Panoraamiks nimetatakse laianurgalist vaatenurka, mida kuvatakse inimese silma tarvis kas maali, foto, filmi, joonistuse või muu peal. Kuigi üldlevinud on arvamus, et panoraamid on alati pikad ja horisontaalsed siis tegelikult võivad panoraamid olla ka vertikaalselt või koguni kolmemõõtmeliselt kujutatud.
Esimene panoraam (maal) nägi ilmavalgust aastal 1792 Londonis. Tollane panoraam ei olnud tegelikult midagi muud, kui väike silindrikujuline ruum, mille seintele oli maalitud maal, nii, et inimesed võisid seda imetleda üks kõik kuhu pilku pöörates.
Veel uhkem panoraammaal aga sündis Saksa allveelaevade värvija Hendrik Willem Masdagi poolt, kelle maali ümbermõõt oli koguni 120 meetrit.
Panoraamfotograafia sai alguse 19. sajandi keskel. Peamiselt oli tol ajal panoraamfotode tegemiseks kaks viisi: mitme foto kokku monteerimine või kaare kujulise filmihoidja kasutamine ning selle juures abiks liikuv objektiiv.
Panoraamfotosid iseloomustavad mõned üsna kindlad aspektid: foto on täies ulatuses terav, fotole jäädvustadav ala on võrdne või laiem kui inimese silm suudab ühe korraga haarata.
Pildistamisel peab meeles pidama, et kuna fotot tehakse mitmest eri vaatest siis tuleks vältida suuri valguse kõikumisi - paremini sobib pildistamiseks pilves ilm ja kehvem variant on päikesepaisteline ilm. Sujuv liikumine on tähtis, et hiljem arvutis oleks foto kokku panemine võimalikult valutu. Piltide kattumise protsent võiks olla isegi kuni 30-40%, et ühtivaid punkte rohkesti peale jääks. Eelistada tuleks fotoaparaadi manuaalset reziimi või spetsiaalset panoraamreziimi.
Tunnis valminud töid:
Tanel:
Kristjan:
Anna:
Panoraamide kokku seadmiseks kasutasime programmi DoubleTake (Mac).
Veel programme aga: Calico (Mac), AutoStitch, Hugin
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Märkus: kommentaare saab postitada vaid blogi liige.