi, mida me täna nii igapäevaselt kasutame.
Kuid miks nad sellise ettevõtmise üldse ette võtsid? Enne YouTube’i sündi ei olnud tegelikult arvutikasutajal ja amatöörfilmijal, kes oma videosid soovis teistega jagada, erilisi võimalusi selleks. Esimest korda avanes nüüd selline võimalus inimestel, kelle tehnilised teadmised ei küündinud üle keskmise ning kelle arvuti riist- ja tarkvara seda ei suutnud. Vaid loetud minutitega võis igaüks üles laadida video oma sünnipäevast ning selle linki sõpradega koheselt jagada. Selline sotsiaalsus on tähtis osa tänapäevasest Internetist, ehk Veeb 2.0 fenomenist, kus mõisted “kasutaja” ning “sisu jagamine” käivad pea alati käsikäes.
Keskkonna kasutajate hulk hakkas kasvama suure kiirusega, juba aastal 2006 lisati iga päev portaali 50 000 uut videot, selle aasta seisuga on neid seal ligi 4 miljoni kasutaja poolt üles laetud juba 85 miljonit. Igas tunnis laetakse üles 13 tundi videomaterjali.
Milleks YouTube’i kasutakse? Eks ikka videode üleslaadimiseks, nagu seda alati on tehtud. Kuid video ei ole vaid klipp lemmikloomast või piilukaamera lõik väikevennast. On TV saadete ja filmide lõigud või treilerid, muusikavideod, videoblogid, hariduslikel eesmärkidel koostatud kooliprojektid, intervjuud ja palju muud. Erinevaid kategooriaid on YouTube’is 15, mille seast peaks valima omale sobivaima video üleslaadimise alguses.
Üles saab laadida erinevaid videoformaate kasutades, nagu näiteks .WMV, .AVI, .MOV, .MPEG, .MP4, .DivX, .FLV ja ka 3GP, mida kasutavad paljud mobiilitootjad. Edasi tehakse failist flash-fail, mis on laialt levinud formaat veebilehtede juures, ning mis tagab selle, et enamus arvuteid suudab neid kerge vaevaga maha mängida.
Pildi mõõtmeteks YouTube keskkonnas on 320 korda 240 pikslit. Maksimaalseks videopikkuseks on 10 minutit ning üleslaetava faili suuruseks 1 gigabait.
Pikemalt ja koos illustreerivate materjalidega saab YouTube keskkonnaga tutvuda siin ja siin.
Abiks oli Wikipedia.
Kuid miks nad sellise ettevõtmise üldse ette võtsid? Enne YouTube’i sündi ei olnud tegelikult arvutikasutajal ja amatöörfilmijal, kes oma videosid soovis teistega jagada, erilisi võimalusi selleks. Esimest korda avanes nüüd selline võimalus inimestel, kelle tehnilised teadmised ei küündinud üle keskmise ning kelle arvuti riist- ja tarkvara seda ei suutnud. Vaid loetud minutitega võis igaüks üles laadida video oma sünnipäevast ning selle linki sõpradega koheselt jagada. Selline sotsiaalsus on tähtis osa tänapäevasest Internetist, ehk Veeb 2.0 fenomenist, kus mõisted “kasutaja” ning “sisu jagamine” käivad pea alati käsikäes.
Keskkonna kasutajate hulk hakkas kasvama suure kiirusega, juba aastal 2006 lisati iga päev portaali 50 000 uut videot, selle aasta seisuga on neid seal ligi 4 miljoni kasutaja poolt üles laetud juba 85 miljonit. Igas tunnis laetakse üles 13 tundi videomaterjali.
Milleks YouTube’i kasutakse? Eks ikka videode üleslaadimiseks, nagu seda alati on tehtud. Kuid video ei ole vaid klipp lemmikloomast või piilukaamera lõik väikevennast. On TV saadete ja filmide lõigud või treilerid, muusikavideod, videoblogid, hariduslikel eesmärkidel koostatud kooliprojektid, intervjuud ja palju muud. Erinevaid kategooriaid on YouTube’is 15, mille seast peaks valima omale sobivaima video üleslaadimise alguses.
Üles saab laadida erinevaid videoformaate kasutades, nagu näiteks .WMV, .AVI, .MOV, .MPEG, .MP4, .DivX, .FLV ja ka 3GP, mida kasutavad paljud mobiilitootjad. Edasi tehakse failist flash-fail, mis on laialt levinud formaat veebilehtede juures, ning mis tagab selle, et enamus arvuteid suudab neid kerge vaevaga maha mängida.
Pildi mõõtmeteks YouTube keskkonnas on 320 korda 240 pikslit. Maksimaalseks videopikkuseks on 10 minutit ning üleslaetava faili suuruseks 1 gigabait.
Pikemalt ja koos illustreerivate materjalidega saab YouTube keskkonnaga tutvuda siin ja siin.
Abiks oli Wikipedia.
teisipäev, 16. september 2008
pühapäev, 14. september 2008
teisipäev, 9. september 2008
Filmi, foto ja küljendamise õpilaste nimekiri
Alljärgnevas nimekirjas võib esineda trükivigu. Ärge olge pahased, andke mulle teada neist ning parandan kiirelt ära. Küljendajatega kohtume juba homme kell 14.05 kolmanda korruse meediaklassis.
Foto
Annika Gebruk
Kelli Kajandu
Kadi-Liis Koppel
Silvia Rainma
Inge Varusk
Johanna Klammer
Eva Luiela
Piia Hurt
Risto Pajust
Liisa Taal
Liisa Romet
Kadi Viinapuu
Kristine Davõdov
Maria Sillandi
Triinu Posti
Küljendus / Kujundus
Juhan Arold
Heini Kirn
Ervin Stüf
Riho Rästa
Sven Sild
Karin Els Vaader
Piret Tamm
Änni Koppel
Ott Tuulberg
Marek Tare
Tanel Karro
Maria Nikkareva
Jaanika Randoja
Henrik Toom
Riin Viigand
Meelis Talvis
Film
Rain Praks
Liisa Peterson
Marie Poltimäe
Anna-Liisa Paunel
Roland Lõuk
Silvia Häng
Filippo Laurenz
Kertu Siimer
Miina Treier
Siim Heinsalu
Kert Jõeäär
Madis Salumäe
Risto Säinas
Ott Jakovlev
Foto
Annika Gebruk
Kelli Kajandu
Kadi-Liis Koppel
Silvia Rainma
Inge Varusk
Johanna Klammer
Eva Luiela
Piia Hurt
Risto Pajust
Liisa Taal
Liisa Romet
Kadi Viinapuu
Kristine Davõdov
Maria Sillandi
Triinu Posti
Küljendus / Kujundus
Juhan Arold
Heini Kirn
Ervin Stüf
Riho Rästa
Sven Sild
Karin Els Vaader
Piret Tamm
Änni Koppel
Ott Tuulberg
Marek Tare
Tanel Karro
Maria Nikkareva
Jaanika Randoja
Henrik Toom
Riin Viigand
Meelis Talvis
Film
Rain Praks
Liisa Peterson
Marie Poltimäe
Anna-Liisa Paunel
Roland Lõuk
Silvia Häng
Filippo Laurenz
Kertu Siimer
Miina Treier
Siim Heinsalu
Kert Jõeäär
Madis Salumäe
Risto Säinas
Ott Jakovlev
Tellimine:
Postitused (Atom)
