kolmapäev, 12. detsember 2007

Noorte filmiamatööride filmide analüüsipäev

Eesti Filmiamatööride Liit korraldab laupäeval, 2.veebruaril 2008.a. Tallinnas noortele filmiamatööridele filmide analüüsipäeva.

Osalemiseks:
saadavad huvilised oma videofilmid 22.jaanuariks (postitempli kuupäev) aadressil: 11002 Box 584 Tallinn, Eesti Filmiamatööride Liit

Esitavate videofilmide formaat:
VHS, MiniDV ja DVD (MPEG2 formaat, mida on võimalik näidata DVD plaadimängijas; arvutit filmide demonstreerimisel ei kasutata)

Analüüsipäevade koha ja kellaaja teatame autoreile pärast nende filmide saabumist.

Osalemine filmide analüüsipäeval on tasuta.

Seminari eesmärk on anda noortele võimalus enne järjekordset, 43. üleriigilist amatöörfilmide festivali saada konsultatsiooni oma filmide viimistlemisel.

Eesti Vabariigi 43.festival on kavas läbi viia 30.märtsil 2008.a.
Festivali juhend ja filmikaart saadetakse huvilistele välja 2008.a. jaanuari teisel dekaadil.
Festivali parimad filmid saadetakse ülemaailmsele UNICA amatöörfilmide festivalile, mis toimub 27.juunist 7.juulini 2008.a. Tuneesias.


Eesti Filmiamatööride Liit

11002
Box 584
Tallinn
tel.6484974, 55924240
jaak.jarvine@mail.ee

teisipäev, 11. detsember 2007

laupäev, 8. detsember 2007

Foto, 13. detsember

Pildistamine pimedas

Kõige lihtsam on alati pildistada valguses ja valges. Kõik kaamerad saavad automaatreziimis hakkama kujutiste salvestamisega, aga miks mitte panna neid proovile pimedas pildistamisel?
Päris süsimusta ümbruskonda siiski kaameraga ei minda. Pimedas pildistamise all mõeldakse ikkagi seda, kui fotograaf kasutab õhtust või öist aega põnevamate valgusmängude jäädvustamiseks. Tihti ei ole selliseid olukordi võimalik päeval üldse pildile saada – näiteks populaarset autotulede pildistamist, kus tuled joonistavad fotole kauneid kaari ja kujundeid.

Varustus
  • Kolmjalg (statiiv). Kuna säriajad on pikad (sekundites), siis ei suuda ka parimate värinastabilisaatoritega kaamerad tulla toime sinu värisevate kätega. Statiivi asendab edukalt tänava pink, käsipuu, maja sein, sinu tutimüts või mis iganes abivahend, millele saab kaamera mõneks hetkeks kindlalt toetada.
  • Soojad riided. Pikad säriajad tähendavad ka seda, et lisaks heale positsiooni otsimisele tuleb ka pildistamise hetkel pikalt ühe koha peal viibida.
  • Varupatareid. Talvisel ajal kipuvad akud ja patareid tühjenema palju kiiremini, kui sa seda oodata oskad. Varupatareisid hoia kindlasti võimalikult enda lähendal. Sama kehtib muu fotovarustuse kohta, mis külma kardab.
Kaamera saeded
  • ISO (tundlikus) hoia võimalikult madalal, vähendamaks müra ning võitmaks kvaliteeti
  • Säriaeg määra käsitsi, proovi erinevaid arve (10-15 sekundit)
  • Avaarv määra samuti käsitsi, alusta näiteks f/8-ga. Kui foto tundub liiga tume olevat, proovi f/18. Kui aga liiga pime, siis liigu edasi f/5.6 peale.
  • Kui võimalik, fookusseeri käsitsi, automaatika ei pruudi pimedas korrektne olla
  • Ära kasuta välku
Tehnika
  • Pildistades autotulesid oleks hea, kui sa saaksid laskuda nendega ühele tasandile, ehk siis peaaegu põlvekõrgusele. Teisalt, kui sul on võimalus tõusta kõrgemale (näiteks maja rõdule), on seegi põnev nurk. Tavaline inimese silma kõrgus on liiga levinud ja igavavõitu.
  • Liikuvate tulede pildistamisel püüa pildile saada liikumine, mis ei oleks ainult sirgjooneline. Tänaval näiteks kurvikoht või mägi/org, mis paneb autotuled palju mänglevamalt liikuma.
  • Pilt olgu puhas, väldi liikset müra, nagu tänavapostid, elektritraadid, aiad ja muu, mis fotol jäävad hiljem rohkem silma kui pildistatav ise.
  • Taevas jäta pildile, ja mitte mustalt. Linnas peale päikeseloojangut liikudes märkad kindlasti, et taevas ei muutu kohe kiiresti süsimustaks vaid säilitab mõneks ajaks sinakas-lilla tooni. Püüa pildile ka taevas, mis tublisti erineb päevasest sinisest või hallides pilvedes olevast.

Mida peaks vältima

Lens flare – optiline effekt, iga objektiivis olev lääts jätab pildile heleda ringi või laigu. Effekt tekib valguse murdumisest ning peegeldumisest läätsede vahel. Pimedas pildistades võib foto jääda tunduvalt tuhmim.


Kõige lihtsam moodus seda olukorda vältida, on takistada otsese tänavavalguse, autotulede vms. jõudmist objektiivini. Selleks saab kasutada siis kas objektiiviga kaasa tulevat katet, kätt või papitükki, millega pildistamise protsessi „kaitsta”.

Kodune ülesanne

Püüa hetke õhtusest tänavapildist - kas autotuled, pooleliolev büroohoone, bussipeatus - ükskõik, kus oleks vilgas tegevus ning ohtralt tulesid. Jõuluajal õnneks seda ei tohiks juhtuda, et värvilisi tulesid linnast ei leia.

Postita vähemalt 3 (kolm) oma lemmikfotot oma kontosse Nagisse või oma ajaveebi, lisa kirjeldus, kus ja millal pildistasid. Kuna Nagis saab nüüd ka kaardil näitada, kus oma foto tegid, siis kasutage julgelt ka seda võimalust. Piltidele lisage märksõna "lillekyla" Ongi kõik!

Koduse töö tähtaeg: 19. detsember!

neljapäev, 29. november 2007

Fotograafid!

Tänane tund klassis jääb ära - õpetaja Priit on veidi tõbine. Materjal ning kodune töö ilmub täna-homme siia ajaveebi, palun piiluge seda siin vahel. Aitäh.

teisipäev, 27. november 2007

Küljendamine, foto

27. november (kolmapäeval) toimub küljendamise tund, 28 november (neljapäeval) foto tund. Selline graafik jääb paika kuni jõuluvaheajani. Kohtumiseni tunnis!

esmaspäev, 19. november 2007

Filmi-inimesed, tähelepanu!

21. novembril kell 2 toimub meediaõpetuse tund filmitegijatele. Neljapäeval tundi ei toimu. Tundi võtke palun kaasa kaamera, millega olete alustanud filmimist, vajalikud kaablid ning storyboard.

esmaspäev, 12. november 2007

Filmiprojektid

#1 - Bänd, playbox - Doris, Martin

#2 - Stop Motion - Kristel

linke:

http://photojojo.com/content/tutorials/stop-motion-digital-camera/

http://youtube.com/watch?v=dBvDm_JLEcI

#3 - Paroodia - Grete, Dagmar, Milanna, Martin

#4 - Inimeste reaktsioonid - Loora, Ester, Kertu, Kreet

Storyboard'i lehe saab alla laadida siit.

Veebipõhine fototöötlus

Creative Commons, oma töö litsenseerimine:

http://lemill.net/content/creative-commons-sissejuhatuseks/view

Kust leida Creative Commonsi litsentsiga meediafaile:

http://mashable.com/2007/10/27/creative-commons/
http://yotophoto.com/

Pikem ülevaade veebipõhise fototöötluse programmidest

teisipäev, 6. november 2007

Hommikusöök

pühapäev, 4. november 2007

Kooli ajaleht, kellele ja miks?

Kokkuvõte arutelust, miks on Lilleküla Gümnaasiumil ikkagi vaja oma kooli lehte.

õpilasele - saab teada, mis koolis toimub (üritused, infot teiste inimeste kohta koolis); üldine informatsioon; tulevad sündmused, muutused; saavad oma mõtteid teistega jagada läbi lehe, intervjuud õpetajatega, huvitavad lood õpetajate elust

õpetajad - õpilaste tegemised; ootavad erakordseid sündmuseid; mida õpilased koolist arvavad, kuidas ajalehte tehakse; uudistega kursis olemiseks; info muutustest õppekavas jms.

sõbrad - meie kooli elu kohta info; soovivad leida ja lugeda midagi naljakat

vanemad - mis koolis toimub, millega tegeletakse; kas nende laps on lehes esindatud; info üldkoosolekute ja uute õppeainete kohta

vana-vanemad - ristsõna

võike õde / vend - koomiks

kolmapäev, 31. oktoober 2007

Infot järgmise nädala kohta

Järgmine nädal, 7. novembril toimub tund fotograafidele. 8. novembril toimub filmi-tund (see, mis jäi ära teatriskäigu ajal). Fotograafia kodune töö (hommikusöök, mõned postitused all pool) tähtaeg on selle nädala reede.

kolmapäev, 24. oktoober 2007

neljapäev, 18. oktoober 2007

Foto, kodune töö

Kodune töö fotograafias on järgmine:

"Mina ja mu hommikusöök"

Pildista kaks fotot, üks endast, üks enda hommikusöögist. Riputa pildid üles oma kontole, kes Nagisse, kes blogisse või mujale.

Lisan kaasa ka illustreeriva materjali, millised võiks pildid formaadilt olla. Midagi muud piltidega vaja pole teha, kui üles laadida!

hommik

teisipäev, 16. oktoober 2007

Foto - säri ja ava

Säri ja ava

Säri ja ava on kindlasti kaks kõige tuntumat mõistet fotograafia juures. Paraku kindlasti kaks kõige segasemat ning algajale keerulisemat. Paraku ilma neist natukene rohkem teadmata on raske oma "manuaalseid" fotograafiaoskuseid parandada.

Säriaeg

Kõige lihtsamini öeldes nimetatakse säriajaks aega, kui kaua valgus filmilindile (sensorile) jõuab, ehk kui kaua on katik avatud. Säriajast sõltub, kas kiiresti liikub objekt on pildil terav või on pildile jäädvustatud hoopis udune kogu. Kuna fotol liikumist liikumisena edasi anda ei saa, siis ongi tulemuseks üsna hägus objekt.

exposure1

Säriaja kasutamine sõltub sellest, palju on pildistamise hetkel valgust saadaval. Mida pimedam on ümbrus, seda pikemat säriaega peab kasutama, et pildistatav objekt teravalt jäädvustatud saaks.

Juhul kui kaamera kasutab automaatreziimi, siis seatakse säriaeg kasutaja eest ning kui kaamera tarkvara leiab, et pildistamiseks on liiga pime, siis lülitatakse lisaks ka välk tööle.

Paljudel kaameratel saab säriaega õnneks sättida ka käsitsi, mis tähendab, et sa saad sellel kenasti visuaalselt silma peal hoida.
Et aga ikkagi pildid kipuvad vahel udused tulema, siis selleks on välja pakutud reegel, mis ütleb, et säriaeg peab olema kas võrdne või lüheb objektiivi fookuskaugusest (1/fookuskaugus). Näiteks siis 55mm fookuskauguse korral oleks säriaeg vähemalt 1/60 sekundit.
http://photo.net/learn/making-photographs/exposure

Seisvate ja liikuvate objektide pildistamine ühesuguste valgustingumuste korral on samuti kaks eri asja: liikumatuid objekte saab pildistada statiiviga ning pikemate säriaegadega, sest paari sekundiga näiteks maja eest ära ei liigu ning lill ära ei õitse. Ralliautot peab püüdma aga palju väiksema säriajaga.

Ava arv

Ava arv on see, mis pildistamise juures määrab ära teravussügavuse, ehk ala, mis pildi peal on teravalt välja joonistatud.

http://www.utata.org/g/techtata/aperturea.jpg

Tehniliselt rääkides, ava arv näitab kui avatud on kaamera sees olev diafragma (pildil), mida siis vastavalt vajadusele kas suurendatakse või vähendatakse. Lisaks oleneb avast ka palju valgust sensorile või filmile pääseb. Ava arvu mõõdetakse kraadides.

Diafragma töötab samuti nagu iiris meie silmas - hämaras suurenab, et nägemist parandada ning päikesekäes väheneb, et vältida liigset valgust.
Ava ja selle suurusega on selline jabur paradoks, et väike teravussügavus tähendab, et pildistamise hetkel on ava olnud hästi suur, mis omakorda tähendab, et ava number e. f-stop on olnud hästi väike. "Misasja?" Ehk näide aitab: Kui keeran oma objektiivil avaks F3.5, siis on tegelikult objektiivi valgust läbi laskev diafragma hästi lahti ehk läbi mahub palju valgust ehk ava on suur. Pildil on aga terav vaid äga väike osa. Kui ma nüüd sätin avaks F22, siis keeratakse objektiivi diafragma üpris kinni e. ava on väike ja enamus pildist on terav.

Igaljuhul tuleb siis meeles pidada:

Väike avanumber = suur ava = pilt, kus vaid väike osa on terav. Suur avanumber = väike ava = pilt, kus enamus (kõik) on terav.
(http://foto.diip.ee/2003/07/sariaeg_ja_ava_pildistamise_su.html)

Kuidas on säriaeg ja ava arv omavahel seotud?

Väikese avaga satub sensorile vähem valgust, mis tähendab, et et säriaeg venib pikemaks ja pildid võivad jääda uduseks. Selleks, et säriaega lühendada, peab suurendama ava arvu, mis tähendab, et tuleb järele anda teravussügavuses (Depth of Field). Ideaalset lahendust ei ole välja pakkuda, kuid tihti ei saa järele anda säriaja juures, sest vastasel juhul on tulemuseks udune pilt.

DoF

Veel kasutatud materjali:
http://photo.net/learn/making-photographs/exposure

reede, 12. oktoober 2007

Kuidas blogi taustaks panna pilti?

Panen siia lubatud koodijupi ja juhendi, kuidas blogi taustaks saada soovitud pilti. Konkreetse blogi korral oli tegemist teemaga, mille nimeks Dots Dark.

Otsi välja ja lõika sobiv pilt. Kui soovid, et pilt jääks sama laialt, kui blogi põhi osa, siis pildi laius võiks olla vähemalt 700px. Lae valmis pilt mõnesse ftp-serverisse (mitte avalikku). Leia pilt üles ka oma veebilehitsejast kujul : http://minuserver.ee/pildinimi.jpg

Edasi sisene blogger.com, adminni liidesest vali Template ning Edit HTML.

Muuda koodis ära järgmised read:

body {
background:#123 url("http://minuserver.ee/pildinimi.jpg") center top no-repeat;
}

#outer-wrapper {
background:transparent;
}

#sidebar-wrapper {
background: transparent;
}

#sidebar {
background:transparent;
}

Peaks töötama nii.

Valik filminduse mõisteid

composition, kompositsioon

visuaalne stseeni kujundamine ja üles seadmine. Sisaldab endas nii üleüldist tasakaalu elementide vahel, vaatevälja, tekstuuri, mis on kõik väga tähtsad osad üleüldise esteetiliselt nauditava pildi juures. Hea kompositsioon tagab nauditava filmivaatamise.

cutaway, vahelõik

võte, kui filmitakse midagi muud, kui põhitegevust. Sellega välditakse järske "hüppeid" erinevate tegevuste vahel

http://youtube.com/watch?v=D9_nDGre6yA

depth of field, teravussügavus

näiliselt teravalt kujutatud ala pildil. See sõltub, kui kaugel on filmitav kaamerast, kaamera läätsede pikkusest ning ava seadetest.

http://youtube.com/watch?v=f5AEcPWtUgI

dolly, (liikuva kaamera võte)

kaamera liikumine filmitava juurde või sellest eemale. Tulemuseks on dramaatilisem perspektiivi muutus kui seda saavutab zoomi kasutamine.

http://youtube.com/watch?v=UbZAgdVELs0

field of view, vaateväli

võtte laius, mis on nähtav konkreetse objektiiviga konkreetse fookuskauguse korral.

framing, raamimine

läbi kaamera silma seatakse komponeeritakse kokku filmitav, võtte nurk, säri, teravussügavus ning vaateväli

headroom, pea ruum

vaba ruum filmitava pea ning ülemise raami vahel. Liigne vaba ala jätab mulje, et filmitav vajub pildist ära. Liiga väike ruum võib "kaduda", kui filmi näidatakse hiljem televiisorist, mis lõikab ära teatud osa filmitud pildist.

http://youtube.com/watch?v=j6CSPWEoVhM

long shot, kaugvõte

filmitav objekt või inimene on kauguses, näidatakse laia perspektiivi ümbrusest.

http://youtube.com/watch?v=3VS2iNhz180

medium shot, keskvõte

igasugune perspektiiv kaugvõtte ja lähivõtte vahepeal. Filmitavast on näha tavaliselt õlad ning pea.

nose room, nina ruum, vaateväli

vahemaa, mis jääb filmitava inimese ning pildi raami vahele, seal pool, kuhu filmitav vaatab.

over-the-shoulder shot, üle õla võte

filmitav persoon on pildis koos teise inimese õla ja peaga, mis asetsevad tast eespool. Kasutatakse palju intervjuude juures.

pan, üle liikumine

horisontaalne kaamera liikumine oma teljel paigal asendis. Kaamera liikumine paremale jätab mulje filmitava liikumisest vasakult paremale üle ekraani, kaamera liikumine paremale jätab mulje aga filmitava liikumisest paremalt vasakule üle ekraani.

http://youtube.com/watch?v=W0SSwaR8YKU

point-of-view, vaatepunkt

(POV) võte, mida tehakse justkui filmitava silme läbi.

http://youtube.com/watch?v=5dHvIEzeLyk


rack focus, fookuse libistamine

filmija fokuseerimine ühelt objektilt teisele, tõmbamaks vaataja tähelepanu vajalikku kohta. (Kui kaadris on kaks inimest, üks eespool, teine tagapool, siis filmija algul võtab fookusesse esimese ning mingil hektel teravikustab hoopis tagumise peale.)

http://youtube.com/watch?v=vzC0Ek6X5FY

rule of thirds, kolmaniku reegel

kompositsiooni tehnika, mis asetab tähtsamad flmitavad objektid kujutletavatele joontele või nende ristumispunkti. Jooned asetsevad samuti, nagu on trips-traps-trulli mängus.

http://youtube.com/watch?v=GjFUGAV2dqM

scene, stseen

omavahel seotud võtete kogum. Tavaliselt koosneb teatud tegevusest ühes teatud kohas.

selective focus, selekteeriv fookus

fookus, millega juhitakse vaataja tähelepanu mingile kindlale objektile või isikule.

shot, võte

üksiku tegevuse võte, kokku pannes moodustavad stseeni.

tilt

vertikaalne kaamera liikumine üles või alla. Kaamera liikumine üles jätab effekti filmitava liikumisest ülevalt ekraaniservast allapoole, kaamera liikumine alla vastupidise effekti.

tracking, järgimine

Kaamera liikumine paralleelselt koos filmitavaga. Filmitava ja kaamera vahele jääb üldiselt fikseeritud kaugus.

http://youtube.com/watch?v=PtEjyow_5Z8

whip pan

Üleliikumine, kus kasutatakse näiteks nii üles kui lähemale liikumist, zoomimist.

http://youtube.com/watch?v=r9kTIK8vTVk

zoom, suurendama-vähendama

Filmitavade objekide toomine visuaalselt lähemale, ning näitamaks siis kas vähem või rohkem filmitavat ümbrust.

kasutatud: http://www.videomaker.com/article/10667/

neljapäev, 11. oktoober 2007

Filmikonkursid!

1. Noorte filmifestival Kaader 26 - 27 oktoober Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis.

Filmid võistlevad kahes kategoorias: pikkusega kuni 5 minutit ja pikkusega kuni 20 minutit.

Kaader 2007 päevakava:
26. oktoober

17.00 avamine ja filmide vaatamine
20.00 muusikapidu meenutamaks Toivo Kurmetit. Peaesineja Vaiko Eplik
23.00 öökino

27. oktoober

9.00 äratus ja söök
10.00 filmitegemine ja- koolitus Kinobussiga,
lühifilmi montaaži töötuba õpilastele (BMF),
videoõppematerjalide töötuba õpetajatele/juhendajatele (TLÜ HTK)
15.00 töö analüüs
16.00 lõpetamine

2. Koolifilm 2007

Armsad filmihuvilised noored, sügisel 2007 toimub suur üleriigiline koolifilmide konkurss KOOLIFILM 2007 – on viimane aeg alustada uute filmide ettevalmistamist festivaliks ja juba valminud film kiirelt teele saata !

Kui sa õpid veel koolis ega ole veel tarkust taga ajav üliõpilane, võta peber, pliiats ja kaamera ning parimad sõbrad kokku ja rutta filmimaailma.

Võistlusele on oodatud filmid igast žanrist ja igas tehnikas, esitada võib nii komöödia-, draama-, ulme-, tragöödia- jne segatud tehnikaid. Arvestatavad filmi pikkused on 1 kuni 30 minutit.

Lõppvoorule Tallinnasse, jõuavad Tallinna vahe-žürii sõela läbinud filmid! Filmid esitatakse Tallinna vahe-žüriile hiljemalt 19. oktoobriks (k.a) 2007.

Täida ankeet, saada film ja järgmisel hetkel võid end leida juba nautimas filmi suurel ekraanil!

Sel aastal toimub esmakordselt koolinoortele kinofestival nime all „KooliFilm 2007“ Tänasel päeval, kui noortel on olemas muud erinevad kaunite kunstide festivalid ja üritused, anname siinkohal veel ühe võimaluse oma fantaasiaid välja elada. Kutsume kõiki koolinoori oma mõtteid ja ideid filmilindile jäädvustama ning osalema festivalil „KOOLIFILM 2007“!

Kellele see on?

Kõik koolid, kus on andekad ja fantaasiarikkad lapsed, avatud õpetajad, vähemalt 1 arvuti, 1 kaamera, – see üleskutse on Teile! KooliFilmi festivalile oodatakse just Teie, aktiivsete ja loominguliste noorte animatsioone, tõsielu- ja mängufilme. Kutsu oma sõbrad kokku ning tehke üheskoos läbi vapustav seiklus just teie endi filmis! Osalema ootame kõiki alates algkoolist kuni gümnaasiumini, ning võistlusele on oodatud filmid igast žanrist ja igas tehnikas, esitada võib nii komöödia-, draama-, ulme-, tragöödia- jne segatud tehnikaid. Filmimaailm omab võimalust segada eri kunstiliigid, on siis rõhk parajasti emotsionaalsel muusikal, kirglikul tantsul või retoorilisel teatril, kujutavast kunstist rääkimata – kõikide nende alade talendikust saavad siis koolinoored ka KooliFilmide Festivalil üksteiselt mõõtu võtta. Ja nägemine ja teada saamine, mida mujal tehakse, arendab jällegi nägijaid-kuulajaid endid. Ootame teid kõiki osalema. Koolifilm toimub 9 - 10. november 2007 sel korral Tallinnas aga kindlasti liigub juba uuel aastal mõnda teise kaunisse Eesti linna.

kolmapäev, 10. oktoober 2007

esmaspäev, 8. oktoober 2007

Küljendajad ja fotograafid!

Noorte Meediaklubi ootab kõiki gümnaasiumiklasside algajaid ja oskajaid koolilehe tegijaid sügisvaheaja viimastel päevadel Viljandisse. Järjekorras kaheksas koolilehtede laager toimub 2.-4. novembrini Viljandi Paalalinna gümnaasiumis.

Kahe ja poole päeva jooksul räägivad meediatudengid ja noored tegevajakirjanikud, kuidas teha parimat koolilehte. Õpitakse selgeks uudise, arvamuse ja olemusloo kirjutamine ning jagatakse ka muid kooliajakirjanike eluks vajalikke teadmisi. Laagri lõpuks pannakse teadmised paberile ning antakse välja laagrileht. Põnevust ja vürtsi laagrielule lisavad kuulsad külalised. (meediaklubi.ee)

Lilleküla gümnaasium saadab samuti hea meelega omalt poolt 3 õpilast Viljandisse - kirjutaja, küljendaja ning fotograafi. Kirjutaja on juba olemas, puudu on küljendaja ning fotograaf. Teeme seekord nii, et võimaluse laagrisse sõita saab kõige esimene küljendaja ning fotograaf, kes oma nime siia postituse kommentaaridesse jätab. Aeg läks nüüd!

Filmijad jäävad seekord kõrvale, kuid huvitavaid projekte tuleb teilegi.

kolmapäev, 3. oktoober 2007

Fotograafia, 2. tund

Fototehnika valimine ja ostmine

Kõige raskem on kindlasti kaamerat valida siis, kui sa lähed poodi ostma seda "päris esimest". Miks? Sul puudub adekvaatne võrdlus (sõpradelt laenatud kaamera ei ole ikkagi päris see ja võib-olla ei tohigi sa liiga palju sellega eksperimenteerida) ning tahaks ju ikkagi alati omada võimalust pilti teha seal ja millal iganes.

Aga enne poodi minekut oleks hea teha natukene kodutööd.

megapikslid

Tegelikult esimene asi, mida kasutajad kaamera puhul küsivad ja ka algajaidki kõige rohkem huvitab, on megapikslite arv. Piksel (pixel) iseenesest ei ole midagi muud kui üks pisike täpp, kokku pannes miljoneid pisikesi täppe, saamegi ühe foto. Kui veel paar aastat tagasi kehtis kindel reegel, et kaamera vali pikslite järgi, siis nüüdseks on sellest loobutud. Isegi kui teha A4 mõõdus väljatrükke, on selleks 4 megapiksline kaamera piisav (10x15 mõõdus pildi jaoks piisab ka 2 Mp kaamerast). Kuidas nii? Sest lisaks pikslite arvule määrab foto kvaliteeti ka kasutatava kaamera üldine kvaliteet, objektiiv, valgus jne.

objektiiv, zoom

Kõikidel digikaameratel on olemas zoom - kas siis ainult digitaalne (mobiiltelefonid) või optiline + digitaalne. Optiline zoom tähendab seda, et objektiivi sees on läätsed, mida liigutatakse terava pildi saamiseks, digitaalse zoomi juures teeb sama töö ära tarkvara. Kahe zoomi suurim vahe on see, et optilise juures pildi kvaliteeti ei muutu märgatavalt kuid digitaalse juures on pildikvaliteet seda halvem, mida rohkem suurendada.

Teine aspekt, mida objektiivide puhul ka jälgida tasub, on selle laius zoomi lühemas otsas. Mida väiksem, seda rohkem mahub korraga pildile. Digiseepidel on see tavaliselt 35 mm, peegelkaamerate kit-objektiividel 18 mm.


mälukaart

Fotoaparaatidega kaasa tulevad kaardid on reeglina väga väikese (16-32Mb) mahutavusega ning sellest digiajastul ei piisa - tuleb kohe ka uus mälukaart osta. Kuna kaamera ostetakse üldjuhul pikemaks ajaks, siis mälukaardi tüüpi kaamera ostu puhul jälgima ei peaks. Pigem pöörata tähelepanu mahutavusele ja kiirusele. Soovitan julgelt mitte alla 1Gb kaarti vaadata, kiiruse ja kvaliteediteste leiab aga Internetist juba enne poodi siirdumist.

toide

Digifotoaparaadid vajavad alati töötamiseks toidet - kas patarei või aku pealt. Mõlema puhul on nii plusse kui miinuseid. Akud peavad kauem vastu (võimaldavad rohkem pilte teha ühe laadimisega) kuid on palju kallimad. Patareid on saadaval igal pool, ka reisil olles kuid vastu peavad nad tihti lühemat aega (eriti just peegelkaamerate puhul). Kompromiss on näiteks kasutada laetavaid patareisid.

kõige tähtsam - mugavus

Kõike eelnevat saab ette valmistada kodus netis surfates kuid seda, kuidas kaamera käes istub, ei oska meist keegi ette kujutada ilma seda reaalselt tegemata. Poes vali kaamera, mis sulle kõige rohkem välimuselt meeldib, seejärel võta ta kätte ning uuri menüüsid. Kui üks neist kolmest tegevusest sulle kaamera puhul ei sobi, on see vale valik. Lisaks arvesta sellega, kus ja milleks kaamerat kasutama hakkad. Arvesta sellega, et reisida on peegelkaameraga palju keerulisem kui digiseebiga, kuid teisalt ei saa proovida pildistada erinevate objektiividega. Aga kompaktkaameraga saab teha pilti ka nii, et keegi seda ei märka...

Mida veel silmas pidada?

manuaalfookus

Kompaktkaameratel tavaliselt puudub, on olemas näiteks Canon Powershot A520-l, kuid ekraanil teravustamine on ikkagi üsna raske ülesanne.

ekraan

Kompaktkaamera puhul on kindlasti plussiks liigutatav ekraan, mis võimaldab pilti teha näiteks üle teiste peade (kontserditel). Lisandunud on ka puutetundlikud ekraanid kuid nendega opereerimine ei ole veel nii mugav või harjumuspärane, et ainult puutetundliku ekraani tahaks kasutada.

firma valik

Eelistage tuntud firmasid, mis on ka nime teinud fotograafia vallas. Odavad 1000 kroonised kaamerad teevad ka vastava hinna eest pilte.

peegelkaamera +++

* paljusid seadeid saab muuta käsitsi
* lai valik objektiive, koos adapteritega on ka vene omad kasutatavad

peegelkaamera ---

* mõõtmetelt ja kaalult suurem
* hinnalt kompaktkaamerast kallim
* vajab suuremat hoolt
* vastuvõtlikum välistele mõjudele, näiteks põrutustele
* vajab rohkem toidet

kompaktkaamera +++

* liigutatav ekraan
* mõõtudelt väike, saab märkamatult pilti teha
* kergem
* lihtsam käsitleda

kompaktkaamera ---

* fikseeritud objektiiv
* pildi kvaliteet digitaalse zoomiga
* elektrooniline pildiotsija, optilised on kehvemad kui peegelkaameratel

Fototehnika ostmine veebist

Kust?

ebay.com - ei pea alati kasutama oksjonit, palju kaupa on ka "osta kohe" võimalusega. Ka uus kaup
pixmania.com - saab maksta hanza.neti abiga

järgnevat kahte olen kasutanud vaid hinnavõrdluste ja kommentaaride jälgimiseks:

nomatica.com
bhphotovideo.com


Eestist ostmise +++

* proovimise võimalus
* garantii teostatakse Eestis

Eestist ostmise ---

* kohati kallim riist/tarkvara
* valik on nigelam, ühekülgsem

Välismaalt tellimise +++

* võib leida tõeliselt häid pakkumisi
* laiem valik
* uued tooted olemas enne Eestisse jõudmist

Välismaalt tellimise ---

* ei saa käes katsuda (kui oled muidugi Eestis kaupa näinud, siis on teine asi)
* pikk kohaletoomise aeg (paar nädalat tavaline, kui ei kasuta kallimat kullerteenust)
* garantii puudulik, remont kallim (hädas aitab tavaliselt kohalik tootja esindaja)
* krediitkaardi vajalikkus tavaliselt

Kodune ülesanne:

Võtke oma kaamara ning tehke üks seeria pilte. Tingimuseks on see, et kõik vähegi sätitavad seaded on nii maha keeratud kui võimalik (pildi kvaliteet, suurus jne). Kui seeria (kuni 10) pilti on tehtud, korrake sama tegevust, kuid seekord seadistage oma kaamera maksimaalse kvaliteedi peale ning tehke samuti 10 pilti. Võrdluse "hea" ja "halb" pilt postitage oma fotolehe peale (kellel nagi, kellel blog, kellel muu).

Mida me selle ülesandega õpime?

* kaamera tööks on väga vajalik valgus, mida rohkem seda parem
* liikumist kaamera menüüdes
* seadete muutmist vastavalt vajadusele
* automaatika võib sekkudes pilti rohkem rikkuda kui manuaalreziimis pildistades

teisipäev, 2. oktoober 2007

Foto, 3. oktoober

Fotograafid, homseks ja homse esimese tunni jooksul palun selle postituse kommentaaridesse jätta aadress, kus hoiad oma pilte ja mida saab kasutada ka koolitööde jaoks. Kellel veel ei ole sellist kohta, soovitan konto teha kas Nagisse või Flickrisse.

neljapäev, 27. september 2007

Küljendamine / kujundus, 2. tund

Esitlustarkvaraks nimetatakse arvutiprogramme, mille abil näidatakse ja kuvatakse informatsiooni slaidide abil. Programm sisaldab endas kolme peamist funktsiooni: tekstiredaktor, mis lubab esitletavat teksti sisestada ja kujundada; graafika tööriist piltide või illustratiivse materjali paigutamiseks, kujundamiseks ning slaidide haldamise pool esitluste üldiseks kujundamiseks.

Esitlustarkvara kasutatakse palju nii töö alaselt, hariduslikel eesmärkidel või lihtsalt millegi esitlemiseks - presenteerimiseks. Tihti on esitlustarkvara asendama hakanud selliseid vahendeid nagu tahvel ja kriit ning ka kilelehti, mida kasutatakse koos grafoprojektoriga. Esitlused paiknevad eraldi slaididel, mis võivad sisaldada märksõnu, lauseid, pilte, videosid, helilõike või nende kombinatsioone. Esitlustes ei ole heaks tavaks kasutada täistekste, mis teevad slaidide jälgimise üsna raskeks.

Sõna "slaid" kasutamine viitab kunagi väga populaarsele seadmele, slaidiprojetorile, mida kasutati siiski rohkem fotode seinale näitamiseks. Seadmeid enam eriti ei kohta, sest tarkvaraline lahendus on palju mugavam.

Esitlustes kasutatavaid slaide kuvatakse üldjuhul kas arvutekraanile või seinale dataprojektori abiga. Liikumisi slaidide vahetamisel saab kasutaja määrata kümnete erinevate võimaluste seast. Kuid kuna slaidide näitamise aeg on tavaliselt lühike, siis peab selle sisu olema rohkem nähtavam kui effektid. Esitlusprogramm on mõeldud nii rääkijale, kes näeb ekraanil järge ja oma varasemaid mõtteid ning kuulajale saalis, kes saab lisaks helile ka visuaalse materjali, mille abil jääb kuulatav info ka paremini meelde.

Kõige levinum esitlustarkvara programm on loomulikult Microsoft PowerPoint, lisaks veel OpenOffice.org Impress (tasuta), Lotus Symphony Presentations (samuti tasuta) ning Apple Keynote. Lisandunud on tasuta kasutatavad veebipõhised rakendused nagu Google Presentation ning AjaxPresents, SlideRocket (ei ole veel avalikult kasutatav), Preezo. Valmis esitluste esitamiseks kasutatakse ka teinekord Adobe Acrobat Readerit, mis on üldiselt installeeritud igasse arvutisse. Või vähemalt mõni muu PDFi lugev programm.

Teistmoodi esitlusprogrammid on näiteks mõistekaarte kasutavad - nii tekitatakse kuulajatega side, kus ka nemad saavad oma sõna sekka öelda ning tekib juba rohkem arutelu sarnane olukord. Mõistekaarte saab zoomida, liigutada haru juurde ning hüpata ühelt harult teisele. Palju kasutatakse õppetöö juures.

Enamikel programmidel on kaasas teatud hulk graafilisi pildikesi (clip art), mida saab oma esitlustest vabalt kasutada. Juurde saab neid laadida näiteks siit: http://openclipart.org/. Ise saab graafikat luua samuti ning importimiseks sobivad enamus levinumatest failiformaatidest. Nüüdseks on selliste etteantud pildikeste kasutamine vaibunud, sest esitlustesse saab kerege vaevaga lisada ka enda fotosid või videolõike, mis annavad juurde rohkem isikupära ja teevad esitluse veel rohkem nauditavamaks.

Lisaks tavalistele, nö. PowerPoint tüüpi esitlustele on nüüd ka näiteks tagasi jõudnud foto-slaidishow'd, mis sisaldavadki ainult fotosid ning muusikat nende taustal. Vahele lisatakse erieffektid ning muu. Näitena teeb sellist esitlust näiteks Apple iPhoto või MS Photo Story.

Salvestamisest: nagu eespool mainitud, siis hea oleks salvestada esitlused sellisesse formaati, mis sõltuks võimalikult vähe platvormist (arvutist ja op. süsteemist). Näiteks *.html (Google Presentation) või OpenOffice puhul *.PDF.

Esitluste kujundamine

Mida peab meeles pidama esitluste kujundamise juures.

* esitluse eesmärk

Enne esitluse kokku panemist ning kujundamist mõtle hoolega läbi, kellele Sa esitlust näitama hakkad, mis on selle teema. Hoia värvid ja pildimaterjal kooskõlas teemaga.

* lihtsus

Nagu ükskõik mille disaini juures, slaide pole samuti vaja koormata üleliigse "iluga" - üks pilt või joonis slaidi kohta on piisav, 2 erinevat fonti samuti.
666 reegel: mitte rohkem kui 6 sõna reas, 6 sõna pildi kohta ning 6 tekstiga sladi järjest.

KISS - keep it silly simple

* järjekindlus

Kasuta samu fonte ja värve läbi terve esitluse. Samuti võiks graafiline materjal olla sama stiiliga. Selle saavutamiseks on hea näiteks kasutada valmis teemasid (templates)

* slaidide liikumine ning helieffektid

Need röövivad kuulaja - vaataja tähelepanu. Ühest küljest hea, nad vähemalt jälgivad kuid samas kurnavad arvutit või võrguühendust, mis kokkuvõttes jätab esitlusest kohmaka mulje.
Effektid on head kuid esitlus ei ole mitte nendest.

* Programmi siseste graafiliste pildikeste (clip art) kasutamine

Kui pilt just väga hästi ei sobi teemasse, kasutada parem midagi rohkem originaalset - kasvõi oma fotosid.

* Esitluste teemad (themes)

Muudke neid! Ükski teema ei ole mõeldud kasutuseks nii, nagu selle näiteks Microsoft valmis on teinud. Ning kasuta neid õieti - metsamotiividega teema ei sobi matemaatika tundi.

* Tekstislaidid

Slaidid on mõeldud ülevaate saamiseks mitte ekraani pealt intensiivseks lugemiseks. Isegi terved laused on esitluste puhul liigsed. Räägitav tekst olgu kasvõi paberil, mitte mingil juhul ekraanil.

* Värvivalik

Väldi ebaharilikke värvikombinatsioone (sinine-oranž) või neid, mis värvipimedail võivad takistada teksti jälgimist (roheline-punane). Hea kontrast teeb lugemise palju mugavamaks, näiteks tume tekst heledal taustal. Ka tumedad taustad mõjuvad effektsena just heleda teksti puhul.
mustrid ja tekstuurid taustal muudavad teksti lugemise raskemaks.
ning veelkord: hoia ühtset stiili läbi esitluse.

* slaidide arv

Kui ei oska täpselt hinnata, mitu slaidi jõuab esitluse jooksul ära näidata - rääkida, siis kõige kergem on lähtuda loogikast 1 slaid ühele minutile.

* fondid

Jää kergesti loetavae fontide juurde nagu näiteks Arial või Times New Roman. Tekstisuurus minimaalselt 30 punkti (pt). Ekraan peab olema jälgitav ja loetav ka tagareast.

Praktiline töö:

Iga õpilane loob endale Google konto (kellel on olemas Orkuti või Gmaili konto, saavadki kasutada olemasolevat), ning tutvuvad Google kontoritarkvaraga aadressil docs.google.com. Lähemalt vaatame ja proovime Google Presentation tööriista ning selle lisavõimalusi nagu jagamine, koos redigeerimine jms.

kasutatud Wikipedia artiklit esitlustarkvarast.

kolmapäev, 26. september 2007

esmaspäev, 24. september 2007

Õpperühmad

Foto

Karolyn Schiff
Katrin Mugu
Jaan - Martin Kuusmann
Ken Aruküla
Karl Aas
Erkki Loginov
Kristjan Ühtid
Anna Leontjeva
Tanel Püüe
Kätlin Laasik
Piia - Kristiina Miller
Laura Karu
Ruudi Räimtaal
Kaarel Padu
Kelly Pärkman

Film

Grete Kokmann
Martin Junna
Kadri Kivimaa
Kristel Trull
Kreet Piiriselg
Milanna Pukk
Martin Einblau
Karl Tarbe
Ester Alasalu
Loora Laan
Kertu Tätte
Rebecca Laasnurm - Šer
Doris Torilo
Dagmar Torilo
Rauno Tomson

Kujundus

Jürgo Haljaste
Anne-Ly Maamets
Janett Perv
Monika Sammal
Kristi Sammal
Liis Sieberk
Kätlin Kullamaa
Kaia Simson
Reelika Lõhmus
Eva-Liisa Lukas
Kadri Roots
Maria Jaama
Annika Vokksepp
Kari Uppin
Marko Käen

neljapäev, 20. september 2007

Film, 1. tund

Filmiks nimetatakse seeriat, kus on pandud liikuma terve rida üksikuid pilte, mille tulemuseks on ühtlaselt ja sujuvalt liikuv pilt. Film on nii kunstivorm, meelelahutus kui ka hariduslik vahend. Kuigi filme luuakse üle maailma erinevates keeltes, on tänu subtiitritele kadunud ära barjäärid, mis takistaksid meil aru saada näiteks Jaapani keelsetest filmidest.

Kõige esimesed filmid, mis tehniliselt olid siiski vaid liikuma pandud pildid, leidsid tee avalikkuse ette 1860.ndate aastate alguses. Piltide liikumine oli sätitud nii kiireks, et silm nägi näidatud kujutises juba liikuvat pilti. Pildid, mida liikuma pandi, pidid olema hoolikalt tehtud ja valitud, tagamaks maksimaalset sujuvust ning loomulikust.

Sarnane liikuvate piltidega "film" on lihtsate vahenditega ka kodus valmistatav. Inglise keeles on selle nimi flip book - joonistatakse märkmiku või vihiku servale tegevus, mille liikumine igal lehel on natukene erinev eelmisest. Kui sellist vihikut kiiresti lehitseda (või sõrmede vahelt läbi lasta, näeb silm peaaegu sujuvat pilti liikumisest).

Filmilõik, mida peetakse maailma esimeseks säilinud filmiks. Autoriks Loius Le Prince, 1888:

Tänu filmilindi arengule sai võimalikuks hakata tegema filme reaalajas. Filmi vaatamiseks siiski veel kinno minna ei saanud, filmi vaatamine oli rohkem privaatne tegevus, sest seda nägi läbi spetsiaalse seadeldise, mille taha mahtus ainult üks inimene. Selline tegevus on võrreldav tänapäeval mobiiltelefonist filmi vaatamisega - samuti privaatne ja mõeldud eelkõige üksi vaatamiseks.

1880.ndateks oli välja töödatud filmikaamera, mis salvestas filmi rullidele, mis omakorda tegi võimalikuks projektorite kasutuselevõtu. Liikuvaid pilte said nüüd koos vaatama hakata suuremad publiku hulgad ja filmi populaarsus hakkas kiiresti kasvama. Siiski, veel ei olnud kasutusel ei filmi lõikamist ega muid tehnilisi nippe vaatajaga manipuleerimiseks.

Kuni 19. sajandi keskpaigani oli film vaid puhtakujuline kunst, mingit lugu liikuvate piltidega ei jutustatud. Sajandi vahetusel hakkas film arenema selles suunas, et erinevad stseenid kombineeriti kokku suuremaks jutustavaks looks. Hakati kasutama erinavaid võttenurki ning kaamera liikumist. Et vaatajad ei peaks filme vaikuses vaatama, hakkasid teatrid (kino veel ei tuntud) palkama pianiste või koguni terveid orkestreid, kes filmi taustaks muusikat mängisid. Kui algul oli muusika tõesti vaid taustaks, siis 1920.ndate alguseks olid muusikud varustatud muusikapaladega, mis olid välja töötatud just spetsiaalselt näidatava filmi tarbeks.

Georges Melies, Reis kuule, esimesi jutustavaid (narratiivseid) filme:

Euroopa kino arengut pärssis mõne aja puhkenud Esimene Maailmasõda, samas USA's hakkas pead tõstma Hollywood. Peale sõda tegelesid filmitööstuse arendamisega Euroopas Sergei Eisenstein, F.W. Murnau ja Fritz Lang ning Ameerikas D. W. Griffith, Charles Chaplin, Buster Keaton ja paljud teised. Uued tehnoloogilised võimalused lubasid nüüd filmile lisada ka häält, tekkisid esimesed "rääkivad pildid".

Järgmine suurem samm arengus oli värvide lisandumine filmile. Kui hääle lisamine filmile hakkas välja tõrjuma tummfilme ja teatrite muusikuid, siis värvid lisandusid vaikselt ja järk-järgult. Publik oli alguses üsna ükskõikne värvide suhtes, sest must-valged filmid olid veel pikka aega kvaliteetsemad kui värvilised. Kuni 1960.ndate lõpuni valitses olukord, kus värvilisi filme näidati peamiselt kinos ning televisiooni jaoks olid must-valged filmid.

60. ndatel hakkasid filmistuudiod koolitama professionaalseid filmimeistreid, kes asusid tööle peamiselt Hollywoodi ning Prantsuse kinosüsteemis.

90.ndate alguses algas filmitööstuses digitaalrevolutsioon. See võimaldas üheltpoolt filmitööstuse kulusid vähendada (kuigi tegelikult on reaalsed kulud alati kasvanud ja filmid muutuvad üha kallimaks) ja teiseltpoolt võtta kasutusse rohkem erieffekte, mida varem oli kas väga raske või pea võimatu teostada.

Ka kodukasutajatele muutus filmide tootmine lihtsamaks. Ei pidanud kasutama füüsilist filmilindi lõikamist. Kogu materjal tõmmati arvutisse, ning kasutati juba professionaalseid tööriistu nagu Adobe Premiere, Final Cut Pro. Esmased projektid saab tehtud edukalt ka Movie Makeriga (PC) või iMovie'ga (Mac).

Kaamerad, mis salvestavad infot kõvakettale, on kulud viinud praktiliselt miinimumini.

Uuel aastatuhendel on kodukasutajatel tekkinud lisaks veel hulgaliselt võimalusi, kuidas oma töid näiteks eksponeerida - Youtube.

Filmitööstused

Filmindus hakkas tegelikult raha teenima üsna peale filmi leiutamist. Leiutajad hakkasid oma tooteid näitama raha eest näitustel, mis tähendas, et suured massid said maigu kiiresti suhu ning inimestele see meeldis, mida nad nägid. Hakati tootma ka kommertsfilme, mida võib pidada tänapäevase reklaami eelkäiateks.

Raha tulemine filmitööstusesse tähendas ka näitleja kui staatuse tähtsuse tõusmist. Ja ka palgad kasvasid kiiresti - juba aastal 1917 oli Charlie Chaplini aastane lepingutasu 1 million dollarit.

Kui USAs moodustus tähtsaim filmitööstus Hollywoodi juurde, siis teine tähtsam koht oli ja on (mahtudelt) Bollywood Indias ning digitaalsel ajastul on lisandunud veel üllatuskülalisena Nigeeria filmitööstus.

kasutatud artiklid:

http://en.wikipedia.org/wiki/Film
http://en.wikipedia.org/wiki/Flip_book

Kodune ülesanne, flip booki valmistamine :

Võta A4 paberileht, murra ja lõika see 8 võrdseks osaks. Korda tegevust 6-7 korda. Mida rohkem on lehti, seda mugavam on hiljem animatsioon tööle saada ning seda pikem ja sujuvam on liikumine. Kui pildid on joonistatud ja õiges järjekorras, filmi animatsioon mobiiltelefoniga ning lae üles YouTube'i. Jaga kontot teistega ning kommenteeri ja hinda teisi animatsioone.

Küljendamine / kujundus, 1. tund

Küljendamise tundi alustasin just meelega hoopis sellise nähtusega nagu graafiline disain. Miks?

Just graafiline disain on see, mille abil me märkamatult igapäevaselt suhtleme. Me teame, et punane stopp-märk on hoiatav ja me oleme siis tähelepanelikumad, kuidi otseselt sellist teksti või juhist ju märgi juures ei ole. Me teame, et roheline tuli on üldjuhul lubav ning sinine tähistab külma. Need on näited värvidega. Niisamuti on wc-ukse peal kaks kolmnurka, kuid need sümbolid ei aja meid segadusse, sest üks neist on alati ühtpidi, teine teistpidi asetatud. Sellist suhtlemist nimetatakse ka visuaalseks kommunikatsiooniks, mille vahenditeks on värv, pilt, kiri, vormid või nende kompositsioonid.

Vahendeid, millega graafilist disaini luua, on samuti rohkelt, alates silmast ja käest kuni keerukate arvutiprogrammideni välja.

Kõik järgnevad teemad siin tunnis käivadki graafilise disaini alla - olgu selleks siis veebidisain, voldiku või ajalehe koostamine, tüpograafia või muu kujundus.

Kogu sissejuhatusest õhkub, nagu oleks graafiline disain üks väga laialivalguv ja mitte eriti konkreetne kunstisuund. Kuid just see annabki inimestele võimaluse valida omale meelepäraseim nišš, mille oskuseid ajapikku edasi arendada.

Inimkond on praeguseks jõudnud tasemele, kus ilma graafilise disainita poleks suurt midagi meie ümber - kõik, mida me vaatame, on läbi käinud mingilgi määral disaineri käe alt.

Küljendamine (deskop publishing) kombineerib omavahel riist - ja tarkvara ehk arvuti ning programmid, millega dokumente luuakse. Dokumendid võivad sisaldada nii teksti, graafikat, photosid või muid visuaalseid elemente. Enim levinumad programmid QuarkXPress, Adobe InDesign, Scribus (tasuta), Microsoft Publisher ja Apple Pages. Lisaks on abiks programmid, mis võimaldavad teha teksti ja pilditöötlust (Adobe Photoshop).

Väiksemate tööde puhul tehakse väljatrükid koduse printeriga, suuremad projektid (nii mahult kui mõõtmetelt) nõuavad aga juba trükikoja teenuste kasutamist.

Kuigi küljendamise mõistet kasutatakse kõige rohkem just lehe kujundamise juures, luuakse küljendamise abil palju muudki, näiteks reklaamtahvlid, pakendid, sildid jms.

Ajaloost

Küljendamise ajalugu (räägime just arvutil küljendamisest) on hakatud lugema aastast 1985 kui nägi ilmavalgust programm "PageMaker" (Aldus) ning "LaserWriter" (Apple). Need mõlemad kasutasid WYSIWYG tööriistariba ning printimisel oli suurim sügavus koguni 300 dpi. Ajalehtede ja ajakirjade toimetused asusid uut tehnoloogiat kiiresti omaks võtma.

Standardid olid tollal veel muidugi midagi muud kui need on nüüd. Tarkvara jooksis pidevalt kokku, Maci väike, (512 x 342) 1-bitine must-valge ekraan. Puudus võimalus muuta tähemärkide vahet ja asetust ning muid tüpograafisi seadeid.

1986 said ka kodukasutajad võimaluse küljendamist proovida, pea kõikidele tähtsamatele platvormidele oli olemas oma küljendustarkvara. Neil aastatel saatis paraku küljendajaid halb maine, mille üheks suuremaks põhjuseks oli just kodukasutajate arv, kelle teadmised küljendamisest olid nõrgad ning ka tehtud tööd väga ebaprofesionaalsed.

Mis vahe on küljendamisel ja tekstiredaktoril (Näiteks MS Office Word)?

Tänapäeval on see vahe muutunud järjest väiksemaks ja vaevumärgatavaks. Tekstiredaktoritega saab teha küljendamist üsna hästi. Vastupidist kasutamist eriti muidugi ei toimu, sest küljendamise tarkvara on rohkem spetsiifiline. Samuti ei ole küljendamistarkvaral küljes selliseid võimalusi nagu õigekirja kontroll või sisukorra loomise oskust.

kasutatud artiklid:

http://en.wikipedia.org/wiki/Desktop_publishing
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_desktop_publishing_software

Kodune ülesanne:

Mõelda välja lühike ja lihtne lause, mida saab edasi anda märkide või pildikeste abil. Lisada juurde tekst, et ka teistel oleks võrdlus, kas teie loogika on paikapidav või on pildid pigem segadusse ajavad. Kommentaarid lisage teiste rühmakaaslaste blogidesse.

Näide on siin:

kaks jänest jooksid üle rohetava aasa