Foto - säri ja ava

Säri ja ava

Säri ja ava on kindlasti kaks kõige tuntumat mõistet fotograafia juures. Paraku kindlasti kaks kõige segasemat ning algajale keerulisemat. Paraku ilma neist natukene rohkem teadmata on raske oma "manuaalseid" fotograafiaoskuseid parandada.

Säriaeg

Kõige lihtsamini öeldes nimetatakse säriajaks aega, kui kaua valgus filmilindile (sensorile) jõuab, ehk kui kaua on katik avatud. Säriajast sõltub, kas kiiresti liikub objekt on pildil terav või on pildile jäädvustatud hoopis udune kogu. Kuna fotol liikumist liikumisena edasi anda ei saa, siis ongi tulemuseks üsna hägus objekt.



Säriaja kasutamine sõltub sellest, palju on pildistamise hetkel valgust saadaval. Mida pimedam on ümbrus, seda pikemat säriaega peab kasutama, et pildistatav objekt teravalt jäädvustatud saaks.

Juhul kui kaamera kasutab automaatreziimi, siis seatakse säriaeg kasutaja eest ning kui kaamera tarkvara leiab, et pildistamiseks on liiga pime, siis lülitatakse lisaks ka välk tööle.

Paljudel kaameratel saab säriaega õnneks sättida ka käsitsi, mis tähendab, et sa saad sellel kenasti visuaalselt silma peal hoida.

Et aga ikkagi pildid kipuvad vahel udused tulema, siis selleks on välja pakutud reegel, mis ütleb, et säriaeg peab olema kas võrdne või lüheb objektiivi fookuskaugusest (1/fookuskaugus). Näiteks siis 55mm fookuskauguse korral oleks säriaeg vähemalt 1/60 sekundit.

http://photo.net/learn/making-photographs/exposure

Seisvate ja liikuvate objektide pildistamine ühesuguste valgustingumuste korral on samuti kaks eri asja: liikumatuid objekte saab pildistada statiiviga ning pikemate säriaegadega, sest paari sekundiga näiteks maja eest ära ei liigu ning lill ära ei õitse. Ralliautot peab püüdma aga palju väiksema säriajaga.

Ava arv

Ava arv on see, mis pildistamise juures määrab ära teravussügavuse, ehk ala, mis pildi peal on teravalt välja joonistatud.

http://www.utata.org/g/techtata/aperturea.jpg

Tehniliselt rääkides, ava arv näitab kui avatud on kaamera sees olev diafragma (pildil), mida siis vastavalt vajadusele kas suurendatakse või vähendatakse. Lisaks oleneb avast ka palju valgust sensorile või filmile pääseb. Ava arvu mõõdetakse kraadides.

Diafragma töötab samuti nagu iiris meie silmas - hämaras suurenab, et nägemist parandada ning päikesekäes väheneb, et vältida liigset valgust.

Ava ja selle suurusega on selline jabur paradoks, et väike teravussügavus tähendab, et pildistamise hetkel on ava olnud hästi suur, mis omakorda tähendab, et ava number e. f-stop on olnud hästi väike. "Misasja?" Ehk näide aitab: Kui keeran oma objektiivil avaks F3.5, siis on tegelikult objektiivi valgust läbi laskev diafragma hästi lahti ehk läbi mahub palju valgust ehk ava on suur. Pildil on aga terav vaid äga väike osa. Kui ma nüüd sätin avaks F22, siis keeratakse objektiivi diafragma üpris kinni e. ava on väike ja enamus pildist on terav.

Igaljuhul tuleb siis meeles pidada:

Väike avanumber = suur ava = pilt, kus vaid väike osa on terav. Suur avanumber = väike ava = pilt, kus enamus (kõik) on terav.

(http://foto.diip.ee/2003/07/sariaeg_ja_ava_pildistamise_su.html)

Kuidas on säriaeg ja ava arv omavahel seotud?

Väikese avaga satub sensorile vähem valgust, mis tähendab, et et säriaeg venib pikemaks ja pildid võivad jääda uduseks. Selleks, et säriaega lühendada, peab suurendama ava arvu, mis tähendab, et tuleb järele anda teravussügavuses (Depth of Field). Ideaalset lahendust ei ole välja pakkuda, kuid tihti ei saa järele anda säriaja juures, sest vastasel juhul on tulemuseks udune pilt.



Veel kasutatud materjali:
http://photo.net/learn/making-photographs/exposure