Kuna õpetaja Priit on nädal aega Rootsis, siis sel nädalal küljenduse ja filmi tunde ei toimu. Aga tähelepanu - tunnid lükkuvad siis nädal aega edasi, mis tähendab, et järgmisel nädalal (see on 16. aprill ja 17. aprill) toimuvad ärajäänud tunnid. Järgmine foto tund siis 23. aprill ja nii edasi.
Järgmistel tundidel palun kindlasti kohal olla, sest ees ootab suurem teadmiste kontroll.
Aitäh!
teisipäev, 8. aprill 2008
kolmapäev, 5. märts 2008
neljapäev, 28. veebruar 2008
Panoraamfotod
Panoraamiks nimetatakse laianurgalist vaatenurka, mida kuvatakse inimese silma tarvis kas maali, foto, filmi, joonistuse või muu peal. Kuigi üldlevinud on arvamus, et panoraamid on alati pikad ja horisontaalsed siis tegelikult võivad panoraamid olla ka vertikaalselt või koguni kolmemõõtmeliselt kujutatud.
Esimene panoraam (maal) nägi ilmavalgust aastal 1792 Londonis. Tollane panoraam ei olnud tegelikult midagi muud, kui väike silindrikujuline ruum, mille seintele oli maalitud maal, nii, et inimesed võisid seda imetleda üks kõik kuhu pilku pöörates.
Veel uhkem panoraammaal aga sündis Saksa allveelaevade värvija Hendrik Willem Masdagi poolt, kelle maali ümbermõõt oli koguni 120 meetrit.
Panoraamfotograafia sai alguse 19. sajandi keskel. Peamiselt oli tol ajal panoraamfotode tegemiseks kaks viisi: mitme foto kokku monteerimine või kaare kujulise filmihoidja kasutamine ning selle juures abiks liikuv objektiiv.
Panoraamfotosid iseloomustavad mõned üsna kindlad aspektid: foto on täies ulatuses terav, fotole jäädvustadav ala on võrdne või laiem kui inimese silm suudab ühe korraga haarata.
Pildistamisel peab meeles pidama, et kuna fotot tehakse mitmest eri vaatest siis tuleks vältida suuri valguse kõikumisi - paremini sobib pildistamiseks pilves ilm ja kehvem variant on päikesepaisteline ilm. Sujuv liikumine on tähtis, et hiljem arvutis oleks foto kokku panemine võimalikult valutu. Piltide kattumise protsent võiks olla isegi kuni 30-40%, et ühtivaid punkte rohkesti peale jääks. Eelistada tuleks fotoaparaadi manuaalset reziimi või spetsiaalset panoraamreziimi.
Tunnis valminud töid:
Tanel:
Kristjan:
Anna:
Panoraamide kokku seadmiseks kasutasime programmi DoubleTake (Mac).
Veel programme aga: Calico (Mac), AutoStitch, Hugin
kolmapäev, 13. veebruar 2008
Foto, 13. veebruar
... arvutiklassis istuma ei pea, hindeline ülesanne tuleb siia samasse veebi lähiajal.
Aitäh, õpetaja Priit
Aitäh, õpetaja Priit
reede, 8. veebruar 2008
teisipäev, 5. veebruar 2008
kolmapäev, 16. jaanuar 2008
Noortele mõeldud Rein Marani loodusfilmi kursus
Video- ja arvutitehnika tormiline areng on loonud enneolematud tingimused audiovisuaalse loomingu muutumiseks enam levinuks ja kättesaadavaks omaloomingu liigiks. See on kaasaegse tsiviliseeritud ühiskonna üks olulisi tunnusjooni, mida eitada või vältida ei ole võimalik. Korralikku ekraanikujutist tagav portatiivne digitaalne videokaamera on juba praegu jõukohane keskmise sissetulekuga perele. Nii ka lihtsamat heli- ja pildimontaažiprogrammi sisaldav arvuti. Ka koolidele ei käi üle jõu niisuguse tehnopargi muretsemine, loomaks õpilastele soodsaid tingimusi loominguliseks isetegevuseks. Paljudes koolides on see juba olemas. Probleemiks on see, millele on suunatud need noorte uued isetegevusliku loomingu võimalused. Varem või hiljem saab see olema noorte arengu ja haritusega tegelevate instantside ja isikute arutluste ja otsustuste teemaks. Loodan, et sellega ei jääda liiga hiljaks. Teatavasti võib audiovisuaalseid vahendeid väga erineval viisil ja eesmärgil kasutada.
Ühtteist võib siiski enne suuremaid riiklikke otsustusi ära teha. Juhin siinkohal tähelepanu vaid ühele ammendamatule teemade allikale – loodusele. Esiteks on see allikas avatud ja kättesaadav igale noorele videofilmihuvilisele. Teiseks õpetab videokaamera hoopis tähelepanelikumalt ja süvenenumalt vaatlema ümbritsevat elu , mõtestama, mõistma ning otsima esteetilisi väärtusi. Sellesuunalise loominguga tegeleval noorel vaevalt jätkub aega kalduda vildakale teele.
Omades pikaajalist loodusfilmialast loomingupraktikat arvan tundvat neid karisid, mis ootavad algajat loodusfilmihuvilist, ja teadvat, kuidas neid võimaluste piirides vältida. Toetudes oma küllalt tüsedale pedagoogilisele praktikale, pakun välja kümneõhtulise lühiõppetsükli, mis peaks innustama asjahuvilisi noori ning lõpptulemusena pakkuma neile minimaalsed teadmised ja vajalikud oskused esimese loodusfilmi loomiseks:
Kursuse kava, kursus toimub Tallinna Kinomajas:
1. 05.02.2008 kell 18.00 Mida on tarvis teada videokaamerast? Kuidas seda käsitleda? Kvaliteetne kujutis. Kuidas seda saavutada? Tehnika ja looming käsikäes. Võttesagedus. Terav – ebaterav kujutis. Säritus. Särituse kestus. Objektiivi ava suurus. Selle muutmine. Valguse värvus. Värvustemperatuuri mõiste. Analoog- ja digitaalsalvestus.
2. 12.02.2008 kell 18.00 Kuidas leida oma teemat? Filmi idee. Millest? Mida? Kuidas? Jutu lugu. Kirjalugu. Pildilugu. Filmilugu. Erinevused ja samasused.
3. 19.02.2008 kell 18.00 Filmikeel. Üld-, kesk-, suur- ja detailplaan. Võtteasend ehk rakurss. Liikuv pilt ja liikumine pildis. Oluline ja mitteoluline pildis ja helis.
4. 26.02.2008 kell 18.00 Maastik. Taimeriik. Kuidas õppida nägema, kuidas näitama? Objektiivi vaatenurk. Üksikpilt ehk kaadrik. Üksikpiltide jada ehk kaader. Episood ehk tervikuks, minilooks koondatud kaadrite kogum. Film kui kindla mõttega reastatud episoodide kogum. Konflikt ja areng filmis.
5. 04.03.2008 kell 18.00 Mida peab teadma ja oskama loodusfilmija rohkem kui teised? Õpime süvenema, mõistma. Igal elaval olevusel on oma maailm. Kuidas sellesse siseneda? Kuidas mõista?
6. 11.03.2008 kell 18.00 Linnufilmid. Kuidas linde filmida. Kaug- ehk televõtted. Statiiv ja videokaamera. Varjumine. Kuidas varjuda. Kuidas saavutada kujutise stabiilsust. Linnud vabas looduses, asulas, linnas.
7. 18.03.2008 kell 18.00 Ulukifilmid. Kuidas siseneda looma maailma. Kuidas käituda. Mille poolest erineb uluki filmimine linnu filmimisest. Kuulmine, haistmine, nägemine. Liikumine. Liikumatus.
8. 25.03.2008 kell 18.00 Putukafilmid. Rohurinde tasand. Kuidas putukaid ja nende keskkonda filmida. Lähi- ehk niinimetatud makrovõtted. Spetsiaalsed objektiivid lähivõteteks või selleks sobitatud objektiivid. Kuidas hoiduda kaamera värisemisest..
9. 01.04.2008 kell 18.00 Mida teha filmitud kaadritega. Filmitud materjali läbivaatamine, hindamine, valik ja grupeerimine.
10. 08.04.2008 kell 18.00 Montaaž ja helindamine. Filmi kokkuseadmise võimalused. Pildi järjestikune reastamine. Reastamine arvutis selleks koostatud programmi abil. Helitaustade loomine. Tekst ja muusika.
Kõik õppused toetuvad mitmekülgsetele näidetele.
Rein Maran
PS
Lühikursus võiks olla kasulik 10–18 aastale noortele, kel olemas endal videokaamera või võimalus seda kasutada ja kellel on huvi loodusfilmimise vastu. Kümne loenguga ei saa muidugi kohe loodusfilmi meistriks, küll aga saab kasulikke näpunäiteid ja oskusi ning – mis vast kõige tähtsam – teadmist, kuidas ennast edasi arendada, et olla pädev peegeldamaks videokaameraga oma looduselamusi.
Muidugi ei ole sissepääs keelatud ka vanemale loodusfilmi loomise huvilisele. Tal tuleb aga arvestada, et lühikursus on mõeldud kõigepealt noortele ja seega ka võimalikult noortepärane.
Kursus saab olla tulemuslik vaid siis , kui läbitakse kogu tsükkel. Üksikute osade vahele jätmine tekitab lünki, mida on hiljem üsna keerukas täita.
Kursus on tasuta.
Info ja registreerimine Loodusringi telefonil 6070045 või e-mailil info@loodusring.ee.
Ettevõtmise on algatanud MTÜ Loodusring koostöös Tallinna Keskkonnaameti ja Tallinna Kinomajaga.
Ühtteist võib siiski enne suuremaid riiklikke otsustusi ära teha. Juhin siinkohal tähelepanu vaid ühele ammendamatule teemade allikale – loodusele. Esiteks on see allikas avatud ja kättesaadav igale noorele videofilmihuvilisele. Teiseks õpetab videokaamera hoopis tähelepanelikumalt ja süvenenumalt vaatlema ümbritsevat elu , mõtestama, mõistma ning otsima esteetilisi väärtusi. Sellesuunalise loominguga tegeleval noorel vaevalt jätkub aega kalduda vildakale teele.
Omades pikaajalist loodusfilmialast loomingupraktikat arvan tundvat neid karisid, mis ootavad algajat loodusfilmihuvilist, ja teadvat, kuidas neid võimaluste piirides vältida. Toetudes oma küllalt tüsedale pedagoogilisele praktikale, pakun välja kümneõhtulise lühiõppetsükli, mis peaks innustama asjahuvilisi noori ning lõpptulemusena pakkuma neile minimaalsed teadmised ja vajalikud oskused esimese loodusfilmi loomiseks:
Kursuse kava, kursus toimub Tallinna Kinomajas:
1. 05.02.2008 kell 18.00 Mida on tarvis teada videokaamerast? Kuidas seda käsitleda? Kvaliteetne kujutis. Kuidas seda saavutada? Tehnika ja looming käsikäes. Võttesagedus. Terav – ebaterav kujutis. Säritus. Särituse kestus. Objektiivi ava suurus. Selle muutmine. Valguse värvus. Värvustemperatuuri mõiste. Analoog- ja digitaalsalvestus.
2. 12.02.2008 kell 18.00 Kuidas leida oma teemat? Filmi idee. Millest? Mida? Kuidas? Jutu lugu. Kirjalugu. Pildilugu. Filmilugu. Erinevused ja samasused.
3. 19.02.2008 kell 18.00 Filmikeel. Üld-, kesk-, suur- ja detailplaan. Võtteasend ehk rakurss. Liikuv pilt ja liikumine pildis. Oluline ja mitteoluline pildis ja helis.
4. 26.02.2008 kell 18.00 Maastik. Taimeriik. Kuidas õppida nägema, kuidas näitama? Objektiivi vaatenurk. Üksikpilt ehk kaadrik. Üksikpiltide jada ehk kaader. Episood ehk tervikuks, minilooks koondatud kaadrite kogum. Film kui kindla mõttega reastatud episoodide kogum. Konflikt ja areng filmis.
5. 04.03.2008 kell 18.00 Mida peab teadma ja oskama loodusfilmija rohkem kui teised? Õpime süvenema, mõistma. Igal elaval olevusel on oma maailm. Kuidas sellesse siseneda? Kuidas mõista?
6. 11.03.2008 kell 18.00 Linnufilmid. Kuidas linde filmida. Kaug- ehk televõtted. Statiiv ja videokaamera. Varjumine. Kuidas varjuda. Kuidas saavutada kujutise stabiilsust. Linnud vabas looduses, asulas, linnas.
7. 18.03.2008 kell 18.00 Ulukifilmid. Kuidas siseneda looma maailma. Kuidas käituda. Mille poolest erineb uluki filmimine linnu filmimisest. Kuulmine, haistmine, nägemine. Liikumine. Liikumatus.
8. 25.03.2008 kell 18.00 Putukafilmid. Rohurinde tasand. Kuidas putukaid ja nende keskkonda filmida. Lähi- ehk niinimetatud makrovõtted. Spetsiaalsed objektiivid lähivõteteks või selleks sobitatud objektiivid. Kuidas hoiduda kaamera värisemisest..
9. 01.04.2008 kell 18.00 Mida teha filmitud kaadritega. Filmitud materjali läbivaatamine, hindamine, valik ja grupeerimine.
10. 08.04.2008 kell 18.00 Montaaž ja helindamine. Filmi kokkuseadmise võimalused. Pildi järjestikune reastamine. Reastamine arvutis selleks koostatud programmi abil. Helitaustade loomine. Tekst ja muusika.
Kõik õppused toetuvad mitmekülgsetele näidetele.
Rein Maran
PS
Lühikursus võiks olla kasulik 10–18 aastale noortele, kel olemas endal videokaamera või võimalus seda kasutada ja kellel on huvi loodusfilmimise vastu. Kümne loenguga ei saa muidugi kohe loodusfilmi meistriks, küll aga saab kasulikke näpunäiteid ja oskusi ning – mis vast kõige tähtsam – teadmist, kuidas ennast edasi arendada, et olla pädev peegeldamaks videokaameraga oma looduselamusi.
Muidugi ei ole sissepääs keelatud ka vanemale loodusfilmi loomise huvilisele. Tal tuleb aga arvestada, et lühikursus on mõeldud kõigepealt noortele ja seega ka võimalikult noortepärane.
Kursus saab olla tulemuslik vaid siis , kui läbitakse kogu tsükkel. Üksikute osade vahele jätmine tekitab lünki, mida on hiljem üsna keerukas täita.
Kursus on tasuta.
Info ja registreerimine Loodusringi telefonil 6070045 või e-mailil info@loodusring.ee.
Ettevõtmise on algatanud MTÜ Loodusring koostöös Tallinna Keskkonnaameti ja Tallinna Kinomajaga.
Tellimine:
Postitused (Atom)
