Küljendamine / kujundus, 2. tund

Esitlustarkvaraks nimetatakse arvutiprogramme, mille abil näidatakse ja kuvatakse informatsiooni slaidide abil. Programm sisaldab endas kolme peamist funktsiooni: tekstiredaktor, mis lubab esitletavat teksti sisestada ja kujundada; graafika tööriist piltide või illustratiivse materjali paigutamiseks, kujundamiseks ning slaidide haldamise pool esitluste üldiseks kujundamiseks.

Esitlustarkvara kasutatakse palju nii töö alaselt, hariduslikel eesmärkidel või lihtsalt millegi esitlemiseks - presenteerimiseks. Tihti on esitlustarkvara asendama hakanud selliseid vahendeid nagu tahvel ja kriit ning ka kilelehti, mida kasutatakse koos grafoprojektoriga. Esitlused paiknevad eraldi slaididel, mis võivad sisaldada märksõnu, lauseid, pilte, videosid, helilõike või nende kombinatsioone. Esitlustes ei ole heaks tavaks kasutada täistekste, mis teevad slaidide jälgimise üsna raskeks.

Sõna "slaid" kasutamine viitab kunagi väga populaarsele seadmele, slaidiprojetorile, mida kasutati siiski rohkem fotode seinale näitamiseks. Seadmeid enam eriti ei kohta, sest tarkvaraline lahendus on palju mugavam.

Esitlustes kasutatavaid slaide kuvatakse üldjuhul kas arvutekraanile või seinale dataprojektori abiga. Liikumisi slaidide vahetamisel saab kasutaja määrata kümnete erinevate võimaluste seast. Kuid kuna slaidide näitamise aeg on tavaliselt lühike, siis peab selle sisu olema rohkem nähtavam kui effektid. Esitlusprogramm on mõeldud nii rääkijale, kes näeb ekraanil järge ja oma varasemaid mõtteid ning kuulajale saalis, kes saab lisaks helile ka visuaalse materjali, mille abil jääb kuulatav info ka paremini meelde.

Kõige levinum esitlustarkvara programm on loomulikult Microsoft PowerPoint, lisaks veel OpenOffice.org Impress (tasuta), Lotus Symphony Presentations (samuti tasuta) ning Apple Keynote. Lisandunud on tasuta kasutatavad veebipõhised rakendused nagu Google Presentation ning AjaxPresents, SlideRocket (ei ole veel avalikult kasutatav), Preezo. Valmis esitluste esitamiseks kasutatakse ka teinekord Adobe Acrobat Readerit, mis on üldiselt installeeritud igasse arvutisse. Või vähemalt mõni muu PDFi lugev programm.

Teistmoodi esitlusprogrammid on näiteks mõistekaarte kasutavad - nii tekitatakse kuulajatega side, kus ka nemad saavad oma sõna sekka öelda ning tekib juba rohkem arutelu sarnane olukord. Mõistekaarte saab zoomida, liigutada haru juurde ning hüpata ühelt harult teisele. Palju kasutatakse õppetöö juures.

Enamikel programmidel on kaasas teatud hulk graafilisi pildikesi (clip art), mida saab oma esitlustest vabalt kasutada. Juurde saab neid laadida näiteks siit: http://openclipart.org/. Ise saab graafikat luua samuti ning importimiseks sobivad enamus levinumatest failiformaatidest. Nüüdseks on selliste etteantud pildikeste kasutamine vaibunud, sest esitlustesse saab kerege vaevaga lisada ka enda fotosid või videolõike, mis annavad juurde rohkem isikupära ja teevad esitluse veel rohkem nauditavamaks.

Lisaks tavalistele, nö. PowerPoint tüüpi esitlustele on nüüd ka näiteks tagasi jõudnud foto-slaidishow'd, mis sisaldavadki ainult fotosid ning muusikat nende taustal. Vahele lisatakse erieffektid ning muu. Näitena teeb sellist esitlust näiteks Apple iPhoto või MS Photo Story.

Salvestamisest: nagu eespool mainitud, siis hea oleks salvestada esitlused sellisesse formaati, mis sõltuks võimalikult vähe platvormist (arvutist ja op. süsteemist). Näiteks *.html (Google Presentation) või OpenOffice puhul *.PDF.

Esitluste kujundamine

Mida peab meeles pidama esitluste kujundamise juures.

* esitluse eesmärk

Enne esitluse kokku panemist ning kujundamist mõtle hoolega läbi, kellele Sa esitlust näitama hakkad, mis on selle teema. Hoia värvid ja pildimaterjal kooskõlas teemaga.

* lihtsus

Nagu ükskõik mille disaini juures, slaide pole samuti vaja koormata üleliigse "iluga" - üks pilt või joonis slaidi kohta on piisav, 2 erinevat fonti samuti.
666 reegel: mitte rohkem kui 6 sõna reas, 6 sõna pildi kohta ning 6 tekstiga sladi järjest.

KISS - keep it silly simple

* järjekindlus

Kasuta samu fonte ja värve läbi terve esitluse. Samuti võiks graafiline materjal olla sama stiiliga. Selle saavutamiseks on hea näiteks kasutada valmis teemasid (templates)

* slaidide liikumine ning helieffektid

Need röövivad kuulaja - vaataja tähelepanu. Ühest küljest hea, nad vähemalt jälgivad kuid samas kurnavad arvutit või võrguühendust, mis kokkuvõttes jätab esitlusest kohmaka mulje.
Effektid on head kuid esitlus ei ole mitte nendest.

* Programmi siseste graafiliste pildikeste (clip art) kasutamine

Kui pilt just väga hästi ei sobi teemasse, kasutada parem midagi rohkem originaalset - kasvõi oma fotosid.

* Esitluste teemad (themes)

Muudke neid! Ükski teema ei ole mõeldud kasutuseks nii, nagu selle näiteks Microsoft valmis on teinud. Ning kasuta neid õieti - metsamotiividega teema ei sobi matemaatika tundi.

* Tekstislaidid

Slaidid on mõeldud ülevaate saamiseks mitte ekraani pealt intensiivseks lugemiseks. Isegi terved laused on esitluste puhul liigsed. Räägitav tekst olgu kasvõi paberil, mitte mingil juhul ekraanil.

* Värvivalik

Väldi ebaharilikke värvikombinatsioone (sinine-oranž) või neid, mis värvipimedail võivad takistada teksti jälgimist (roheline-punane). Hea kontrast teeb lugemise palju mugavamaks, näiteks tume tekst heledal taustal. Ka tumedad taustad mõjuvad effektsena just heleda teksti puhul.
mustrid ja tekstuurid taustal muudavad teksti lugemise raskemaks.
ning veelkord: hoia ühtset stiili läbi esitluse.

* slaidide arv

Kui ei oska täpselt hinnata, mitu slaidi jõuab esitluse jooksul ära näidata - rääkida, siis kõige kergem on lähtuda loogikast 1 slaid ühele minutile.

* fondid

Jää kergesti loetavae fontide juurde nagu näiteks Arial või Times New Roman. Tekstisuurus minimaalselt 30 punkti (pt). Ekraan peab olema jälgitav ja loetav ka tagareast.

Praktiline töö:

Iga õpilane loob endale Google konto (kellel on olemas Orkuti või Gmaili konto, saavadki kasutada olemasolevat), ning tutvuvad Google kontoritarkvaraga aadressil docs.google.com. Lähemalt vaatame ja proovime Google Presentation tööriista ning selle lisavõimalusi nagu jagamine, koos redigeerimine jms.

kasutatud Wikipedia artiklit esitlustarkvarast.