Küljendamine / kujundus, 1. tund

Küljendamise tundi alustasin just meelega hoopis sellise nähtusega nagu graafiline disain. Miks?

Just graafiline disain on see, mille abil me märkamatult igapäevaselt suhtleme. Me teame, et punane stopp-märk on hoiatav ja me oleme siis tähelepanelikumad, kuidi otseselt sellist teksti või juhist ju märgi juures ei ole. Me teame, et roheline tuli on üldjuhul lubav ning sinine tähistab külma. Need on näited värvidega. Niisamuti on wc-ukse peal kaks kolmnurka, kuid need sümbolid ei aja meid segadusse, sest üks neist on alati ühtpidi, teine teistpidi asetatud. Sellist suhtlemist nimetatakse ka visuaalseks kommunikatsiooniks, mille vahenditeks on värv, pilt, kiri, vormid või nende kompositsioonid.

Vahendeid, millega graafilist disaini luua, on samuti rohkelt, alates silmast ja käest kuni keerukate arvutiprogrammideni välja.

Kõik järgnevad teemad siin tunnis käivadki graafilise disaini alla - olgu selleks siis veebidisain, voldiku või ajalehe koostamine, tüpograafia või muu kujundus.

Kogu sissejuhatusest õhkub, nagu oleks graafiline disain üks väga laialivalguv ja mitte eriti konkreetne kunstisuund. Kuid just see annabki inimestele võimaluse valida omale meelepäraseim nišš, mille oskuseid ajapikku edasi arendada.

Inimkond on praeguseks jõudnud tasemele, kus ilma graafilise disainita poleks suurt midagi meie ümber - kõik, mida me vaatame, on läbi käinud mingilgi määral disaineri käe alt.

Küljendamine (deskop publishing) kombineerib omavahel riist - ja tarkvara ehk arvuti ning programmid, millega dokumente luuakse. Dokumendid võivad sisaldada nii teksti, graafikat, photosid või muid visuaalseid elemente. Enim levinumad programmid QuarkXPress, Adobe InDesign, Scribus (tasuta), Microsoft Publisher ja Apple Pages. Lisaks on abiks programmid, mis võimaldavad teha teksti ja pilditöötlust (Adobe Photoshop).

Väiksemate tööde puhul tehakse väljatrükid koduse printeriga, suuremad projektid (nii mahult kui mõõtmetelt) nõuavad aga juba trükikoja teenuste kasutamist.

Kuigi küljendamise mõistet kasutatakse kõige rohkem just lehe kujundamise juures, luuakse küljendamise abil palju muudki, näiteks reklaamtahvlid, pakendid, sildid jms.

Ajaloost

Küljendamise ajalugu (räägime just arvutil küljendamisest) on hakatud lugema aastast 1985 kui nägi ilmavalgust programm "PageMaker" (Aldus) ning "LaserWriter" (Apple). Need mõlemad kasutasid WYSIWYG tööriistariba ning printimisel oli suurim sügavus koguni 300 dpi. Ajalehtede ja ajakirjade toimetused asusid uut tehnoloogiat kiiresti omaks võtma.

Standardid olid tollal veel muidugi midagi muud kui need on nüüd. Tarkvara jooksis pidevalt kokku, Maci väike, (512 x 342) 1-bitine must-valge ekraan. Puudus võimalus muuta tähemärkide vahet ja asetust ning muid tüpograafisi seadeid.

1986 said ka kodukasutajad võimaluse küljendamist proovida, pea kõikidele tähtsamatele platvormidele oli olemas oma küljendustarkvara. Neil aastatel saatis paraku küljendajaid halb maine, mille üheks suuremaks põhjuseks oli just kodukasutajate arv, kelle teadmised küljendamisest olid nõrgad ning ka tehtud tööd väga ebaprofesionaalsed.

Mis vahe on küljendamisel ja tekstiredaktoril (Näiteks MS Office Word)?

Tänapäeval on see vahe muutunud järjest väiksemaks ja vaevumärgatavaks. Tekstiredaktoritega saab teha küljendamist üsna hästi. Vastupidist kasutamist eriti muidugi ei toimu, sest küljendamise tarkvara on rohkem spetsiifiline. Samuti ei ole küljendamistarkvaral küljes selliseid võimalusi nagu õigekirja kontroll või sisukorra loomise oskust.

kasutatud artiklid:

http://en.wikipedia.org/wiki/Desktop_publishing
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_desktop_publishing_software

Kodune ülesanne:

Mõelda välja lühike ja lihtne lause, mida saab edasi anda märkide või pildikeste abil. Lisada juurde tekst, et ka teistel oleks võrdlus, kas teie loogika on paikapidav või on pildid pigem segadusse ajavad. Kommentaarid lisage teiste rühmakaaslaste blogidesse.

Näide on siin:

kaks jänest jooksid üle rohetava aasa