kolmapäev, 31. oktoober 2007
Infot järgmise nädala kohta
Järgmine nädal, 7. novembril toimub tund fotograafidele. 8. novembril toimub filmi-tund (see, mis jäi ära teatriskäigu ajal). Fotograafia kodune töö (hommikusöök, mõned postitused all pool) tähtaeg on selle nädala reede.
kolmapäev, 24. oktoober 2007
esmaspäev, 22. oktoober 2007
neljapäev, 18. oktoober 2007
Foto, kodune töö
Kodune töö fotograafias on järgmine:
"Mina ja mu hommikusöök"
Pildista kaks fotot, üks endast, üks enda hommikusöögist. Riputa pildid üles oma kontole, kes Nagisse, kes blogisse või mujale.
Lisan kaasa ka illustreeriva materjali, millised võiks pildid formaadilt olla. Midagi muud piltidega vaja pole teha, kui üles laadida!
"Mina ja mu hommikusöök"
Pildista kaks fotot, üks endast, üks enda hommikusöögist. Riputa pildid üles oma kontole, kes Nagisse, kes blogisse või mujale.
Lisan kaasa ka illustreeriva materjali, millised võiks pildid formaadilt olla. Midagi muud piltidega vaja pole teha, kui üles laadida!
teisipäev, 16. oktoober 2007
Foto - säri ja ava
Säri ja ava
Säri ja ava on kindlasti kaks kõige tuntumat mõistet fotograafia juures. Paraku kindlasti kaks kõige segasemat ning algajale keerulisemat. Paraku ilma neist natukene rohkem teadmata on raske oma "manuaalseid" fotograafiaoskuseid parandada.
Säriaeg
Kõige lihtsamini öeldes nimetatakse säriajaks aega, kui kaua valgus filmilindile (sensorile) jõuab, ehk kui kaua on katik avatud. Säriajast sõltub, kas kiiresti liikub objekt on pildil terav või on pildile jäädvustatud hoopis udune kogu. Kuna fotol liikumist liikumisena edasi anda ei saa, siis ongi tulemuseks üsna hägus objekt.
Säriaja kasutamine sõltub sellest, palju on pildistamise hetkel valgust saadaval. Mida pimedam on ümbrus, seda pikemat säriaega peab kasutama, et pildistatav objekt teravalt jäädvustatud saaks.
Juhul kui kaamera kasutab automaatreziimi, siis seatakse säriaeg kasutaja eest ning kui kaamera tarkvara leiab, et pildistamiseks on liiga pime, siis lülitatakse lisaks ka välk tööle.
Paljudel kaameratel saab säriaega õnneks sättida ka käsitsi, mis tähendab, et sa saad sellel kenasti visuaalselt silma peal hoida.
Seisvate ja liikuvate objektide pildistamine ühesuguste valgustingumuste korral on samuti kaks eri asja: liikumatuid objekte saab pildistada statiiviga ning pikemate säriaegadega, sest paari sekundiga näiteks maja eest ära ei liigu ning lill ära ei õitse. Ralliautot peab püüdma aga palju väiksema säriajaga.
Ava arv
Ava arv on see, mis pildistamise juures määrab ära teravussügavuse, ehk ala, mis pildi peal on teravalt välja joonistatud.
http://www.utata.org/g/techtata/aperturea.jpg
Tehniliselt rääkides, ava arv näitab kui avatud on kaamera sees olev diafragma (pildil), mida siis vastavalt vajadusele kas suurendatakse või vähendatakse. Lisaks oleneb avast ka palju valgust sensorile või filmile pääseb. Ava arvu mõõdetakse kraadides.
Diafragma töötab samuti nagu iiris meie silmas - hämaras suurenab, et nägemist parandada ning päikesekäes väheneb, et vältida liigset valgust.
Kuidas on säriaeg ja ava arv omavahel seotud?
Väikese avaga satub sensorile vähem valgust, mis tähendab, et et säriaeg venib pikemaks ja pildid võivad jääda uduseks. Selleks, et säriaega lühendada, peab suurendama ava arvu, mis tähendab, et tuleb järele anda teravussügavuses (Depth of Field). Ideaalset lahendust ei ole välja pakkuda, kuid tihti ei saa järele anda säriaja juures, sest vastasel juhul on tulemuseks udune pilt.
Veel kasutatud materjali:
http://photo.net/learn/making-photographs/exposure
Säri ja ava on kindlasti kaks kõige tuntumat mõistet fotograafia juures. Paraku kindlasti kaks kõige segasemat ning algajale keerulisemat. Paraku ilma neist natukene rohkem teadmata on raske oma "manuaalseid" fotograafiaoskuseid parandada.
Säriaeg
Kõige lihtsamini öeldes nimetatakse säriajaks aega, kui kaua valgus filmilindile (sensorile) jõuab, ehk kui kaua on katik avatud. Säriajast sõltub, kas kiiresti liikub objekt on pildil terav või on pildile jäädvustatud hoopis udune kogu. Kuna fotol liikumist liikumisena edasi anda ei saa, siis ongi tulemuseks üsna hägus objekt.
Säriaja kasutamine sõltub sellest, palju on pildistamise hetkel valgust saadaval. Mida pimedam on ümbrus, seda pikemat säriaega peab kasutama, et pildistatav objekt teravalt jäädvustatud saaks.
Juhul kui kaamera kasutab automaatreziimi, siis seatakse säriaeg kasutaja eest ning kui kaamera tarkvara leiab, et pildistamiseks on liiga pime, siis lülitatakse lisaks ka välk tööle.
Paljudel kaameratel saab säriaega õnneks sättida ka käsitsi, mis tähendab, et sa saad sellel kenasti visuaalselt silma peal hoida.
Et aga ikkagi pildid kipuvad vahel udused tulema, siis selleks on välja pakutud reegel, mis ütleb, et säriaeg peab olema kas võrdne või lüheb objektiivi fookuskaugusest (1/fookuskaugus). Näiteks siis 55mm fookuskauguse korral oleks säriaeg vähemalt 1/60 sekundit.http://photo.net/learn/making-photographs/exposure
Seisvate ja liikuvate objektide pildistamine ühesuguste valgustingumuste korral on samuti kaks eri asja: liikumatuid objekte saab pildistada statiiviga ning pikemate säriaegadega, sest paari sekundiga näiteks maja eest ära ei liigu ning lill ära ei õitse. Ralliautot peab püüdma aga palju väiksema säriajaga.
Ava arv
Ava arv on see, mis pildistamise juures määrab ära teravussügavuse, ehk ala, mis pildi peal on teravalt välja joonistatud.
http://www.utata.org/g/techtata/aperturea.jpg
Tehniliselt rääkides, ava arv näitab kui avatud on kaamera sees olev diafragma (pildil), mida siis vastavalt vajadusele kas suurendatakse või vähendatakse. Lisaks oleneb avast ka palju valgust sensorile või filmile pääseb. Ava arvu mõõdetakse kraadides.
Diafragma töötab samuti nagu iiris meie silmas - hämaras suurenab, et nägemist parandada ning päikesekäes väheneb, et vältida liigset valgust.
Ava ja selle suurusega on selline jabur paradoks, et väike teravussügavus tähendab, et pildistamise hetkel on ava olnud hästi suur, mis omakorda tähendab, et ava number e. f-stop on olnud hästi väike. "Misasja?" Ehk näide aitab: Kui keeran oma objektiivil avaks F3.5, siis on tegelikult objektiivi valgust läbi laskev diafragma hästi lahti ehk läbi mahub palju valgust ehk ava on suur. Pildil on aga terav vaid äga väike osa. Kui ma nüüd sätin avaks F22, siis keeratakse objektiivi diafragma üpris kinni e. ava on väike ja enamus pildist on terav.(http://foto.diip.ee/2003/07/sariaeg_ja_ava_pildistamise_su.html)
Igaljuhul tuleb siis meeles pidada:
Väike avanumber = suur ava = pilt, kus vaid väike osa on terav. Suur avanumber = väike ava = pilt, kus enamus (kõik) on terav.
Kuidas on säriaeg ja ava arv omavahel seotud?
Väikese avaga satub sensorile vähem valgust, mis tähendab, et et säriaeg venib pikemaks ja pildid võivad jääda uduseks. Selleks, et säriaega lühendada, peab suurendama ava arvu, mis tähendab, et tuleb järele anda teravussügavuses (Depth of Field). Ideaalset lahendust ei ole välja pakkuda, kuid tihti ei saa järele anda säriaja juures, sest vastasel juhul on tulemuseks udune pilt.
Veel kasutatud materjali:
http://photo.net/learn/making-photographs/exposure
reede, 12. oktoober 2007
Kuidas blogi taustaks panna pilti?
Panen siia lubatud koodijupi ja juhendi, kuidas blogi taustaks saada soovitud pilti. Konkreetse blogi korral oli tegemist teemaga, mille nimeks Dots Dark.
Otsi välja ja lõika sobiv pilt. Kui soovid, et pilt jääks sama laialt, kui blogi põhi osa, siis pildi laius võiks olla vähemalt 700px. Lae valmis pilt mõnesse ftp-serverisse (mitte avalikku). Leia pilt üles ka oma veebilehitsejast kujul : http://minuserver.ee/pildinimi.jpg
Edasi sisene blogger.com, adminni liidesest vali Template ning Edit HTML.
Muuda koodis ära järgmised read:
body {
background:#123 url("http://minuserver.ee/pildinimi.jpg") center top no-repeat;
}
#outer-wrapper {
background:transparent;
}
#sidebar-wrapper {
background: transparent;
}
#sidebar {
background:transparent;
}
Peaks töötama nii.
Otsi välja ja lõika sobiv pilt. Kui soovid, et pilt jääks sama laialt, kui blogi põhi osa, siis pildi laius võiks olla vähemalt 700px. Lae valmis pilt mõnesse ftp-serverisse (mitte avalikku). Leia pilt üles ka oma veebilehitsejast kujul : http://minuserver.ee/pildinimi.jpg
Edasi sisene blogger.com, adminni liidesest vali Template ning Edit HTML.
Muuda koodis ära järgmised read:
body {
background:#123 url("http://minuserver.ee/pildinimi.jpg") center top no-repeat;
}
#outer-wrapper {
background:transparent;
}
#sidebar-wrapper {
background: transparent;
}
#sidebar {
background:transparent;
}
Peaks töötama nii.
Valik filminduse mõisteid
composition, kompositsioon
visuaalne stseeni kujundamine ja üles seadmine. Sisaldab endas nii üleüldist tasakaalu elementide vahel, vaatevälja, tekstuuri, mis on kõik väga tähtsad osad üleüldise esteetiliselt nauditava pildi juures. Hea kompositsioon tagab nauditava filmivaatamise.
cutaway, vahelõik
võte, kui filmitakse midagi muud, kui põhitegevust. Sellega välditakse järske "hüppeid" erinevate tegevuste vahel
http://youtube.com/watch?v=D9_nDGre6yA
depth of field, teravussügavus
näiliselt teravalt kujutatud ala pildil. See sõltub, kui kaugel on filmitav kaamerast, kaamera läätsede pikkusest ning ava seadetest.
http://youtube.com/watch?v=f5AEcPWtUgI
dolly, (liikuva kaamera võte)
kaamera liikumine filmitava juurde või sellest eemale. Tulemuseks on dramaatilisem perspektiivi muutus kui seda saavutab zoomi kasutamine.
http://youtube.com/watch?v=UbZAgdVELs0
field of view, vaateväli
võtte laius, mis on nähtav konkreetse objektiiviga konkreetse fookuskauguse korral.
framing, raamimine
läbi kaamera silma seatakse komponeeritakse kokku filmitav, võtte nurk, säri, teravussügavus ning vaateväli
headroom, pea ruum
vaba ruum filmitava pea ning ülemise raami vahel. Liigne vaba ala jätab mulje, et filmitav vajub pildist ära. Liiga väike ruum võib "kaduda", kui filmi näidatakse hiljem televiisorist, mis lõikab ära teatud osa filmitud pildist.
http://youtube.com/watch?v=j6CSPWEoVhM
long shot, kaugvõte
filmitav objekt või inimene on kauguses, näidatakse laia perspektiivi ümbrusest.
http://youtube.com/watch?v=3VS2iNhz180
medium shot, keskvõte
igasugune perspektiiv kaugvõtte ja lähivõtte vahepeal. Filmitavast on näha tavaliselt õlad ning pea.
nose room, nina ruum, vaateväli
vahemaa, mis jääb filmitava inimese ning pildi raami vahele, seal pool, kuhu filmitav vaatab.
over-the-shoulder shot, üle õla võte
filmitav persoon on pildis koos teise inimese õla ja peaga, mis asetsevad tast eespool. Kasutatakse palju intervjuude juures.
pan, üle liikumine
horisontaalne kaamera liikumine oma teljel paigal asendis. Kaamera liikumine paremale jätab mulje filmitava liikumisest vasakult paremale üle ekraani, kaamera liikumine paremale jätab mulje aga filmitava liikumisest paremalt vasakule üle ekraani.
http://youtube.com/watch?v=W0SSwaR8YKU
point-of-view, vaatepunkt
(POV) võte, mida tehakse justkui filmitava silme läbi.
http://youtube.com/watch?v=5dHvIEzeLyk
rack focus, fookuse libistamine
filmija fokuseerimine ühelt objektilt teisele, tõmbamaks vaataja tähelepanu vajalikku kohta. (Kui kaadris on kaks inimest, üks eespool, teine tagapool, siis filmija algul võtab fookusesse esimese ning mingil hektel teravikustab hoopis tagumise peale.)
http://youtube.com/watch?v=vzC0Ek6X5FY
rule of thirds, kolmaniku reegel
kompositsiooni tehnika, mis asetab tähtsamad flmitavad objektid kujutletavatele joontele või nende ristumispunkti. Jooned asetsevad samuti, nagu on trips-traps-trulli mängus.
http://youtube.com/watch?v=GjFUGAV2dqM
scene, stseen
omavahel seotud võtete kogum. Tavaliselt koosneb teatud tegevusest ühes teatud kohas.
selective focus, selekteeriv fookus
fookus, millega juhitakse vaataja tähelepanu mingile kindlale objektile või isikule.
shot, võte
üksiku tegevuse võte, kokku pannes moodustavad stseeni.
tilt
vertikaalne kaamera liikumine üles või alla. Kaamera liikumine üles jätab effekti filmitava liikumisest ülevalt ekraaniservast allapoole, kaamera liikumine alla vastupidise effekti.
tracking, järgimine
Kaamera liikumine paralleelselt koos filmitavaga. Filmitava ja kaamera vahele jääb üldiselt fikseeritud kaugus.
http://youtube.com/watch?v=PtEjyow_5Z8
whip pan
Üleliikumine, kus kasutatakse näiteks nii üles kui lähemale liikumist, zoomimist.
http://youtube.com/watch?v=r9kTIK8vTVk
zoom, suurendama-vähendama
Filmitavade objekide toomine visuaalselt lähemale, ning näitamaks siis kas vähem või rohkem filmitavat ümbrust.
kasutatud: http://www.videomaker.com/article/10667/
visuaalne stseeni kujundamine ja üles seadmine. Sisaldab endas nii üleüldist tasakaalu elementide vahel, vaatevälja, tekstuuri, mis on kõik väga tähtsad osad üleüldise esteetiliselt nauditava pildi juures. Hea kompositsioon tagab nauditava filmivaatamise.
cutaway, vahelõik
võte, kui filmitakse midagi muud, kui põhitegevust. Sellega välditakse järske "hüppeid" erinevate tegevuste vahel
http://youtube.com/watch?v=D9_nDGre6yA
depth of field, teravussügavus
näiliselt teravalt kujutatud ala pildil. See sõltub, kui kaugel on filmitav kaamerast, kaamera läätsede pikkusest ning ava seadetest.
http://youtube.com/watch?v=f5AEcPWtUgI
dolly, (liikuva kaamera võte)
kaamera liikumine filmitava juurde või sellest eemale. Tulemuseks on dramaatilisem perspektiivi muutus kui seda saavutab zoomi kasutamine.
http://youtube.com/watch?v=UbZAgdVELs0
field of view, vaateväli
võtte laius, mis on nähtav konkreetse objektiiviga konkreetse fookuskauguse korral.
framing, raamimine
läbi kaamera silma seatakse komponeeritakse kokku filmitav, võtte nurk, säri, teravussügavus ning vaateväli
headroom, pea ruum
vaba ruum filmitava pea ning ülemise raami vahel. Liigne vaba ala jätab mulje, et filmitav vajub pildist ära. Liiga väike ruum võib "kaduda", kui filmi näidatakse hiljem televiisorist, mis lõikab ära teatud osa filmitud pildist.
http://youtube.com/watch?v=j6CSPWEoVhM
long shot, kaugvõte
filmitav objekt või inimene on kauguses, näidatakse laia perspektiivi ümbrusest.
http://youtube.com/watch?v=3VS2iNhz180
medium shot, keskvõte
igasugune perspektiiv kaugvõtte ja lähivõtte vahepeal. Filmitavast on näha tavaliselt õlad ning pea.
nose room, nina ruum, vaateväli
vahemaa, mis jääb filmitava inimese ning pildi raami vahele, seal pool, kuhu filmitav vaatab.
over-the-shoulder shot, üle õla võte
filmitav persoon on pildis koos teise inimese õla ja peaga, mis asetsevad tast eespool. Kasutatakse palju intervjuude juures.
pan, üle liikumine
horisontaalne kaamera liikumine oma teljel paigal asendis. Kaamera liikumine paremale jätab mulje filmitava liikumisest vasakult paremale üle ekraani, kaamera liikumine paremale jätab mulje aga filmitava liikumisest paremalt vasakule üle ekraani.
http://youtube.com/watch?v=W0SSwaR8YKU
point-of-view, vaatepunkt
(POV) võte, mida tehakse justkui filmitava silme läbi.
http://youtube.com/watch?v=5dHvIEzeLyk
rack focus, fookuse libistamine
filmija fokuseerimine ühelt objektilt teisele, tõmbamaks vaataja tähelepanu vajalikku kohta. (Kui kaadris on kaks inimest, üks eespool, teine tagapool, siis filmija algul võtab fookusesse esimese ning mingil hektel teravikustab hoopis tagumise peale.)
http://youtube.com/watch?v=vzC0Ek6X5FY
rule of thirds, kolmaniku reegel
kompositsiooni tehnika, mis asetab tähtsamad flmitavad objektid kujutletavatele joontele või nende ristumispunkti. Jooned asetsevad samuti, nagu on trips-traps-trulli mängus.
http://youtube.com/watch?v=GjFUGAV2dqM
scene, stseen
omavahel seotud võtete kogum. Tavaliselt koosneb teatud tegevusest ühes teatud kohas.
selective focus, selekteeriv fookus
fookus, millega juhitakse vaataja tähelepanu mingile kindlale objektile või isikule.
shot, võte
üksiku tegevuse võte, kokku pannes moodustavad stseeni.
tilt
vertikaalne kaamera liikumine üles või alla. Kaamera liikumine üles jätab effekti filmitava liikumisest ülevalt ekraaniservast allapoole, kaamera liikumine alla vastupidise effekti.
tracking, järgimine
Kaamera liikumine paralleelselt koos filmitavaga. Filmitava ja kaamera vahele jääb üldiselt fikseeritud kaugus.
http://youtube.com/watch?v=PtEjyow_5Z8
whip pan
Üleliikumine, kus kasutatakse näiteks nii üles kui lähemale liikumist, zoomimist.
http://youtube.com/watch?v=r9kTIK8vTVk
zoom, suurendama-vähendama
Filmitavade objekide toomine visuaalselt lähemale, ning näitamaks siis kas vähem või rohkem filmitavat ümbrust.
kasutatud: http://www.videomaker.com/article/10667/
neljapäev, 11. oktoober 2007
Filmikonkursid!
1. Noorte filmifestival Kaader 26 - 27 oktoober Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis.
Filmid võistlevad kahes kategoorias: pikkusega kuni 5 minutit ja pikkusega kuni 20 minutit.
Kaader 2007 päevakava:
26. oktoober
17.00 avamine ja filmide vaatamine
20.00 muusikapidu meenutamaks Toivo Kurmetit. Peaesineja Vaiko Eplik
23.00 öökino
27. oktoober
9.00 äratus ja söök
10.00 filmitegemine ja- koolitus Kinobussiga,
lühifilmi montaaži töötuba õpilastele (BMF),
videoõppematerjalide töötuba õpetajatele/juhendajatele (TLÜ HTK)
15.00 töö analüüs
16.00 lõpetamine
2. Koolifilm 2007
Armsad filmihuvilised noored, sügisel 2007 toimub suur üleriigiline koolifilmide konkurss KOOLIFILM 2007 – on viimane aeg alustada uute filmide ettevalmistamist festivaliks ja juba valminud film kiirelt teele saata !
Kui sa õpid veel koolis ega ole veel tarkust taga ajav üliõpilane, võta peber, pliiats ja kaamera ning parimad sõbrad kokku ja rutta filmimaailma.
Võistlusele on oodatud filmid igast žanrist ja igas tehnikas, esitada võib nii komöödia-, draama-, ulme-, tragöödia- jne segatud tehnikaid. Arvestatavad filmi pikkused on 1 kuni 30 minutit.
Lõppvoorule Tallinnasse, jõuavad Tallinna vahe-žürii sõela läbinud filmid! Filmid esitatakse Tallinna vahe-žüriile hiljemalt 19. oktoobriks (k.a) 2007.
Täida ankeet, saada film ja järgmisel hetkel võid end leida juba nautimas filmi suurel ekraanil!
Sel aastal toimub esmakordselt koolinoortele kinofestival nime all „KooliFilm 2007“ Tänasel päeval, kui noortel on olemas muud erinevad kaunite kunstide festivalid ja üritused, anname siinkohal veel ühe võimaluse oma fantaasiaid välja elada. Kutsume kõiki koolinoori oma mõtteid ja ideid filmilindile jäädvustama ning osalema festivalil „KOOLIFILM 2007“!
Kellele see on?
Kõik koolid, kus on andekad ja fantaasiarikkad lapsed, avatud õpetajad, vähemalt 1 arvuti, 1 kaamera, – see üleskutse on Teile! KooliFilmi festivalile oodatakse just Teie, aktiivsete ja loominguliste noorte animatsioone, tõsielu- ja mängufilme. Kutsu oma sõbrad kokku ning tehke üheskoos läbi vapustav seiklus just teie endi filmis! Osalema ootame kõiki alates algkoolist kuni gümnaasiumini, ning võistlusele on oodatud filmid igast žanrist ja igas tehnikas, esitada võib nii komöödia-, draama-, ulme-, tragöödia- jne segatud tehnikaid. Filmimaailm omab võimalust segada eri kunstiliigid, on siis rõhk parajasti emotsionaalsel muusikal, kirglikul tantsul või retoorilisel teatril, kujutavast kunstist rääkimata – kõikide nende alade talendikust saavad siis koolinoored ka KooliFilmide Festivalil üksteiselt mõõtu võtta. Ja nägemine ja teada saamine, mida mujal tehakse, arendab jällegi nägijaid-kuulajaid endid. Ootame teid kõiki osalema. Koolifilm toimub 9 - 10. november 2007 sel korral Tallinnas aga kindlasti liigub juba uuel aastal mõnda teise kaunisse Eesti linna.
Filmid võistlevad kahes kategoorias: pikkusega kuni 5 minutit ja pikkusega kuni 20 minutit.
Kaader 2007 päevakava:
26. oktoober
17.00 avamine ja filmide vaatamine
20.00 muusikapidu meenutamaks Toivo Kurmetit. Peaesineja Vaiko Eplik
23.00 öökino
27. oktoober
9.00 äratus ja söök
10.00 filmitegemine ja- koolitus Kinobussiga,
lühifilmi montaaži töötuba õpilastele (BMF),
videoõppematerjalide töötuba õpetajatele/juhendajatele (TLÜ HTK)
15.00 töö analüüs
16.00 lõpetamine
2. Koolifilm 2007
Armsad filmihuvilised noored, sügisel 2007 toimub suur üleriigiline koolifilmide konkurss KOOLIFILM 2007 – on viimane aeg alustada uute filmide ettevalmistamist festivaliks ja juba valminud film kiirelt teele saata !
Kui sa õpid veel koolis ega ole veel tarkust taga ajav üliõpilane, võta peber, pliiats ja kaamera ning parimad sõbrad kokku ja rutta filmimaailma.
Võistlusele on oodatud filmid igast žanrist ja igas tehnikas, esitada võib nii komöödia-, draama-, ulme-, tragöödia- jne segatud tehnikaid. Arvestatavad filmi pikkused on 1 kuni 30 minutit.
Lõppvoorule Tallinnasse, jõuavad Tallinna vahe-žürii sõela läbinud filmid! Filmid esitatakse Tallinna vahe-žüriile hiljemalt 19. oktoobriks (k.a) 2007.
Täida ankeet, saada film ja järgmisel hetkel võid end leida juba nautimas filmi suurel ekraanil!
Sel aastal toimub esmakordselt koolinoortele kinofestival nime all „KooliFilm 2007“ Tänasel päeval, kui noortel on olemas muud erinevad kaunite kunstide festivalid ja üritused, anname siinkohal veel ühe võimaluse oma fantaasiaid välja elada. Kutsume kõiki koolinoori oma mõtteid ja ideid filmilindile jäädvustama ning osalema festivalil „KOOLIFILM 2007“!
Kellele see on?
Kõik koolid, kus on andekad ja fantaasiarikkad lapsed, avatud õpetajad, vähemalt 1 arvuti, 1 kaamera, – see üleskutse on Teile! KooliFilmi festivalile oodatakse just Teie, aktiivsete ja loominguliste noorte animatsioone, tõsielu- ja mängufilme. Kutsu oma sõbrad kokku ning tehke üheskoos läbi vapustav seiklus just teie endi filmis! Osalema ootame kõiki alates algkoolist kuni gümnaasiumini, ning võistlusele on oodatud filmid igast žanrist ja igas tehnikas, esitada võib nii komöödia-, draama-, ulme-, tragöödia- jne segatud tehnikaid. Filmimaailm omab võimalust segada eri kunstiliigid, on siis rõhk parajasti emotsionaalsel muusikal, kirglikul tantsul või retoorilisel teatril, kujutavast kunstist rääkimata – kõikide nende alade talendikust saavad siis koolinoored ka KooliFilmide Festivalil üksteiselt mõõtu võtta. Ja nägemine ja teada saamine, mida mujal tehakse, arendab jällegi nägijaid-kuulajaid endid. Ootame teid kõiki osalema. Koolifilm toimub 9 - 10. november 2007 sel korral Tallinnas aga kindlasti liigub juba uuel aastal mõnda teise kaunisse Eesti linna.
Tellimine:
Postitused (Atom)
