... arvutiklassis istuma ei pea, hindeline ülesanne tuleb siia samasse veebi lähiajal.
Aitäh, õpetaja Priit
kolmapäev, 13. veebruar 2008
reede, 8. veebruar 2008
teisipäev, 5. veebruar 2008
kolmapäev, 16. jaanuar 2008
Noortele mõeldud Rein Marani loodusfilmi kursus
Video- ja arvutitehnika tormiline areng on loonud enneolematud tingimused audiovisuaalse loomingu muutumiseks enam levinuks ja kättesaadavaks omaloomingu liigiks. See on kaasaegse tsiviliseeritud ühiskonna üks olulisi tunnusjooni, mida eitada või vältida ei ole võimalik. Korralikku ekraanikujutist tagav portatiivne digitaalne videokaamera on juba praegu jõukohane keskmise sissetulekuga perele. Nii ka lihtsamat heli- ja pildimontaažiprogrammi sisaldav arvuti. Ka koolidele ei käi üle jõu niisuguse tehnopargi muretsemine, loomaks õpilastele soodsaid tingimusi loominguliseks isetegevuseks. Paljudes koolides on see juba olemas. Probleemiks on see, millele on suunatud need noorte uued isetegevusliku loomingu võimalused. Varem või hiljem saab see olema noorte arengu ja haritusega tegelevate instantside ja isikute arutluste ja otsustuste teemaks. Loodan, et sellega ei jääda liiga hiljaks. Teatavasti võib audiovisuaalseid vahendeid väga erineval viisil ja eesmärgil kasutada.
Ühtteist võib siiski enne suuremaid riiklikke otsustusi ära teha. Juhin siinkohal tähelepanu vaid ühele ammendamatule teemade allikale – loodusele. Esiteks on see allikas avatud ja kättesaadav igale noorele videofilmihuvilisele. Teiseks õpetab videokaamera hoopis tähelepanelikumalt ja süvenenumalt vaatlema ümbritsevat elu , mõtestama, mõistma ning otsima esteetilisi väärtusi. Sellesuunalise loominguga tegeleval noorel vaevalt jätkub aega kalduda vildakale teele.
Omades pikaajalist loodusfilmialast loomingupraktikat arvan tundvat neid karisid, mis ootavad algajat loodusfilmihuvilist, ja teadvat, kuidas neid võimaluste piirides vältida. Toetudes oma küllalt tüsedale pedagoogilisele praktikale, pakun välja kümneõhtulise lühiõppetsükli, mis peaks innustama asjahuvilisi noori ning lõpptulemusena pakkuma neile minimaalsed teadmised ja vajalikud oskused esimese loodusfilmi loomiseks:
Kursuse kava, kursus toimub Tallinna Kinomajas:
1. 05.02.2008 kell 18.00 Mida on tarvis teada videokaamerast? Kuidas seda käsitleda? Kvaliteetne kujutis. Kuidas seda saavutada? Tehnika ja looming käsikäes. Võttesagedus. Terav – ebaterav kujutis. Säritus. Särituse kestus. Objektiivi ava suurus. Selle muutmine. Valguse värvus. Värvustemperatuuri mõiste. Analoog- ja digitaalsalvestus.
2. 12.02.2008 kell 18.00 Kuidas leida oma teemat? Filmi idee. Millest? Mida? Kuidas? Jutu lugu. Kirjalugu. Pildilugu. Filmilugu. Erinevused ja samasused.
3. 19.02.2008 kell 18.00 Filmikeel. Üld-, kesk-, suur- ja detailplaan. Võtteasend ehk rakurss. Liikuv pilt ja liikumine pildis. Oluline ja mitteoluline pildis ja helis.
4. 26.02.2008 kell 18.00 Maastik. Taimeriik. Kuidas õppida nägema, kuidas näitama? Objektiivi vaatenurk. Üksikpilt ehk kaadrik. Üksikpiltide jada ehk kaader. Episood ehk tervikuks, minilooks koondatud kaadrite kogum. Film kui kindla mõttega reastatud episoodide kogum. Konflikt ja areng filmis.
5. 04.03.2008 kell 18.00 Mida peab teadma ja oskama loodusfilmija rohkem kui teised? Õpime süvenema, mõistma. Igal elaval olevusel on oma maailm. Kuidas sellesse siseneda? Kuidas mõista?
6. 11.03.2008 kell 18.00 Linnufilmid. Kuidas linde filmida. Kaug- ehk televõtted. Statiiv ja videokaamera. Varjumine. Kuidas varjuda. Kuidas saavutada kujutise stabiilsust. Linnud vabas looduses, asulas, linnas.
7. 18.03.2008 kell 18.00 Ulukifilmid. Kuidas siseneda looma maailma. Kuidas käituda. Mille poolest erineb uluki filmimine linnu filmimisest. Kuulmine, haistmine, nägemine. Liikumine. Liikumatus.
8. 25.03.2008 kell 18.00 Putukafilmid. Rohurinde tasand. Kuidas putukaid ja nende keskkonda filmida. Lähi- ehk niinimetatud makrovõtted. Spetsiaalsed objektiivid lähivõteteks või selleks sobitatud objektiivid. Kuidas hoiduda kaamera värisemisest..
9. 01.04.2008 kell 18.00 Mida teha filmitud kaadritega. Filmitud materjali läbivaatamine, hindamine, valik ja grupeerimine.
10. 08.04.2008 kell 18.00 Montaaž ja helindamine. Filmi kokkuseadmise võimalused. Pildi järjestikune reastamine. Reastamine arvutis selleks koostatud programmi abil. Helitaustade loomine. Tekst ja muusika.
Kõik õppused toetuvad mitmekülgsetele näidetele.
Rein Maran
PS
Lühikursus võiks olla kasulik 10–18 aastale noortele, kel olemas endal videokaamera või võimalus seda kasutada ja kellel on huvi loodusfilmimise vastu. Kümne loenguga ei saa muidugi kohe loodusfilmi meistriks, küll aga saab kasulikke näpunäiteid ja oskusi ning – mis vast kõige tähtsam – teadmist, kuidas ennast edasi arendada, et olla pädev peegeldamaks videokaameraga oma looduselamusi.
Muidugi ei ole sissepääs keelatud ka vanemale loodusfilmi loomise huvilisele. Tal tuleb aga arvestada, et lühikursus on mõeldud kõigepealt noortele ja seega ka võimalikult noortepärane.
Kursus saab olla tulemuslik vaid siis , kui läbitakse kogu tsükkel. Üksikute osade vahele jätmine tekitab lünki, mida on hiljem üsna keerukas täita.
Kursus on tasuta.
Info ja registreerimine Loodusringi telefonil 6070045 või e-mailil info@loodusring.ee.
Ettevõtmise on algatanud MTÜ Loodusring koostöös Tallinna Keskkonnaameti ja Tallinna Kinomajaga.
Ühtteist võib siiski enne suuremaid riiklikke otsustusi ära teha. Juhin siinkohal tähelepanu vaid ühele ammendamatule teemade allikale – loodusele. Esiteks on see allikas avatud ja kättesaadav igale noorele videofilmihuvilisele. Teiseks õpetab videokaamera hoopis tähelepanelikumalt ja süvenenumalt vaatlema ümbritsevat elu , mõtestama, mõistma ning otsima esteetilisi väärtusi. Sellesuunalise loominguga tegeleval noorel vaevalt jätkub aega kalduda vildakale teele.
Omades pikaajalist loodusfilmialast loomingupraktikat arvan tundvat neid karisid, mis ootavad algajat loodusfilmihuvilist, ja teadvat, kuidas neid võimaluste piirides vältida. Toetudes oma küllalt tüsedale pedagoogilisele praktikale, pakun välja kümneõhtulise lühiõppetsükli, mis peaks innustama asjahuvilisi noori ning lõpptulemusena pakkuma neile minimaalsed teadmised ja vajalikud oskused esimese loodusfilmi loomiseks:
Kursuse kava, kursus toimub Tallinna Kinomajas:
1. 05.02.2008 kell 18.00 Mida on tarvis teada videokaamerast? Kuidas seda käsitleda? Kvaliteetne kujutis. Kuidas seda saavutada? Tehnika ja looming käsikäes. Võttesagedus. Terav – ebaterav kujutis. Säritus. Särituse kestus. Objektiivi ava suurus. Selle muutmine. Valguse värvus. Värvustemperatuuri mõiste. Analoog- ja digitaalsalvestus.
2. 12.02.2008 kell 18.00 Kuidas leida oma teemat? Filmi idee. Millest? Mida? Kuidas? Jutu lugu. Kirjalugu. Pildilugu. Filmilugu. Erinevused ja samasused.
3. 19.02.2008 kell 18.00 Filmikeel. Üld-, kesk-, suur- ja detailplaan. Võtteasend ehk rakurss. Liikuv pilt ja liikumine pildis. Oluline ja mitteoluline pildis ja helis.
4. 26.02.2008 kell 18.00 Maastik. Taimeriik. Kuidas õppida nägema, kuidas näitama? Objektiivi vaatenurk. Üksikpilt ehk kaadrik. Üksikpiltide jada ehk kaader. Episood ehk tervikuks, minilooks koondatud kaadrite kogum. Film kui kindla mõttega reastatud episoodide kogum. Konflikt ja areng filmis.
5. 04.03.2008 kell 18.00 Mida peab teadma ja oskama loodusfilmija rohkem kui teised? Õpime süvenema, mõistma. Igal elaval olevusel on oma maailm. Kuidas sellesse siseneda? Kuidas mõista?
6. 11.03.2008 kell 18.00 Linnufilmid. Kuidas linde filmida. Kaug- ehk televõtted. Statiiv ja videokaamera. Varjumine. Kuidas varjuda. Kuidas saavutada kujutise stabiilsust. Linnud vabas looduses, asulas, linnas.
7. 18.03.2008 kell 18.00 Ulukifilmid. Kuidas siseneda looma maailma. Kuidas käituda. Mille poolest erineb uluki filmimine linnu filmimisest. Kuulmine, haistmine, nägemine. Liikumine. Liikumatus.
8. 25.03.2008 kell 18.00 Putukafilmid. Rohurinde tasand. Kuidas putukaid ja nende keskkonda filmida. Lähi- ehk niinimetatud makrovõtted. Spetsiaalsed objektiivid lähivõteteks või selleks sobitatud objektiivid. Kuidas hoiduda kaamera värisemisest..
9. 01.04.2008 kell 18.00 Mida teha filmitud kaadritega. Filmitud materjali läbivaatamine, hindamine, valik ja grupeerimine.
10. 08.04.2008 kell 18.00 Montaaž ja helindamine. Filmi kokkuseadmise võimalused. Pildi järjestikune reastamine. Reastamine arvutis selleks koostatud programmi abil. Helitaustade loomine. Tekst ja muusika.
Kõik õppused toetuvad mitmekülgsetele näidetele.
Rein Maran
PS
Lühikursus võiks olla kasulik 10–18 aastale noortele, kel olemas endal videokaamera või võimalus seda kasutada ja kellel on huvi loodusfilmimise vastu. Kümne loenguga ei saa muidugi kohe loodusfilmi meistriks, küll aga saab kasulikke näpunäiteid ja oskusi ning – mis vast kõige tähtsam – teadmist, kuidas ennast edasi arendada, et olla pädev peegeldamaks videokaameraga oma looduselamusi.
Muidugi ei ole sissepääs keelatud ka vanemale loodusfilmi loomise huvilisele. Tal tuleb aga arvestada, et lühikursus on mõeldud kõigepealt noortele ja seega ka võimalikult noortepärane.
Kursus saab olla tulemuslik vaid siis , kui läbitakse kogu tsükkel. Üksikute osade vahele jätmine tekitab lünki, mida on hiljem üsna keerukas täita.
Kursus on tasuta.
Info ja registreerimine Loodusringi telefonil 6070045 või e-mailil info@loodusring.ee.
Ettevõtmise on algatanud MTÜ Loodusring koostöös Tallinna Keskkonnaameti ja Tallinna Kinomajaga.
kolmapäev, 12. detsember 2007
Noorte filmiamatööride filmide analüüsipäev
Eesti Filmiamatööride Liit korraldab laupäeval, 2.veebruaril 2008.a. Tallinnas noortele filmiamatööridele filmide analüüsipäeva.
Osalemiseks:
saadavad huvilised oma videofilmid 22.jaanuariks (postitempli kuupäev) aadressil: 11002 Box 584 Tallinn, Eesti Filmiamatööride Liit
Esitavate videofilmide formaat:
VHS, MiniDV ja DVD (MPEG2 formaat, mida on võimalik näidata DVD plaadimängijas; arvutit filmide demonstreerimisel ei kasutata)
Analüüsipäevade koha ja kellaaja teatame autoreile pärast nende filmide saabumist.
Osalemine filmide analüüsipäeval on tasuta.
Seminari eesmärk on anda noortele võimalus enne järjekordset, 43. üleriigilist amatöörfilmide festivali saada konsultatsiooni oma filmide viimistlemisel.
Eesti Vabariigi 43.festival on kavas läbi viia 30.märtsil 2008.a.
Festivali juhend ja filmikaart saadetakse huvilistele välja 2008.a. jaanuari teisel dekaadil.
Festivali parimad filmid saadetakse ülemaailmsele UNICA amatöörfilmide festivalile, mis toimub 27.juunist 7.juulini 2008.a. Tuneesias.
Eesti Filmiamatööride Liit
11002
Box 584
Tallinn
tel.6484974, 55924240
jaak.jarvine@mail.ee
Osalemiseks:
saadavad huvilised oma videofilmid 22.jaanuariks (postitempli kuupäev) aadressil: 11002 Box 584 Tallinn, Eesti Filmiamatööride Liit
Esitavate videofilmide formaat:
VHS, MiniDV ja DVD (MPEG2 formaat, mida on võimalik näidata DVD plaadimängijas; arvutit filmide demonstreerimisel ei kasutata)
Analüüsipäevade koha ja kellaaja teatame autoreile pärast nende filmide saabumist.
Osalemine filmide analüüsipäeval on tasuta.
Seminari eesmärk on anda noortele võimalus enne järjekordset, 43. üleriigilist amatöörfilmide festivali saada konsultatsiooni oma filmide viimistlemisel.
Eesti Vabariigi 43.festival on kavas läbi viia 30.märtsil 2008.a.
Festivali juhend ja filmikaart saadetakse huvilistele välja 2008.a. jaanuari teisel dekaadil.
Festivali parimad filmid saadetakse ülemaailmsele UNICA amatöörfilmide festivalile, mis toimub 27.juunist 7.juulini 2008.a. Tuneesias.
Eesti Filmiamatööride Liit
11002
Box 584
Tallinn
tel.6484974, 55924240
jaak.jarvine@mail.ee
teisipäev, 11. detsember 2007
laupäev, 8. detsember 2007
Foto, 13. detsember
Pildistamine pimedas
Kõige lihtsam on alati pildistada valguses ja valges. Kõik kaamerad saavad automaatreziimis hakkama kujutiste salvestamisega, aga miks mitte panna neid proovile pimedas pildistamisel?
Päris süsimusta ümbruskonda siiski kaameraga ei minda. Pimedas pildistamise all mõeldakse ikkagi seda, kui fotograaf kasutab õhtust või öist aega põnevamate valgusmängude jäädvustamiseks. Tihti ei ole selliseid olukordi võimalik päeval üldse pildile saada – näiteks populaarset autotulede pildistamist, kus tuled joonistavad fotole kauneid kaari ja kujundeid.
Varustus
Mida peaks vältima
Lens flare – optiline effekt, iga objektiivis olev lääts jätab pildile heleda ringi või laigu. Effekt tekib valguse murdumisest ning peegeldumisest läätsede vahel. Pimedas pildistades võib foto jääda tunduvalt tuhmim.
Kõige lihtsam moodus seda olukorda vältida, on takistada otsese tänavavalguse, autotulede vms. jõudmist objektiivini. Selleks saab kasutada siis kas objektiiviga kaasa tulevat katet, kätt või papitükki, millega pildistamise protsessi „kaitsta”.
Kodune ülesanne
Püüa hetke õhtusest tänavapildist - kas autotuled, pooleliolev büroohoone, bussipeatus - ükskõik, kus oleks vilgas tegevus ning ohtralt tulesid. Jõuluajal õnneks seda ei tohiks juhtuda, et värvilisi tulesid linnast ei leia.
Postita vähemalt 3 (kolm) oma lemmikfotot oma kontosse Nagisse või oma ajaveebi, lisa kirjeldus, kus ja millal pildistasid. Kuna Nagis saab nüüd ka kaardil näitada, kus oma foto tegid, siis kasutage julgelt ka seda võimalust. Piltidele lisage märksõna "lillekyla" Ongi kõik!
Koduse töö tähtaeg: 19. detsember!
Kõige lihtsam on alati pildistada valguses ja valges. Kõik kaamerad saavad automaatreziimis hakkama kujutiste salvestamisega, aga miks mitte panna neid proovile pimedas pildistamisel?
Päris süsimusta ümbruskonda siiski kaameraga ei minda. Pimedas pildistamise all mõeldakse ikkagi seda, kui fotograaf kasutab õhtust või öist aega põnevamate valgusmängude jäädvustamiseks. Tihti ei ole selliseid olukordi võimalik päeval üldse pildile saada – näiteks populaarset autotulede pildistamist, kus tuled joonistavad fotole kauneid kaari ja kujundeid.
Varustus
- Kolmjalg (statiiv). Kuna säriajad on pikad (sekundites), siis ei suuda ka parimate värinastabilisaatoritega kaamerad tulla toime sinu värisevate kätega. Statiivi asendab edukalt tänava pink, käsipuu, maja sein, sinu tutimüts või mis iganes abivahend, millele saab kaamera mõneks hetkeks kindlalt toetada.
- Soojad riided. Pikad säriajad tähendavad ka seda, et lisaks heale positsiooni otsimisele tuleb ka pildistamise hetkel pikalt ühe koha peal viibida.
- Varupatareid. Talvisel ajal kipuvad akud ja patareid tühjenema palju kiiremini, kui sa seda oodata oskad. Varupatareisid hoia kindlasti võimalikult enda lähendal. Sama kehtib muu fotovarustuse kohta, mis külma kardab.
- ISO (tundlikus) hoia võimalikult madalal, vähendamaks müra ning võitmaks kvaliteeti
- Säriaeg määra käsitsi, proovi erinevaid arve (10-15 sekundit)
- Avaarv määra samuti käsitsi, alusta näiteks f/8-ga. Kui foto tundub liiga tume olevat, proovi f/18. Kui aga liiga pime, siis liigu edasi f/5.6 peale.
- Kui võimalik, fookusseeri käsitsi, automaatika ei pruudi pimedas korrektne olla
- Ära kasuta välku
- Pildistades autotulesid oleks hea, kui sa saaksid laskuda nendega ühele tasandile, ehk siis peaaegu põlvekõrgusele. Teisalt, kui sul on võimalus tõusta kõrgemale (näiteks maja rõdule), on seegi põnev nurk. Tavaline inimese silma kõrgus on liiga levinud ja igavavõitu.
- Liikuvate tulede pildistamisel püüa pildile saada liikumine, mis ei oleks ainult sirgjooneline. Tänaval näiteks kurvikoht või mägi/org, mis paneb autotuled palju mänglevamalt liikuma.
- Pilt olgu puhas, väldi liikset müra, nagu tänavapostid, elektritraadid, aiad ja muu, mis fotol jäävad hiljem rohkem silma kui pildistatav ise.
- Taevas jäta pildile, ja mitte mustalt. Linnas peale päikeseloojangut liikudes märkad kindlasti, et taevas ei muutu kohe kiiresti süsimustaks vaid säilitab mõneks ajaks sinakas-lilla tooni. Püüa pildile ka taevas, mis tublisti erineb päevasest sinisest või hallides pilvedes olevast.
Mida peaks vältima
Lens flare – optiline effekt, iga objektiivis olev lääts jätab pildile heleda ringi või laigu. Effekt tekib valguse murdumisest ning peegeldumisest läätsede vahel. Pimedas pildistades võib foto jääda tunduvalt tuhmim.
Kõige lihtsam moodus seda olukorda vältida, on takistada otsese tänavavalguse, autotulede vms. jõudmist objektiivini. Selleks saab kasutada siis kas objektiiviga kaasa tulevat katet, kätt või papitükki, millega pildistamise protsessi „kaitsta”.
Kodune ülesanne
Püüa hetke õhtusest tänavapildist - kas autotuled, pooleliolev büroohoone, bussipeatus - ükskõik, kus oleks vilgas tegevus ning ohtralt tulesid. Jõuluajal õnneks seda ei tohiks juhtuda, et värvilisi tulesid linnast ei leia.
Postita vähemalt 3 (kolm) oma lemmikfotot oma kontosse Nagisse või oma ajaveebi, lisa kirjeldus, kus ja millal pildistasid. Kuna Nagis saab nüüd ka kaardil näitada, kus oma foto tegid, siis kasutage julgelt ka seda võimalust. Piltidele lisage märksõna "lillekyla" Ongi kõik!
Koduse töö tähtaeg: 19. detsember!
Tellimine:
Postitused (Atom)
