kyljendus-film-foto-kirjutamine

21. aprilli lugemismaterjal küljendajatele

2010-04-21T11:56:00.000+03:00

Tänase tunni ülesanded on siin:

1. Lugege läbi kaks artiklit (inglise keeles):
Desktop publishing
E-book

2. Küsimused, millele palun teil vastata ja arutleda (0.5 lk):
Millised on peamised probleemid e-raamatute laialdasemaks levikuks lugejate seas?
Millised tehnilised lahendused / platvormid oleksid teie arvates ideaalsed e-raamatute lugemiseks?
Mida peab silmas pidama raamatute / artiklite küljendamise juures, kui lugeja neid loeb mõnes rakenduses / vahendis e-raamatu vormis?

Saatke palun vastused aadressile tammets@gmail.com, lisage ka oma nimi. Tähtaeg on 5. mai.

Jõudu!

Meedia tund 31. märtsil

2010-03-30T13:13:00.001+03:00

Toimub küljendajatele / kujundajatele. Kohtume all meediaklassis.

Multimeedialaager Jõhvis - teeme raadiot, televisiooni ja internetilehte

2010-03-11T09:21:00.002+02:00

MTÜ Noorte Meediaklubi teatab:

Head sõbrad!

Noorte Meediaklubil täitus 10 aastat tegutsemist. Juubeliaasta puhul korraldame suure kevadise multimeedalaagri Jõhvi Gümnaasiumis.

Laagris õpetame, kuidas teha ning ka teeme televisiooni, raadiot ja internetilehte. Kordame üle, kuidas kajastada uudist ja mida ei tohiks reportaažil unustada, õpime monteerimist ja proovime ka kõik omal käel läbi.
Selle aasta uustulija on wikimeedia kursus ehk kuidas teha lehte interaktiivselt. Wikimeedia kursus on suunatud koolidele, kellel koolilehte pole või kus koolilehe tegemiseks on vahendites puudujääke.

Laagri üheks superkülalisesinejaks on Superstaari saatest tuntud Marten Kuningas, kes jagab enda kogemusi meediaga suhtlemisest ja ajakirjanduse õppimisest (Marten on lõpetanud Tartu Ülikoolis ajakirjanduse bakalaureuse). Kes teab, äkki laulab Marten mõne laulugi.

Muidugi saame kõik palju uusi tuttavaid läbi meeskonnatöö ja õhtuste ühiste paroodiaürituste

Laager toimub kevadisel koolivaheajal 26. - 28. märts 2010 Jõhvi Gümnaasiumis.

Kuna kohad kipuvad ruttu täituma, siis kiiresti registreerima, et keegi ukse taha ei jääks. Registreerumise tähtaeg on 22. märtsil
Registreerimisleht.doc saata johvi.multimeedialager@meediaklubi.ee
Vastuseks saate kinnitava kirja ja ka arve.

Osavõtutasu 250.- krooni (mille eest kogu koolitus, materjalid ja 6 söögikorda).

Meie oleme: MTÜ Noorte Meediaklubi
Arveldusarve: 221023042714
Selgituseks: oma nimi ja kool, kus sa õpid

Kui teil tekib probleeme laagri alguseks kohale jõudmisega, võtke meiega ühendust ja leiame koos lahenduse. Vajadusel saate kokkuleppel laagri korraldajatega end kooli sisse seada ka varem. Samamoodi on võimalik laagrist ka varem lahkuda.

Laagrisse tuleb kaasa võtta magamiskott ja madrats, sest ööbimine toimub klassiruumides. Võimaluse korral tooge kaasa ka diktofon, mälupulk, fotoaparaat, sülearvuti ja hea tuju.

Kohtumiseni Jõhvis!

Piret Eero
+372 56 477 117
piret@meediaklubi.ee

Mathis Bogens
+372 56 638 667
mathis@meediaklubi.ee

Jõhvi Multimeedialaagri Projektijuhid
MTÜ Noorte Meediaklubi

NB! Osavõtusoovist andke palun teada tammets@gmail.com

Meedia tundide kava...

2010-02-02T15:50:00.002+02:00

... jookseb samuti, nagu juba aasta alguses jooksma hakkas:

3. veebruar - Küljendamine

10. veebruar - Foto

17. veebruar - Film

Film - lingid

2010-01-27T12:57:00.003+02:00

http://en.wikiversity.org/wiki/Filmmaking

http://en.wikiversity.org/wiki/Course:WikiU_Film_School_Course_01_-_Learning_the_Basics_of_Filmmaking

http://mashable.com/2007/09/16/movie-toolbox/

http://www.freedocumentaries.org/

http://straycinema.com/guidelines/

http://www.plotbot.com/screenplays/hitmansuicide

Tunnid jaanuaris 2010

2010-01-12T21:29:00.002+02:00

Tere ja head head uut aastat!

Kohtume sügiseste rühmadega veel ka jaanuaris, ehk siis viimased korrad detsembris polnud veel päris viimased. Loodan, et ajagraafik, mis allpool minu poolt koostatud, sobib kõigile.

13. jaanuar - küljendus
20. jaanuar - foto
27. jaanuar - film

Kohtumiseni kolmapäeviti!

Tüpograafia

2009-12-16T13:18:00.005+02:00

Viimase tunni teema enne jõule on küljendamise tunnis tüpograafia. Tunni materjalid leiate selle postituse seest ning ka juhised koduse töö tegemiseks. Jõudu tööle!

1. Lugege palun läbi artiklid tüpograafia kohta Wikipedias, LeMillis ning sissejuhatav osa Heiko Unti diplomimtööst "Digitaalne tüpograafia".

2. Praktiliseks tööks proovige igaüks kokku panna oma isiklik font. Selleks minge aadressile http://www.fontcapture.com/ ning laadige alla põhi, mille peale saate fondi kujundada. Kui teil on võimalik, viige kogu protsess ka lõpuni (skännige kujundatud font sisse ning laadige samasse keskkonda üles). Juhul kui aga teil puudub skänner, pildistage oma kujundatud font ning saatke mulle palun see foto aadressile tammets@gmail.com (juurde lisaga oma nimi ja klass).

Lisalugemist huvilistele ning veidi inspiratsiooni praktiliseks tööks:

Top fonts of 2008

10 Handwritten fonts you can't miss

64 grunge fonts

I love typography

15 tips to choose good text type

Kaader filmifestival 2009

2009-12-11T09:29:00.004+02:00

Sel aastal kolmandat korda toimunud filmifestival Kaader osalesid ka Lilleküla Gümnaasiumi meediaõpilased Lauri Jõeäär, Heleri Saarvel ja Kristel-Liis Harikas.

Filmifestivali Kaader eesmärk on kutsuda kokku noori üle Eesti filmikunstiga suuremat tutvust tegema. Kahepäevase festivali sisse mahuvad nii töötoad kui ka filmikonkurss. Osavõtt on olnud igal aastal suur ning õpilasi on kokku sõitnud kõikjalt Eestist.

Seekord oli kavas pisike muudatus, kohale kutsuti filmihuvilised õpilased, kes said võimaluse Balti Filmi- ja Meediakooli üliõpilaste juhendamisel kokku panna lühifilmi Raplast, täpselt sellise nurga alt, nagu nemad seda soovisid. Tehniliselt olime toetatud korraliku kaamera, monteerimisarvutiga, söögi ja joogiga.

Hommikul kohale jõudes registreerisime end koolis ning käisime lõunal. Niikaua valmistati ette klassi arvutitega ning kohale saabusid ka BFM-i juhendajad. Järgmiseks paluti meil mõelda idee peale, kuidas lahendada praktlist ülesannet. Meie lahendasime selle intervjuude vormis, mis tähendas, et pidime liikuma edasi Rapla käidavamatesse kohtadesse.

Kella kaheks olime inimeste intervjueerimise lõpetanud ning suundusime tagasi kooli filmi monteerima ning seda tegevust jagus meil päeva lõpuni. Järgmisel päeval olid juba kavas filmide ülevaatamised ning saime väga head tagasisidet ka teiste osalejate käest.

Suured tänud Rapla Vesiroosi Gümnaasiumile ning festivali Kaader korraldajatele ning BFM-i juhendajatele asjaliku ettevõtmise eest!

Info filmifestivali kohta leiab aadressil http://kaader.org/www/index.html
Selle aasta tööd leiab aadressil http://toru.ee/contest/29
Pilte ürituse kohta leiab aadressil http://public.fotki.com/vesiroosi/2009-2010/2009-10-24-kaader/

Kuidas lisada fotosid kooli kodulehele

2009-12-06T15:40:00.000+02:00

Fotograafia mõistetest

2009-11-14T23:10:00.001+02:00

Fotograafia põhimõisted

View more documents from Priit Tammets.

Dokfilmide töötuba

2009-11-11T15:26:00.000+02:00

LÜHIDOKKIDE TÖÖTUBA TALLINNAS!

Arvad, et sinus on see miski, mis teeks sinust tegija…..dokfilmitegija?
Kui jah, siis tule 14.-15.novembril toimuvale lühidokkide workshop’ile Tallinnas Kopli noortekeskuses (aadressil: Kopli 98). Kui oled vanuses 14-21 ja sul on huvi dokfilmide tegemise vastu, siis registreeri end aadressil haide@taninfo.ee hiljemalt reedeks 13. novembriks.
Workshop on tasuta, seda korraldavad MTÜ Mondo, Jaan Tõnissoni Instituut ning Kopli Noortekeskus. Workshop toimub MTÜ Mondo Hariduskampaania raames.

PS. Juhul, kui soovid töötoas osaleda, anna palun sellest teada siinsamas postituse juures, jättes nime kommentaari.

Vaata: www.haridus.maailmakool.ee

Workshop’il antakse noortele võimalus end läbi meeskonnatöö väljendada, keskendudes globaalsetele teemadele nagu lapssõdurid, turvalisus, keskkond, lapstööjõud, ületarbimine jms.
Noortel filmitegijatel on võimalus teha koostööd koos oma ala professionaalidega ning filmida-monteerida grupi enda dokfilm, mis seejärel saab osa võtta ka Mondo korraldatud filmivõistlusel, mille peaauhinnaks on videokaamera.

Mida Sa veel ootad? Registreeru ruttu, sest kohti jätkub vaid 24 noorele!

P.S. Workshop toimub rahvusvahelise juhendajaga ning on enamjaolt inglise keeles.
Lisainfo: Paul Senosi, paul@mondo.org.ee

PÄEVAKAVA:

Laupäev, 14.november:
Kopli Noortekeskus

10:00 Kohv ja registreerimine
10:15 Meeskondadesse jagamine ja ice-breakers
10:45 Sissejuhatus, lektorite ja teemade tutvustamine
11:00 Loeng: kuidas teha filmi?
12:00 Storyboard'ide joonistamine
13:00 Tehnika tutvustus
13:30 Lõuna
14:15 – 19:00 Filmimine

Pühapäev, 15.november:
Kopli Noortekeskus

11:00 Kohv ja teambuilding-harjutused
11:30 Sissejuhatus monteerimisse
12:00 Monteerimine
14:30 Lõuna
15:15 Monteerimine
18:00 Lõpetamine

Projekti toetavad:

EuropeAid ja
Euroopa Kolmandate Riikide
Kodanike Integreerimise Fond

PS. Juhul, kui soovid töötoas osaleda, anna palun sellest teada siinsamas postituse juures, jättes nime kommentaari.

Üritused tuleval nädalal

2009-11-08T21:58:00.001+02:00

Filmigrupp:

Tuleva nädalal on Lillekülas mitmeid erinevaid sündmuseid, mida kindlasti võiks kajastada ka lühikeste uudislugudega. Mihkel ja Raimond said oma uudislooga suurepäraselt hakkama.

Sündmused on:

9. novembril 3. tund (ja vahetund enne seda) Berliini müüri langemise 20. aastapäeva tähistamine. Vaadatakse videokatkendeid ja külla tuleb Toomas Alatalu. Korraldab õpetaja Epp-Mare Kukemelk.
10. novembril 3. tund Eesti Panga infotund (8.-10. klass). Korraldab Kristiine Linnosa Valitsus.
12. novembril saksa keele päev (6.-12. klasside saksa keele õpilased). 3. tunnil külaline - austerlanna E.M Grünberg, 4. tunnil luuleprogramm (luulet saksa autoritelt). Korraldab õpetaja Leili Küttner.

Eelmisel tunnil kokkulepitud nimekirjas on järgmised rühmad järjekorras peale Mihklit ja Raimondit:

Alina ja Laura
Greta ja Krete
Gunnar ja Karl

Leppige palun omavahel kokku, kes millist üritust kajastada saab. Filmige materjali arvestusega, et uudislugu üritusest mahuks kuni 1.30 minuti sisse. Kasutada saate selleks kooli videokaamerat või kui teil on oma kaamera, siis ka sellega võib loomulikult. Hea oleks, kui jõuaksite uudislood kokku panna samal päeval kuid kuna me kohtume kolmapäeval ka tunnis, võite montaazi osa teha ka meediatunni ajal.

Tuletan meelde, et ühe ürituse kajastamine on osa hindest.

Ülemaailmne kätepesemispäev

2009-10-21T10:27:00.002+03:00

Meedia tundide ajad esimesel poolaastal (parandatud!)

2009-09-29T11:23:00.001+03:00

September
30. - foto

Oktoober
7. - küljendamine
14. -film
21. - foto

November
4. - küljendamine
11. - film
18. - foto
25. - küljendamine

Detsember
3. - film
10. - foto
17. - küljendamine

Fotograafidel homme aparaadid kaasa võtta, võib vaja minna :]

Reklaamklipp "Signs"

2009-04-22T18:04:00.002+03:00

3D fotograafia

2009-03-10T14:54:00.003+02:00

Algne artikkel on avaldatud veebiajakirjas Photojojo.

On asju, millest me tunneme puudust alles siis, kui neid üks kord lihtsalt ei ole. Nagu varbad, hambapasta ja puud näiteks. Just sellepärast kolmemõõtmelised fotod panevadki meid imestama, millised unustatud suppervõimed meil on.

Tegelikult on asi veel huvitavam, ilma eriliste väljaminekuteta on võimalik pildistada kolmemõõtmelisi fotosid, millede vaatamine ei nõua isegi spetsiaalseid prille.

Kuidas saavad kolmemõõtmelised fotod paista kolmemõõtmelised?

Nii töötab teravussügavus: Inimese silmad asuvad teineteisest umbes 5-6 cm kaugusel, mis tähendab, et nad näevad objekte veidi erinevate nurkade alt. Meie aju paneb kaks pilti kokku üheks kolmemõõtmeliseks pildiks. Erinevus kahe pildi vahel aitab meil aru saada kui kaugel objekt meist tegelikult asub.

Pildistades kaks pilti objektist sama vahemaa tegant nagu inimese silmad, on effekt üsna sama. Teatud moodi neid pilte vaadates hakkab aju tööle nii, et meie silmade ette tekib kolmemõõtmeline pilt.

Hästi lühike stereofotograafia ajalugu

Stereofotograafiaks nimetatakse pildistamise võtet, kui kaamera (tavaliselt spetsiaalselt disainitud või modifitseeritud) pildistab kaks fotot üheaegselt samast stseenist. Kaks fotot võetakse veidi erinevate kohtade pealt, vaheks on sama maa, mis kahel silmal inimesel. Kahte fotot vaadeldakse tavaliselt spetsiaalse tööriistaga nagu stereoskoop nii, et vasakult võetud fotot näidatakse vasakule silmale ja paremat paremale silmale, mis kutsubki esile kolmemõõtmelise effekti.

Stereograafia sai alguse 19. sajandi lõpus kui inimesed hakkasid huvi tundma ja koguma fotosid kaugetest ja eksootilistest maadest

Suurem populaarsuse hüpe kaasnes View-Master kettaga ja puna-siniste klaasidega prillidega.

Erinevad stereokaamerad, Rick Soloway

Tänapäeval on müügil juba kolmemõõtmelisi pilte pildistavad nn. seebikarbid, stereo objektiivid peegelkaameratele ning stereo versioon armastatud Holga kaamerast.

3D fotode tegemiseks vajame me:
fotokaamera
kindel, sile alus (statiiv)

Meeles tuleb pidada, et antud lahendus on kõigest lõbus ajaveetmisviis :]

Paar nippi pildistamiseks:

Pildistatavate objektide ja tausta vahel võiks olla veidi suurem ruum, see suurendab 3D effekti.
Nagu ka 3D õudusfilmide puhul, annab parima tulemuse foto kellestki või millesti, mis liigub kaamera poole.
Pildistatav objekt peab olema terav ja fookuses.
Ära kasuta välku, sest sama kaameraga erinevate nurkade alt valgustades võib lõpptulemus jääda ebaloomulik

Kuidas vaadata kolmemõõtmelisi fotosid (esimene võimalus)

Lihtsaim viis stereoeffekti nägemiseks on asetada kaks pilti teineteise kõrvale. Rista oma pilk kuni kaks pilti üheks “sulavad”. Fokusseeri oma pilk keskele tekkivale pildile ning sa peaksid nägema kolmemõõtmelist lõpptulemust. Raske võib esmalt oma eesmärki saavutada kuid lõpuks peaks see siiski töötama.

Foto autor: Jason Ordaz

Nagu igas fotograafiaga seotud valdkonnas, saad ka kolmemõõtmeliste fotode juures kulutada erinevatele abivahenditele suuri summasid. Läbi saab ka soodsamalt - paarikümnekroonised prillid (vahel tulevad kaasa ka digikaameratega) ning väike fototöötlus - lõika fotod ruudukujuliseks ning ongi valmis!

Kuidas vaadata kolmemõõtmelisi fotosid (teine võimalus)

3D effekti saab simuleerida ka arvutiga. Selleks on vaja kaks fotot kokku panna liikuvaks pildiks (näiteks *.gif fail sobib hästi). Palju näiteid selle kohta leiab aadressilt Lenticulations.com.

Käed külge - õpetus programmiga GIFfun (Mac)

Pildista stereopildid.
Käivita programm GIFfun ja lohista fotod sellesse. Fotode järjekorda saab muuta lohistamise abil kuid kuna lõpptulemus on nagunii korduv piltide esitlemine, siis pole sel tegevusel suurt mõtet.
Foto kõrvalt saad määrata kui pikalt fotot näidatakse. 0,1 sekundit on täiesti piisav (menüüst siis väärtus 10).
Määra korduste arvuks lõpmatus - # Loops = Forever
Kui kõik on valmis, klikka nupul “Make Gif”. Loodud kolmemõõtmeline pilt kuvatakse eraldi veebilehitseja aknas, kus see kohe ka ette mängitakse.
Salvestamiseks “Save image as..”.

Viiteid

* 3DStereo müüb praktiliselt kõike, mis on seotud kolmemõõtmeliste fotode ja filmidega

* Erinevad meetotid kolmemõõtmeliste fotode võtmiseks leiab siit.

* Camerapedia artikkel võtab kogu stereograafia kenasti kokku.

Küljendamine, tunnitöö

2009-03-04T10:19:00.002+02:00

Ülesanded:

Leida näide veebilehest, :

mis on raskesti loetav
mis lisaks linkidele kasutab navigeerimiseks ja toimetamiseks ka nuppe
mille otsingumootor ei toimi nii, nagu teie seda eeldate või ei tööta üldse
mille tekstiosa on loetamatu selle pikkuse tõttu
külastatud lingid ei muuda värvi või ei anta muud moodi tagasisidet selle kohta, kus kasutaja on juba viibinud
mida on eriti lihtne lugeda hea liigendamise, peakirjade kasutamise või muu põhjuse pärast
Lehekülgede pealkirjad on pikad ja lohisevad ning ei anna head ülevaadet lehe sisu kohta
kubiseb reklaamist või näeb välja kui reklaam ning mida on sellepärast halb lugeda
lehekülje üldine disain on niivõrd erinev harjumuspärasest, et esialgu on võimatu lehel liikuda
lingid avanevad uues aknas (hüpikaknas)
veebipood, mille hinnapoliitikast on raske aru saada (näiteks hind on aga transpordikulu ei ole leitav)

Prototüüpimine

2009-02-04T13:17:00.007+02:00

www.balsamiq.com

Ja head uut aastat!

2009-01-06T21:34:00.001+02:00

Lühidalt, jätkame sel aastal nii, et küljendajatega kohtume juba 7. jaanuaril kell 12.45 klassis 209.

Kohtumiseni!

Kiivi

2008-12-10T12:26:00.001+02:00

Järgnev tekst on osa filmitunnist 10.ndal detsembril:

See on lugu ühest linnust, Kiivist, kes soovib ülekõige maailmas lennata.

Kiivi sikutab köib. Muud abivahendit tal selleks ei ole, kui nokk, sest tiivad on tal liiga väiksed.

Sikutab kord selg ees ja siis jälle tõmbab, köis toetamas selga.
tihti libiseb ta tagasi, sest see, mida ta tõmbab, on raske.

Ta näeb kauguses puud ning otsustab seda ära kasutada. Kiirelt jookseb ta puuni, teeb tiiru ümber puu koos köiega ning seob selle kinni. Kiivi kontrollib veel üle, ega köis tagasi ei libise. Kõik on korras.

Kiivi jookseb järsaku servani, kust tema köis alla ulatub ning libistab end mööda köit alla.

Köie teises otsas on teine puu, köis on seotud ümber selle tüve. Puu alumine osa toetub vastu järsakut (puu on horisontaalses asendis).

Oma saba alt sikutab Kiivi välja haamri ja hunniku naelu. Kiivi asub naelu puu külge lööma, et puu paremini järsaku küljes püsiks ka siis kui ta köie puu küljest kunagi ära võtab. Puu külge läöb kiivi palju naelu. Kohe hästi palju. See töö võtab kiivi higistama.

Kiivi ronib tagasi järsaku peale ning vaatab sealt alla. Alt paistab, et ta on niimoodi kinnitanud horisontaalselt palju-palju puid. Nii palju, et lõppu ei paistagi. Ta plaksutab rõõmust oma jalgadega.

Kiivi korjab käie kokku, enam tal seda vaja ei lähe. Juba on tal peas lendurimüts koos prillidega ning veel viimast korda vaatab ta järsakust alla, veendumaks, et kõik on korras.

Kiivi võtab hoogu ja hüppab alla.Pea eest. Ta liigub kiiresti üle puude. Ta sirutab välja oma pisikesed tiivad ning lehvitab nedega. Esimest korda elus tunneb ta, et ta oskab lennata. Tegelikult ta ei lenda. Ta kukub. Ning kiivi teab seda, ta silmadesse valguvad pisarad...

Koolivägivallavastane noorte animafilmide festival „Kuldkilp“

2008-12-09T22:04:00.000+02:00

Lõuna Politseiprefektuur kuulutab välja animafilmikonkursi, mille

I. EESMÄRK
1.1. Vähendada koolivägivalla juhtumeid Eesti koolides, kutsudes noori kaasa
mõtlema ja avalikku diskussiooni pidama koolivägivalla põhjuste ja ilmingute üle
1.1.1. Leida uusi noortepäraseid lähenemisi koolivägivalla ennetustöös
1.1.2. Leida uusi lahendusi koolivägivalla ennetustöös
1.1.3. Propageerida filmikunsti kui ühte preventsiooni meetodit koolivägivalla
ennetustöös
1.1.4. Saada ülevaade noorte arvates suurimatest koolivägivalla ennetustöös
olevatest kitsaskohtadest

ja

II. AEG JA KOHT
2.1. Animafilmide esitamise tähtaeg 1. veebruar 2009.a.
2.2. Kinnises ümbrikus DVD-l salvestatud film ja täidetud filmikonkursile registreerimise
ankeet (lisa 1) saata postiga või tuua valvelauda Lõuna Politseiprefektuuri aadressil
Riia 132, 50096 Tartu. Ümbrikule kirjutada märksõna “Konkurss”

kus

III. KORRALDAJA
3.1. Animafilmide konkurssi korraldab ja valmistab ette Lõuna Politseiprefektuuri
preventsioonitalituse vanemkonstaabel Triinu Õispuu
3.2. Konkursitöid hindab Lõuna Politseiprefektuuri poolt kinnitatud kohtunikekogu

ning

IV. VÕISTLUSE PROGRAMM
4.1. Animafilmid esitatakse järgmistes kategooriates:
1. kübervägivald
2. koolikiusamine
4.2. Filmid esitada DVD-plaadil ja varustada eestikeelsete subtiitrite ja
helisalvestusega
4.3. Filmi pikkus võib olla 30 sekundist kuni 5 minutini
4.4. Konkursile võib ühe projektimeeskonna poolt esitada üks kuni mitu filmi

millest

V. OSAVÕTJAD
5.1. Konkursil võivad osaleda noored vanuses:
1. 12-15-aastased õpilased
2. 16-19-aastased õpilased
üld-, kesk- ja kõrgkoolidest, filmiklubidest, noorteühendustest jne.
5.2. Filmiprojekti meeskonda peavad kuuluma produtsendina, projektijuhina,
stsenaristina noored vanuses kuni 19. eluaastat . Juhendajateks ja konsultantideks
võivad olla õpetajad või professionaalid
5.3. Võistlustööle tuleb lisada täidetud registreerimise ankeet, mis on esitatud käesoleva
juhendi lisana 1

järgides

VI. VÕISTLUSTE TULEMUSTE ARVESTAMINE
6.1. Konkurss on võistkondlik.
6.2. Konkursile esitatud animafilmides hinnatakse:
Sõnumi selgust ja asjakohasust
Sihtgrupikohasust
Stsenaariumi originaalsust
Filmi ja teostuse tehnilist kvaliteeti: heli, kaameratöö, montaaž

6.3. Kõik juhendis määratlemata küsimused lahendab kohtunikekogu koos võistlust korraldava organisatsiooni esindajaga.

VII. AUTASUSTAMINE
7.1. Koolivägivallavastaste noorte animafilmide festivali „Kuldkilp“
konkursi tulemused tehakse teatavaks 19. veebruaril 2009 filmifestivali
auhinnagalal Tartus
7.2. Autasustamine toimub 19. veebruaril 2009.a. kell 13 Athena Konverentsi- ja
Kultuurikeskus Küütri tn 1 Tartus
7.3. Konkursi I-III kohale tulnud võistkondi autasustatakse diplomitega ja igat võistkonda
kuulunud osalejat auhinna ja diplomiga ning IV-VI kohale tulnud võistkondi meenete
ja diplomitega
7.4. Auhinnad paneb välja Lõuna Politseiprefektuur, Haridus- ja Teadusministeerium

GPS-id tunnis

2008-11-13T22:53:00.001+02:00

Uudise ülesehitus - kuidas kirjutada loetavat uudist

2008-10-03T10:49:00.001+03:00

Meediakuulsus või staar?

2008-10-03T10:48:00.001+03:00

Flickr

2008-09-18T14:34:00.003+03:00

Flickr on keskkond, mis on mõeldud eelkõige fotode (kuid ka lühivideode) hoidmiseks, haldamiseks ning jagamiseks. Suurimateks eelisteks teiste sarnaste teenuste ees on kasutajasõbralikkus ning paindlikus - fotosid saab üles laadida nii vastava programmi abil kas arvutist või mobiiltelefonist, veebipõhiselt (kasvõi terve kaust ühe korraga), puudub agressiivne reklaam (mis on probleemiks saanud näiteks nagi.ee puhul). Veel on lihtsaks tehtud Flickrist piltide viitamine või näitamine väljapoole - blogidesse postitamine, emailiga saatmine, voogudega (RSS).

Teiseks plussiks on fotode organiseerimise võimaluste rohkus. Loomulikult on olemas albumite loomine, kuid mis saab siis, kui on juba näiteks 25 albumit? Kuidas leida nende seast see õige? Flickr on lahendanud probleemi kahel viisil:

albumeid saab liita ühise kollektsiooni alla

fotode haldamine on muutunud sotsiaalseks - su sõbrad saavad lisaks kommentaaridele lisada su piltidele ka märkmeid ning silte (tags). Nii on ka fotode leidmine juba palju lihtsam ja kiirem.

Flickri Eesti kasutajate seas liiga populaarne seni ei ole olnud. Põhjusteks peetakse võõrakeelset kasutuskeskkonda, limiteeritud ruumi fotodele (tasuta kasutaja puhul) ning väidetavat aeglust erinevate päringute puhul. Teisalt jälle, kui kasutaja soovib oma fotosid näidata maksimaalselt suurele hulgale inimestele, on Flickr asendamatu teenus nii siin samas Eestis kui ka väljaspool.

Flickri kasutamist olen üksikasjalikumalt kirjeldanud järgmistes õppematerjalides: flickr1 ja flickr2

Tunne oma vaenlast - YouTube

2008-09-17T11:00:00.003+03:00

Maailma suurim ja tuntuim videoportaal ei ole kuigi vana. 2005 aasta veebruaris said kokku kolm töökat noormeest, kellel eelnevalt oli olemas kogemus ka erinevate veebirakenduste loomisel, ning kes paari kuuga panid püsti aluse süsteemi, mida me täna nii igapäevaselt kasutame.

Kuid miks nad sellise ettevõtmise üldse ette võtsid? Enne YouTube’i sündi ei olnud tegelikult arvutikasutajal ja amatöörfilmijal, kes oma videosid soovis teistega jagada, erilisi võimalusi selleks. Esimest korda avanes nüüd selline võimalus inimestel, kelle tehnilised teadmised ei küündinud üle keskmise ning kelle arvuti riist- ja tarkvara seda ei suutnud. Vaid loetud minutitega võis igaüks üles laadida video oma sünnipäevast ning selle linki sõpradega koheselt jagada. Selline sotsiaalsus on tähtis osa tänapäevasest Internetist, ehk Veeb 2.0 fenomenist, kus mõisted “kasutaja” ning “sisu jagamine” käivad pea alati käsikäes.

Keskkonna kasutajate hulk hakkas kasvama suure kiirusega, juba aastal 2006 lisati iga päev portaali 50 000 uut videot, selle aasta seisuga on neid seal ligi 4 miljoni kasutaja poolt üles laetud juba 85 miljonit. Igas tunnis laetakse üles 13 tundi videomaterjali.

Milleks YouTube’i kasutakse? Eks ikka videode üleslaadimiseks, nagu seda alati on tehtud. Kuid video ei ole vaid klipp lemmikloomast või piilukaamera lõik väikevennast. On TV saadete ja filmide lõigud või treilerid, muusikavideod, videoblogid, hariduslikel eesmärkidel koostatud kooliprojektid, intervjuud ja palju muud. Erinevaid kategooriaid on YouTube’is 15, mille seast peaks valima omale sobivaima video üleslaadimise alguses.

Üles saab laadida erinevaid videoformaate kasutades, nagu näiteks .WMV, .AVI, .MOV, .MPEG, .MP4, .DivX, .FLV ja ka 3GP, mida kasutavad paljud mobiilitootjad. Edasi tehakse failist flash-fail, mis on laialt levinud formaat veebilehtede juures, ning mis tagab selle, et enamus arvuteid suudab neid kerge vaevaga maha mängida.

Pildi mõõtmeteks YouTube keskkonnas on 320 korda 240 pikslit. Maksimaalseks videopikkuseks on 10 minutit ning üleslaetava faili suuruseks 1 gigabait.

Pikemalt ja koos illustreerivate materjalidega saab YouTube keskkonnaga tutvuda siin ja siin.

Abiks oli Wikipedia.

Küljendus, 10.09.08

2008-09-16T13:28:00.001+03:00

Külalised koolis

2008-09-14T20:12:00.002+03:00

Filmi, foto ja küljendamise õpilaste nimekiri

2008-09-09T10:53:00.007+03:00

Alljärgnevas nimekirjas võib esineda trükivigu. Ärge olge pahased, andke mulle teada neist ning parandan kiirelt ära. Küljendajatega kohtume juba homme kell 14.05 kolmanda korruse meediaklassis.

Foto

Annika Gebruk
Kelli Kajandu
Kadi-Liis Koppel
Silvia Rainma
Inge Varusk
Johanna Klammer
Eva Luiela
Piia Hurt
Risto Pajust
Liisa Taal
Liisa Romet
Kadi Viinapuu
Kristine Davõdov
Maria Sillandi
Triinu Posti

Küljendus / Kujundus

Juhan Arold
Heini Kirn
Ervin Stüf
Riho Rästa
Sven Sild
Karin Els Vaader
Piret Tamm
Änni Koppel
Ott Tuulberg
Marek Tare
Tanel Karro
Maria Nikkareva
Jaanika Randoja
Henrik Toom
Riin Viigand
Meelis Talvis

Film

Rain Praks
Liisa Peterson
Marie Poltimäe
Anna-Liisa Paunel
Roland Lõuk
Silvia Häng
Filippo Laurenz
Kertu Siimer
Miina Treier
Siim Heinsalu
Kert Jõeäär
Madis Salumäe
Risto Säinas
Ott Jakovlev

2007-2008

2008-09-09T10:20:00.002+03:00

Eelmise aasta õpilaste tööd ja tegemised on leitavad nende linkide kaudu:

Küljendamine:
isased, kukununnud, leiukad, maasikad, sissid

Film

Foto:
Anna, Erkki, Jaan-Martin, Kaarel, Karl, Karolyn, Katrin, Kelly, Ken, Kristjan, Kätlin, Laura, Piia-Kristiina, Ruudi, Tanel

Meedia jätkub!

2008-08-24T23:45:00.000+03:00

Täpsemat infot tuleb varsti.

Filmid

2008-05-15T09:48:00.003+03:00

Mis meediaklass see on ilma õppematerjaliteta? Ja mis on veel paremad õppematerjalid filmijatele kui mitte filmid?

Siia postitusse koondan filmid, mis hakkavad kohal olema meie klaasist meediaklassist. Igaüks, kes tunneb huvi, saab siit leida nimekirja, tutvustused ja heal juhul ka treilerid, mille järgi siis saab otsustada, kas üldse midagi laenutada või mitte. Ja teadmiseks, filmide vaatamine ei ole kohustuslik vaid soovituslik silmaringi avardumine. Kogu ei saa olema mingi kullafond vaid lühike ülevaade lähiajaloo teostest, mis ühel või teisel põhjusel on vaatajatele meelde jäänud. Ja palun, ärge unustage plaate koju, siis saavad ka teised neid laenutada ja vaadata :]

Lingi sellele nimekirjale leiab ka menüüst filmide alt.

Filmi nimekiri:

Breakfast at Tiffany's - trailer
Children of the Corn - trailer
Grindhouse - Death Proof - trailer
Inconvenient Truth - trailer
Little Miss Sunshine - trailer
No Country for Old Men - trailer
Ratatouille - trailer
Stalker - trailer
This Is England - trailer
Zeitgeist - trailer

Stalker

2008-05-14T11:19:00.003+03:00

Kõikidele fotograafidele, kes käisid Rotermanni kvartalit avastamas ja ka teistele - toon täna meediaklassi filmi "Stalker", mis on osaliselt filmitud just siin samas Tallinnas, Rotermanni kvartalis. Ehk tunnete mõne koha äragi. Film on venekeelne, inglisekeelsete subtiitritega.

Ahjah, film ei ole DVD, seega saate selle omale arvutisse kopeerida ning plaadi jälle klassi tagasi tuua teistele laenutamiseks. Toredaid filmielamusi!

Eelmise nädala ülesanne küljendajatele

2008-05-07T09:47:00.002+03:00

Väikese hilinemisega tuleb siia nüüd ülesanne küljendajatele. Ülesande tähtaeg on järgmise nädala kolmapäev.

Meediaklassis on üleval eelmine kooli ajalehe number. Kõige rohkem oli tagasides nurinat esilehe ja tagumise lehe kohta, mida me oleme ka erinevatel aegadel arutanud. Teie ülesanne on üksi või grupis kokku panna leheküljed, kus oleks arvestatud neid ettepanekuid.

Ülesanne lahendaga Macidel, programmiga Pages (tindipoti ikoon). Erinevad õpetused on üleval siin, kui kuskil peaks tekkima raskusi programmi kasutamisega.

Juhul, kui otsustate teha grupitööd, siis peab üks grupp tegema nii tagumise kui ka esilehekülje. Üksi nokitsedes valiga endale sobivaim. Sisu ei ole praegu esmatähtis, piltide asemel kasutage Internetist leitavaid ning tekst olgu ka juhuslik. Tähtis on lehe üldine välimus ja paigutus.

Tööd saatke palun aadressile tammets@gmail.com, kuna failid võivad kokkuvõttes osutuda üsna mahukateks. Ma tänan teid!

Film, 7. mai

2008-05-07T09:32:00.002+03:00

Mulle tundub, et minust on saanud õpetaja, kes on tuntud auditoorsete tundide ära jätmisega. Aga õnneks ongi meil selline aine, mis väga ei eelda minu füüsilist kohalolekut ja ma saan oma kalliste õpilastega suhelda ka muul viisil.

Täna ma palun teil, filmijad, kes te eelmisel korral kohal ei viibinud, sooritada üks teadmiste kontroll. Fail asub siin. Laadige see omale alla, täitke digitaalselt ära (klassis või kodus) ning saatse täidetud leht mulle aadressile priit.tammets@lillekyla.edu.ee.

Kõikidele esitatud küsimustele soovin saada täislausetega vastuseid, va. viimane küsimus, mis ei ole ka hindeline. Tähtaeg on 9. mai (reede), kaasa arvatud.

Ilusat kevadilma!

Teemad fotograafidele

2008-04-25T20:43:00.002+03:00

Nagu lubatud, siin on teemad, millele on vaja fotomaterjal tekitada. Pildid võivad olla nii lavastuslikud kui ka otse elust. Kõik teemakohased fotod palun laadida üles Nagisse ning jätta sellekohane märkus selle teema kommentaaridesse.

Teemad on:
- Meedia on staaride looja ja samas ka nende hukutaja
- Narko.ee ehk kuidas olla? Narkootikumide vastane reklaam
- Pressifoto näitus (siia võib otsida avaldatud ja auhinnatuid pressifotosid kuid sel juhul peab korrektselt ka viitama, kust on foto algselt pärit ning kes on selle autor!)

See nimekiri siin täieneb vastavalt sellele, kuidas kirjutajad artikleid juurde toodavad, palun siis silma peal hoida.

Mobiilipildid Flickrisse

2008-04-23T16:17:00.005+03:00

Lisan siia väikese õpetuse, mis näitab, kuidas mobiilipilte otse Flickrisse üles laadida. Programm, millega seda teha, on Shozu.

ShoZu on väike programmike, mille saad alla laadida peale seda, kui oled ennast teenuse kasutamiseks ära registreerinud, ära märkinud oma telefoni mudeli ning asukohamaa. Edasi peaksid nad saatma sms-i allalaadimise lingiga, kuid mina seda kätte ei saanud. Õnneks nad dubleerivad lingi ka oma kodulehel ning selle saab käsitsi telefonisse trükkida.

Järgnev jutt käib Nokia telefonide kohta ning eestikeelsete menüüde kasutajatele!

Ava telefonis kaust, kuhu ShoZu alla laadisid ning ava “valikud”. Edasi “rakenduste ligipääs” -> “andmesideühendus” -> ning kõigil kolmel menüü lingil muuda ära seaded nii, et oleks “alati lubatud”.

Vahepeal mine arvutis tagasi lehele, kus sa tegid omale kasutajakonto, ning seadista Flickr (või mõni muu teenus) sinu pilte vastu võtma. Kui sa seda teinud pole, ei oska ka telefon su piltidega midagi ette võtta.

Järgmiseks ava telefonis ShoZu ja logi sisse. Edasi on näha kaks valikut: destinations (teenused, kuhu sa pilte või videosid saata saad) ning "All files", mis sisaldab telefonis olevaid pilte ja videosid. Valides välja sobiva pildi, saad menüüst valida saatmislingi ning kinnitades oma valiku, lähebki fail teele. Juba saadetud piltide juures on pisike ikoon, mis aitab vältida mitmekordset failisaatmist.

Flickr kuvab pildi koos kohustusliku võtmesõnagaa “shozu” ning lisab need, mille kasutaja on ShoZu lehel ise määranud. Pildi allkirjaks märgitakse faili pildistamise (filmimise kuupäev). Näiteks nagu see pilt siin: http://flickr.com/photos/tammets/1823303804/

Hea mõte on määrata mobiilis ka pildi suurus ära. 640 x 480 pikslit on täiesti piisav suurus, et kasutajad aru saaksid, mida või keda sa pildistanud oled. Suuremahulised pildid on lihtsalt kordi kallimad saata.

Rotermann

2008-04-21T13:00:00.002+03:00

Kolmapäevane fototund (23. aprill) toimub seekord majast väljas, Rotermanni kvartalis. Tallinna kesklinna üks huvitavamaid paiku on hoolimata oma uuenenud ilmest just paras paik kevadiseks jalutuskäiguks kui oled tüdinenud metsvindi laulmisest ning valgete ülaste värsest tärkamisest.

Kohtume fotograafidega kell 14.30 Coca-Cola Plaza Mere Puiestee poolse sissekäigu juures (seal, kus seisavad tavaliselt Soome turistibussid). Kaasa võtta kohustuslik kaamera ja soojemad riided. Enne tunniajalist jalutuskäiku palun tutvuda lühikese kuid ülevaatliku ajalooga siinsel aadressil.

Looduse Aasta foto

2008-04-16T10:27:00.002+03:00

13. aprillil kuulutati Tallinna Linnahallis välja Looduse Aasta Foto 2008 võitjad. Konkurss oli sel aastal tihe - 7000 saabunud fotot ligi 800 autorilt. Saabunud fotod on on üleval kategooriate kaupa Looduse Omnibussi kodulehel ning parimad on kiiresti leitavad ilm.ee portaalist.

Info tundide kohta

2008-04-08T23:34:00.002+03:00

Kuna õpetaja Priit on nädal aega Rootsis, siis sel nädalal küljenduse ja filmi tunde ei toimu. Aga tähelepanu - tunnid lükkuvad siis nädal aega edasi, mis tähendab, et järgmisel nädalal (see on 16. aprill ja 17. aprill) toimuvad ärajäänud tunnid. Järgmine foto tund siis 23. aprill ja nii edasi.

Järgmistel tundidel palun kindlasti kohal olla, sest ees ootab suurem teadmiste kontroll.

Aitäh!

Zoom, märts 2008

2008-03-05T15:57:00.001+02:00

Panoraamfotod

2008-02-28T22:19:00.004+02:00

| View | Upload your own

Panoraamiks nimetatakse laianurgalist vaatenurka, mida kuvatakse inimese silma tarvis kas maali, foto, filmi, joonistuse või muu peal. Kuigi üldlevinud on arvamus, et panoraamid on alati pikad ja horisontaalsed siis tegelikult võivad panoraamid olla ka vertikaalselt või koguni kolmemõõtmeliselt kujutatud.

Esimene panoraam (maal) nägi ilmavalgust aastal 1792 Londonis. Tollane panoraam ei olnud tegelikult midagi muud, kui väike silindrikujuline ruum, mille seintele oli maalitud maal, nii, et inimesed võisid seda imetleda üks kõik kuhu pilku pöörates.

Veel uhkem panoraammaal aga sündis Saksa allveelaevade värvija Hendrik Willem Masdagi poolt, kelle maali ümbermõõt oli koguni 120 meetrit.

Panoraamfotograafia sai alguse 19. sajandi keskel. Peamiselt oli tol ajal panoraamfotode tegemiseks kaks viisi: mitme foto kokku monteerimine või kaare kujulise filmihoidja kasutamine ning selle juures abiks liikuv objektiiv.

Panoraamfotosid iseloomustavad mõned üsna kindlad aspektid: foto on täies ulatuses terav, fotole jäädvustadav ala on võrdne või laiem kui inimese silm suudab ühe korraga haarata.

Pildistamisel peab meeles pidama, et kuna fotot tehakse mitmest eri vaatest siis tuleks vältida suuri valguse kõikumisi - paremini sobib pildistamiseks pilves ilm ja kehvem variant on päikesepaisteline ilm. Sujuv liikumine on tähtis, et hiljem arvutis oleks foto kokku panemine võimalikult valutu. Piltide kattumise protsent võiks olla isegi kuni 30-40%, et ühtivaid punkte rohkesti peale jääks. Eelistada tuleks fotoaparaadi manuaalset reziimi või spetsiaalset panoraamreziimi.

Tunnis valminud töid:

Tanel:

Kristjan:

Anna:

Panoraamide kokku seadmiseks kasutasime programmi DoubleTake (Mac).

Veel programme aga: Calico (Mac), AutoStitch, Hugin

Foto, 13. veebruar

2008-02-13T09:07:00.002+02:00

... arvutiklassis istuma ei pea, hindeline ülesanne tuleb siia samasse veebi lähiajal.

Aitäh, õpetaja Priit

Ajakirjanik ja infoallikas

2008-02-08T09:57:00.001+02:00

| View | Upload your own

Allikale viitamine

2008-02-08T09:43:00.002+02:00

| View | Upload your own

Avalik ja privaatne ala

2008-02-08T09:43:00.001+02:00

| View | Upload your own

Ininemeste erinev staatus

2008-02-08T09:40:00.000+02:00

| View | Upload your own

Jaht

2008-02-05T21:05:00.000+02:00

Noortele mõeldud Rein Marani loodusfilmi kursus

2008-01-16T09:13:00.000+02:00

Video- ja arvutitehnika tormiline areng on loonud enneolematud tingimused audiovisuaalse loomingu muutumiseks enam levinuks ja kättesaadavaks omaloomingu liigiks. See on kaasaegse tsiviliseeritud ühiskonna üks olulisi tunnusjooni, mida eitada või vältida ei ole võimalik. Korralikku ekraanikujutist tagav portatiivne digitaalne videokaamera on juba praegu jõukohane keskmise sissetulekuga perele. Nii ka lihtsamat heli- ja pildimontaažiprogrammi sisaldav arvuti. Ka koolidele ei käi üle jõu niisuguse tehnopargi muretsemine, loomaks õpilastele soodsaid tingimusi loominguliseks isetegevuseks. Paljudes koolides on see juba olemas. Probleemiks on see, millele on suunatud need noorte uued isetegevusliku loomingu võimalused. Varem või hiljem saab see olema noorte arengu ja haritusega tegelevate instantside ja isikute arutluste ja otsustuste teemaks. Loodan, et sellega ei jääda liiga hiljaks. Teatavasti võib audiovisuaalseid vahendeid väga erineval viisil ja eesmärgil kasutada.

Ühtteist võib siiski enne suuremaid riiklikke otsustusi ära teha. Juhin siinkohal tähelepanu vaid ühele ammendamatule teemade allikale – loodusele. Esiteks on see allikas avatud ja kättesaadav igale noorele videofilmihuvilisele. Teiseks õpetab videokaamera hoopis tähelepanelikumalt ja süvenenumalt vaatlema ümbritsevat elu , mõtestama, mõistma ning otsima esteetilisi väärtusi. Sellesuunalise loominguga tegeleval noorel vaevalt jätkub aega kalduda vildakale teele.

Omades pikaajalist loodusfilmialast loomingupraktikat arvan tundvat neid karisid, mis ootavad algajat loodusfilmihuvilist, ja teadvat, kuidas neid võimaluste piirides vältida. Toetudes oma küllalt tüsedale pedagoogilisele praktikale, pakun välja kümneõhtulise lühiõppetsükli, mis peaks innustama asjahuvilisi noori ning lõpptulemusena pakkuma neile minimaalsed teadmised ja vajalikud oskused esimese loodusfilmi loomiseks:

Kursuse kava, kursus toimub Tallinna Kinomajas:

1. 05.02.2008 kell 18.00 Mida on tarvis teada videokaamerast? Kuidas seda käsitleda? Kvaliteetne kujutis. Kuidas seda saavutada? Tehnika ja looming käsikäes. Võttesagedus. Terav – ebaterav kujutis. Säritus. Särituse kestus. Objektiivi ava suurus. Selle muutmine. Valguse värvus. Värvustemperatuuri mõiste. Analoog- ja digitaalsalvestus.

2. 12.02.2008 kell 18.00 Kuidas leida oma teemat? Filmi idee. Millest? Mida? Kuidas? Jutu lugu. Kirjalugu. Pildilugu. Filmilugu. Erinevused ja samasused.

3. 19.02.2008 kell 18.00 Filmikeel. Üld-, kesk-, suur- ja detailplaan. Võtteasend ehk rakurss. Liikuv pilt ja liikumine pildis. Oluline ja mitteoluline pildis ja helis.

4. 26.02.2008 kell 18.00 Maastik. Taimeriik. Kuidas õppida nägema, kuidas näitama? Objektiivi vaatenurk. Üksikpilt ehk kaadrik. Üksikpiltide jada ehk kaader. Episood ehk tervikuks, minilooks koondatud kaadrite kogum. Film kui kindla mõttega reastatud episoodide kogum. Konflikt ja areng filmis.

5. 04.03.2008 kell 18.00 Mida peab teadma ja oskama loodusfilmija rohkem kui teised? Õpime süvenema, mõistma. Igal elaval olevusel on oma maailm. Kuidas sellesse siseneda? Kuidas mõista?

6. 11.03.2008 kell 18.00 Linnufilmid. Kuidas linde filmida. Kaug- ehk televõtted. Statiiv ja videokaamera. Varjumine. Kuidas varjuda. Kuidas saavutada kujutise stabiilsust. Linnud vabas looduses, asulas, linnas.

7. 18.03.2008 kell 18.00 Ulukifilmid. Kuidas siseneda looma maailma. Kuidas käituda. Mille poolest erineb uluki filmimine linnu filmimisest. Kuulmine, haistmine, nägemine. Liikumine. Liikumatus.

8. 25.03.2008 kell 18.00 Putukafilmid. Rohurinde tasand. Kuidas putukaid ja nende keskkonda filmida. Lähi- ehk niinimetatud makrovõtted. Spetsiaalsed objektiivid lähivõteteks või selleks sobitatud objektiivid. Kuidas hoiduda kaamera värisemisest..

9. 01.04.2008 kell 18.00 Mida teha filmitud kaadritega. Filmitud materjali läbivaatamine, hindamine, valik ja grupeerimine.

10. 08.04.2008 kell 18.00 Montaaž ja helindamine. Filmi kokkuseadmise võimalused. Pildi järjestikune reastamine. Reastamine arvutis selleks koostatud programmi abil. Helitaustade loomine. Tekst ja muusika.

Kõik õppused toetuvad mitmekülgsetele näidetele.

Rein Maran

PS

Lühikursus võiks olla kasulik 10–18 aastale noortele, kel olemas endal videokaamera või võimalus seda kasutada ja kellel on huvi loodusfilmimise vastu. Kümne loenguga ei saa muidugi kohe loodusfilmi meistriks, küll aga saab kasulikke näpunäiteid ja oskusi ning – mis vast kõige tähtsam – teadmist, kuidas ennast edasi arendada, et olla pädev peegeldamaks videokaameraga oma looduselamusi.
Muidugi ei ole sissepääs keelatud ka vanemale loodusfilmi loomise huvilisele. Tal tuleb aga arvestada, et lühikursus on mõeldud kõigepealt noortele ja seega ka võimalikult noortepärane.
Kursus saab olla tulemuslik vaid siis , kui läbitakse kogu tsükkel. Üksikute osade vahele jätmine tekitab lünki, mida on hiljem üsna keerukas täita.

Kursus on tasuta.

Info ja registreerimine Loodusringi telefonil 6070045 või e-mailil info@loodusring.ee.

Ettevõtmise on algatanud MTÜ Loodusring koostöös Tallinna Keskkonnaameti ja Tallinna Kinomajaga.

Noorte filmiamatööride filmide analüüsipäev

2007-12-12T11:33:00.000+02:00

Eesti Filmiamatööride Liit korraldab laupäeval, 2.veebruaril 2008.a. Tallinnas noortele filmiamatööridele filmide analüüsipäeva.

Osalemiseks:
saadavad huvilised oma videofilmid 22.jaanuariks (postitempli kuupäev) aadressil: 11002 Box 584 Tallinn, Eesti Filmiamatööride Liit

Esitavate videofilmide formaat:
VHS, MiniDV ja DVD (MPEG2 formaat, mida on võimalik näidata DVD plaadimängijas; arvutit filmide demonstreerimisel ei kasutata)

Analüüsipäevade koha ja kellaaja teatame autoreile pärast nende filmide saabumist.

Osalemine filmide analüüsipäeval on tasuta.

Seminari eesmärk on anda noortele võimalus enne järjekordset, 43. üleriigilist amatöörfilmide festivali saada konsultatsiooni oma filmide viimistlemisel.

Eesti Vabariigi 43.festival on kavas läbi viia 30.märtsil 2008.a.
Festivali juhend ja filmikaart saadetakse huvilistele välja 2008.a. jaanuari teisel dekaadil.
Festivali parimad filmid saadetakse ülemaailmsele UNICA amatöörfilmide festivalile, mis toimub 27.juunist 7.juulini 2008.a. Tuneesias.

Eesti Filmiamatööride Liit

11002
Box 584
Tallinn
tel.6484974, 55924240
jaak.jarvine@mail.ee

Ajalehe küljendamine

2007-12-11T09:21:00.000+02:00

Tarkvara: Scribus

Foto, 13. detsember

2007-12-08T19:16:00.000+02:00

Pildistamine pimedas

Kõige lihtsam on alati pildistada valguses ja valges. Kõik kaamerad saavad automaatreziimis hakkama kujutiste salvestamisega, aga miks mitte panna neid proovile pimedas pildistamisel?
Päris süsimusta ümbruskonda siiski kaameraga ei minda. Pimedas pildistamise all mõeldakse ikkagi seda, kui fotograaf kasutab õhtust või öist aega põnevamate valgusmängude jäädvustamiseks. Tihti ei ole selliseid olukordi võimalik päeval üldse pildile saada – näiteks populaarset autotulede pildistamist, kus tuled joonistavad fotole kauneid kaari ja kujundeid.

Varustus

Kolmjalg (statiiv). Kuna säriajad on pikad (sekundites), siis ei suuda ka parimate värinastabilisaatoritega kaamerad tulla toime sinu värisevate kätega. Statiivi asendab edukalt tänava pink, käsipuu, maja sein, sinu tutimüts või mis iganes abivahend, millele saab kaamera mõneks hetkeks kindlalt toetada.
Soojad riided. Pikad säriajad tähendavad ka seda, et lisaks heale positsiooni otsimisele tuleb ka pildistamise hetkel pikalt ühe koha peal viibida.
Varupatareid. Talvisel ajal kipuvad akud ja patareid tühjenema palju kiiremini, kui sa seda oodata oskad. Varupatareisid hoia kindlasti võimalikult enda lähendal. Sama kehtib muu fotovarustuse kohta, mis külma kardab.

Kaamera saeded

ISO (tundlikus) hoia võimalikult madalal, vähendamaks müra ning võitmaks kvaliteeti
Säriaeg määra käsitsi, proovi erinevaid arve (10-15 sekundit)
Avaarv määra samuti käsitsi, alusta näiteks f/8-ga. Kui foto tundub liiga tume olevat, proovi f/18. Kui aga liiga pime, siis liigu edasi f/5.6 peale.
Kui võimalik, fookusseeri käsitsi, automaatika ei pruudi pimedas korrektne olla
Ära kasuta välku

Tehnika

Pildistades autotulesid oleks hea, kui sa saaksid laskuda nendega ühele tasandile, ehk siis peaaegu põlvekõrgusele. Teisalt, kui sul on võimalus tõusta kõrgemale (näiteks maja rõdule), on seegi põnev nurk. Tavaline inimese silma kõrgus on liiga levinud ja igavavõitu.
Liikuvate tulede pildistamisel püüa pildile saada liikumine, mis ei oleks ainult sirgjooneline. Tänaval näiteks kurvikoht või mägi/org, mis paneb autotuled palju mänglevamalt liikuma.
Pilt olgu puhas, väldi liikset müra, nagu tänavapostid, elektritraadid, aiad ja muu, mis fotol jäävad hiljem rohkem silma kui pildistatav ise.
Taevas jäta pildile, ja mitte mustalt. Linnas peale päikeseloojangut liikudes märkad kindlasti, et taevas ei muutu kohe kiiresti süsimustaks vaid säilitab mõneks ajaks sinakas-lilla tooni. Püüa pildile ka taevas, mis tublisti erineb päevasest sinisest või hallides pilvedes olevast.

Mida peaks vältima

Lens flare – optiline effekt, iga objektiivis olev lääts jätab pildile heleda ringi või laigu. Effekt tekib valguse murdumisest ning peegeldumisest läätsede vahel. Pimedas pildistades võib foto jääda tunduvalt tuhmim.

Kõige lihtsam moodus seda olukorda vältida, on takistada otsese tänavavalguse, autotulede vms. jõudmist objektiivini. Selleks saab kasutada siis kas objektiiviga kaasa tulevat katet, kätt või papitükki, millega pildistamise protsessi „kaitsta”.

Kodune ülesanne

Püüa hetke õhtusest tänavapildist - kas autotuled, pooleliolev büroohoone, bussipeatus - ükskõik, kus oleks vilgas tegevus ning ohtralt tulesid. Jõuluajal õnneks seda ei tohiks juhtuda, et värvilisi tulesid linnast ei leia.

Postita vähemalt 3 (kolm) oma lemmikfotot oma kontosse Nagisse või oma ajaveebi, lisa kirjeldus, kus ja millal pildistasid. Kuna Nagis saab nüüd ka kaardil näitada, kus oma foto tegid, siis kasutage julgelt ka seda võimalust. Piltidele lisage märksõna "lillekyla" Ongi kõik!

Koduse töö tähtaeg: 19. detsember!

Fotograafid!

2007-11-29T09:28:00.000+02:00

Tänane tund klassis jääb ära - õpetaja Priit on veidi tõbine. Materjal ning kodune töö ilmub täna-homme siia ajaveebi, palun piiluge seda siin vahel. Aitäh.

Küljendamine, foto

2007-11-27T09:45:00.000+02:00

27. november (kolmapäeval) toimub küljendamise tund, 28 november (neljapäeval) foto tund. Selline graafik jääb paika kuni jõuluvaheajani. Kohtumiseni tunnis!

Filmi-inimesed, tähelepanu!

2007-11-19T12:47:00.001+02:00

21. novembril kell 2 toimub meediaõpetuse tund filmitegijatele. Neljapäeval tundi ei toimu. Tundi võtke palun kaasa kaamera, millega olete alustanud filmimist, vajalikud kaablid ning storyboard.

Filmiprojektid

2007-11-12T12:42:00.000+02:00

#1 - Bänd, playbox - Doris, Martin

#2 - Stop Motion - Kristel

linke:

http://photojojo.com/content/tutorials/stop-motion-digital-camera/
http://youtube.com/watch?v=dBvDm_JLEcI

#3 - Paroodia - Grete, Dagmar, Milanna, Martin

#4 - Inimeste reaktsioonid - Loora, Ester, Kertu, Kreet

Storyboard'i lehe saab alla laadida siit.

Veebipõhine fototöötlus

2007-11-12T12:32:00.000+02:00

Creative Commons, oma töö litsenseerimine:

http://lemill.net/content/creative-commons-sissejuhatuseks/view

Kust leida Creative Commonsi litsentsiga meediafaile:

http://mashable.com/2007/10/27/creative-commons/
http://yotophoto.com/

Pikem ülevaade veebipõhise fototöötluse programmidest

Hommikusöök

2007-11-06T15:04:00.000+02:00

Kooli ajaleht, kellele ja miks?

2007-11-04T17:46:00.000+02:00

Kokkuvõte arutelust, miks on Lilleküla Gümnaasiumil ikkagi vaja oma kooli lehte.

õpilasele - saab teada, mis koolis toimub (üritused, infot teiste inimeste kohta koolis); üldine informatsioon; tulevad sündmused, muutused; saavad oma mõtteid teistega jagada läbi lehe, intervjuud õpetajatega, huvitavad lood õpetajate elust

õpetajad - õpilaste tegemised; ootavad erakordseid sündmuseid; mida õpilased koolist arvavad, kuidas ajalehte tehakse; uudistega kursis olemiseks; info muutustest õppekavas jms.

sõbrad - meie kooli elu kohta info; soovivad leida ja lugeda midagi naljakat

vanemad - mis koolis toimub, millega tegeletakse; kas nende laps on lehes esindatud; info üldkoosolekute ja uute õppeainete kohta

vana-vanemad - ristsõna

võike õde / vend - koomiks

Infot järgmise nädala kohta

2007-10-31T18:12:00.000+02:00

Järgmine nädal, 7. novembril toimub tund fotograafidele. 8. novembril toimub filmi-tund (see, mis jäi ära teatriskäigu ajal). Fotograafia kodune töö (hommikusöök, mõned postitused all pool) tähtaeg on selle nädala reede.

Küljendamine, 24. oktoober

2007-10-24T11:45:00.000+03:00

Logo, esitluse leiate siit

Eesti meediaühingud

2007-10-22T17:12:00.001+03:00

| View | Upload your own

Enam levinud meediumid

2007-10-22T17:11:00.000+03:00

| View | Upload your own

Mis on meedia

2007-10-22T16:52:00.000+03:00

| View | Upload your own

Foto, kodune töö

2007-10-18T12:45:00.000+03:00

Kodune töö fotograafias on järgmine:

"Mina ja mu hommikusöök"

Pildista kaks fotot, üks endast, üks enda hommikusöögist. Riputa pildid üles oma kontole, kes Nagisse, kes blogisse või mujale.

Lisan kaasa ka illustreeriva materjali, millised võiks pildid formaadilt olla. Midagi muud piltidega vaja pole teha, kui üles laadida!

Foto - säri ja ava

2007-10-16T21:52:00.000+03:00

Säri ja ava

Säri ja ava on kindlasti kaks kõige tuntumat mõistet fotograafia juures. Paraku kindlasti kaks kõige segasemat ning algajale keerulisemat. Paraku ilma neist natukene rohkem teadmata on raske oma "manuaalseid" fotograafiaoskuseid parandada.

Säriaeg

Kõige lihtsamini öeldes nimetatakse säriajaks aega, kui kaua valgus filmilindile (sensorile) jõuab, ehk kui kaua on katik avatud. Säriajast sõltub, kas kiiresti liikub objekt on pildil terav või on pildile jäädvustatud hoopis udune kogu. Kuna fotol liikumist liikumisena edasi anda ei saa, siis ongi tulemuseks üsna hägus objekt.

Säriaja kasutamine sõltub sellest, palju on pildistamise hetkel valgust saadaval. Mida pimedam on ümbrus, seda pikemat säriaega peab kasutama, et pildistatav objekt teravalt jäädvustatud saaks.

Juhul kui kaamera kasutab automaatreziimi, siis seatakse säriaeg kasutaja eest ning kui kaamera tarkvara leiab, et pildistamiseks on liiga pime, siis lülitatakse lisaks ka välk tööle.

Paljudel kaameratel saab säriaega õnneks sättida ka käsitsi, mis tähendab, et sa saad sellel kenasti visuaalselt silma peal hoida.

Et aga ikkagi pildid kipuvad vahel udused tulema, siis selleks on välja pakutud reegel, mis ütleb, et säriaeg peab olema kas võrdne või lüheb objektiivi fookuskaugusest (1/fookuskaugus). Näiteks siis 55mm fookuskauguse korral oleks säriaeg vähemalt 1/60 sekundit.

http://photo.net/learn/making-photographs/exposure

Seisvate ja liikuvate objektide pildistamine ühesuguste valgustingumuste korral on samuti kaks eri asja: liikumatuid objekte saab pildistada statiiviga ning pikemate säriaegadega, sest paari sekundiga näiteks maja eest ära ei liigu ning lill ära ei õitse. Ralliautot peab püüdma aga palju väiksema säriajaga.

Ava arv

Ava arv on see, mis pildistamise juures määrab ära teravussügavuse, ehk ala, mis pildi peal on teravalt välja joonistatud.

http://www.utata.org/g/techtata/aperturea.jpg

Tehniliselt rääkides, ava arv näitab kui avatud on kaamera sees olev diafragma (pildil), mida siis vastavalt vajadusele kas suurendatakse või vähendatakse. Lisaks oleneb avast ka palju valgust sensorile või filmile pääseb. Ava arvu mõõdetakse kraadides.

Diafragma töötab samuti nagu iiris meie silmas - hämaras suurenab, et nägemist parandada ning päikesekäes väheneb, et vältida liigset valgust.

Ava ja selle suurusega on selline jabur paradoks, et väike teravussügavus tähendab, et pildistamise hetkel on ava olnud hästi suur, mis omakorda tähendab, et ava number e. f-stop on olnud hästi väike. "Misasja?" Ehk näide aitab: Kui keeran oma objektiivil avaks F3.5, siis on tegelikult objektiivi valgust läbi laskev diafragma hästi lahti ehk läbi mahub palju valgust ehk ava on suur. Pildil on aga terav vaid äga väike osa. Kui ma nüüd sätin avaks F22, siis keeratakse objektiivi diafragma üpris kinni e. ava on väike ja enamus pildist on terav.

Igaljuhul tuleb siis meeles pidada:

Väike avanumber = suur ava = pilt, kus vaid väike osa on terav. Suur avanumber = väike ava = pilt, kus enamus (kõik) on terav.

(http://foto.diip.ee/2003/07/sariaeg_ja_ava_pildistamise_su.html)

Kuidas on säriaeg ja ava arv omavahel seotud?

Väikese avaga satub sensorile vähem valgust, mis tähendab, et et säriaeg venib pikemaks ja pildid võivad jääda uduseks. Selleks, et säriaega lühendada, peab suurendama ava arvu, mis tähendab, et tuleb järele anda teravussügavuses (Depth of Field). Ideaalset lahendust ei ole välja pakkuda, kuid tihti ei saa järele anda säriaja juures, sest vastasel juhul on tulemuseks udune pilt.

Veel kasutatud materjali:
http://photo.net/learn/making-photographs/exposure

Kuidas blogi taustaks panna pilti?

2007-10-12T12:34:00.000+03:00

Panen siia lubatud koodijupi ja juhendi, kuidas blogi taustaks saada soovitud pilti. Konkreetse blogi korral oli tegemist teemaga, mille nimeks Dots Dark.

Otsi välja ja lõika sobiv pilt. Kui soovid, et pilt jääks sama laialt, kui blogi põhi osa, siis pildi laius võiks olla vähemalt 700px. Lae valmis pilt mõnesse ftp-serverisse (mitte avalikku). Leia pilt üles ka oma veebilehitsejast kujul : http://minuserver.ee/pildinimi.jpg

Edasi sisene blogger.com, adminni liidesest vali Template ning Edit HTML.

Muuda koodis ära järgmised read:

body {
background:#123 url("http://minuserver.ee/pildinimi.jpg") center top no-repeat;
}

#outer-wrapper {
background:transparent;
}

#sidebar-wrapper {
background: transparent;
}

#sidebar {
background:transparent;
}

Peaks töötama nii.

Valik filminduse mõisteid

2007-10-12T10:28:00.000+03:00

composition, kompositsioon

visuaalne stseeni kujundamine ja üles seadmine. Sisaldab endas nii üleüldist tasakaalu elementide vahel, vaatevälja, tekstuuri, mis on kõik väga tähtsad osad üleüldise esteetiliselt nauditava pildi juures. Hea kompositsioon tagab nauditava filmivaatamise.

cutaway, vahelõik

võte, kui filmitakse midagi muud, kui põhitegevust. Sellega välditakse järske "hüppeid" erinevate tegevuste vahel

http://youtube.com/watch?v=D9_nDGre6yA

depth of field, teravussügavus

näiliselt teravalt kujutatud ala pildil. See sõltub, kui kaugel on filmitav kaamerast, kaamera läätsede pikkusest ning ava seadetest.

http://youtube.com/watch?v=f5AEcPWtUgI

dolly, (liikuva kaamera võte)

kaamera liikumine filmitava juurde või sellest eemale. Tulemuseks on dramaatilisem perspektiivi muutus kui seda saavutab zoomi kasutamine.

http://youtube.com/watch?v=UbZAgdVELs0

field of view, vaateväli

võtte laius, mis on nähtav konkreetse objektiiviga konkreetse fookuskauguse korral.

framing, raamimine

läbi kaamera silma seatakse komponeeritakse kokku filmitav, võtte nurk, säri, teravussügavus ning vaateväli

headroom, pea ruum

vaba ruum filmitava pea ning ülemise raami vahel. Liigne vaba ala jätab mulje, et filmitav vajub pildist ära. Liiga väike ruum võib "kaduda", kui filmi näidatakse hiljem televiisorist, mis lõikab ära teatud osa filmitud pildist.

http://youtube.com/watch?v=j6CSPWEoVhM

long shot, kaugvõte

filmitav objekt või inimene on kauguses, näidatakse laia perspektiivi ümbrusest.

http://youtube.com/watch?v=3VS2iNhz180

medium shot, keskvõte

igasugune perspektiiv kaugvõtte ja lähivõtte vahepeal. Filmitavast on näha tavaliselt õlad ning pea.

nose room, nina ruum, vaateväli

vahemaa, mis jääb filmitava inimese ning pildi raami vahele, seal pool, kuhu filmitav vaatab.

over-the-shoulder shot, üle õla võte

filmitav persoon on pildis koos teise inimese õla ja peaga, mis asetsevad tast eespool. Kasutatakse palju intervjuude juures.

pan, üle liikumine

horisontaalne kaamera liikumine oma teljel paigal asendis. Kaamera liikumine paremale jätab mulje filmitava liikumisest vasakult paremale üle ekraani, kaamera liikumine paremale jätab mulje aga filmitava liikumisest paremalt vasakule üle ekraani.

http://youtube.com/watch?v=W0SSwaR8YKU

point-of-view, vaatepunkt

(POV) võte, mida tehakse justkui filmitava silme läbi.

http://youtube.com/watch?v=5dHvIEzeLyk

rack focus, fookuse libistamine

filmija fokuseerimine ühelt objektilt teisele, tõmbamaks vaataja tähelepanu vajalikku kohta. (Kui kaadris on kaks inimest, üks eespool, teine tagapool, siis filmija algul võtab fookusesse esimese ning mingil hektel teravikustab hoopis tagumise peale.)

http://youtube.com/watch?v=vzC0Ek6X5FY

rule of thirds, kolmaniku reegel

kompositsiooni tehnika, mis asetab tähtsamad flmitavad objektid kujutletavatele joontele või nende ristumispunkti. Jooned asetsevad samuti, nagu on trips-traps-trulli mängus.

http://youtube.com/watch?v=GjFUGAV2dqM

scene, stseen

omavahel seotud võtete kogum. Tavaliselt koosneb teatud tegevusest ühes teatud kohas.

selective focus, selekteeriv fookus

fookus, millega juhitakse vaataja tähelepanu mingile kindlale objektile või isikule.

shot, võte

üksiku tegevuse võte, kokku pannes moodustavad stseeni.

tilt

vertikaalne kaamera liikumine üles või alla. Kaamera liikumine üles jätab effekti filmitava liikumisest ülevalt ekraaniservast allapoole, kaamera liikumine alla vastupidise effekti.

tracking, järgimine

Kaamera liikumine paralleelselt koos filmitavaga. Filmitava ja kaamera vahele jääb üldiselt fikseeritud kaugus.

http://youtube.com/watch?v=PtEjyow_5Z8

whip pan

Üleliikumine, kus kasutatakse näiteks nii üles kui lähemale liikumist, zoomimist.

http://youtube.com/watch?v=r9kTIK8vTVk

zoom, suurendama-vähendama

Filmitavade objekide toomine visuaalselt lähemale, ning näitamaks siis kas vähem või rohkem filmitavat ümbrust.

kasutatud: http://www.videomaker.com/article/10667/

Filmikonkursid!

2007-10-11T10:04:00.000+03:00

1. Noorte filmifestival Kaader 26 - 27 oktoober Rapla Vesiroosi Gümnaasiumis.

Filmid võistlevad kahes kategoorias: pikkusega kuni 5 minutit ja pikkusega kuni 20 minutit.

Kaader 2007 päevakava:
26. oktoober

17.00 avamine ja filmide vaatamine
20.00 muusikapidu meenutamaks Toivo Kurmetit. Peaesineja Vaiko Eplik
23.00 öökino

27. oktoober

9.00 äratus ja söök
10.00 filmitegemine ja- koolitus Kinobussiga,
lühifilmi montaaži töötuba õpilastele (BMF),
videoõppematerjalide töötuba õpetajatele/juhendajatele (TLÜ HTK)
15.00 töö analüüs
16.00 lõpetamine

2. Koolifilm 2007

Armsad filmihuvilised noored, sügisel 2007 toimub suur üleriigiline koolifilmide konkurss KOOLIFILM 2007 – on viimane aeg alustada uute filmide ettevalmistamist festivaliks ja juba valminud film kiirelt teele saata !

Kui sa õpid veel koolis ega ole veel tarkust taga ajav üliõpilane, võta peber, pliiats ja kaamera ning parimad sõbrad kokku ja rutta filmimaailma.

Võistlusele on oodatud filmid igast žanrist ja igas tehnikas, esitada võib nii komöödia-, draama-, ulme-, tragöödia- jne segatud tehnikaid. Arvestatavad filmi pikkused on 1 kuni 30 minutit.

Lõppvoorule Tallinnasse, jõuavad Tallinna vahe-žürii sõela läbinud filmid! Filmid esitatakse Tallinna vahe-žüriile hiljemalt 19. oktoobriks (k.a) 2007.

Täida ankeet, saada film ja järgmisel hetkel võid end leida juba nautimas filmi suurel ekraanil!

Sel aastal toimub esmakordselt koolinoortele kinofestival nime all „KooliFilm 2007“ Tänasel päeval, kui noortel on olemas muud erinevad kaunite kunstide festivalid ja üritused, anname siinkohal veel ühe võimaluse oma fantaasiaid välja elada. Kutsume kõiki koolinoori oma mõtteid ja ideid filmilindile jäädvustama ning osalema festivalil „KOOLIFILM 2007“!

Kellele see on?

Kõik koolid, kus on andekad ja fantaasiarikkad lapsed, avatud õpetajad, vähemalt 1 arvuti, 1 kaamera, – see üleskutse on Teile! KooliFilmi festivalile oodatakse just Teie, aktiivsete ja loominguliste noorte animatsioone, tõsielu- ja mängufilme. Kutsu oma sõbrad kokku ning tehke üheskoos läbi vapustav seiklus just teie endi filmis! Osalema ootame kõiki alates algkoolist kuni gümnaasiumini, ning võistlusele on oodatud filmid igast žanrist ja igas tehnikas, esitada võib nii komöödia-, draama-, ulme-, tragöödia- jne segatud tehnikaid. Filmimaailm omab võimalust segada eri kunstiliigid, on siis rõhk parajasti emotsionaalsel muusikal, kirglikul tantsul või retoorilisel teatril, kujutavast kunstist rääkimata – kõikide nende alade talendikust saavad siis koolinoored ka KooliFilmide Festivalil üksteiselt mõõtu võtta. Ja nägemine ja teada saamine, mida mujal tehakse, arendab jällegi nägijaid-kuulajaid endid. Ootame teid kõiki osalema. Koolifilm toimub 9 - 10. november 2007 sel korral Tallinnas aga kindlasti liigub juba uuel aastal mõnda teise kaunisse Eesti linna.

Küljendamine, 10. oktoober

2007-10-10T09:42:00.000+03:00

Esitluse leiate siit.

Küljendajad ja fotograafid!

2007-10-08T09:27:00.000+03:00

Noorte Meediaklubi ootab kõiki gümnaasiumiklasside algajaid ja oskajaid koolilehe tegijaid sügisvaheaja viimastel päevadel Viljandisse. Järjekorras kaheksas koolilehtede laager toimub 2.-4. novembrini Viljandi Paalalinna gümnaasiumis.

Kahe ja poole päeva jooksul räägivad meediatudengid ja noored tegevajakirjanikud, kuidas teha parimat koolilehte. Õpitakse selgeks uudise, arvamuse ja olemusloo kirjutamine ning jagatakse ka muid kooliajakirjanike eluks vajalikke teadmisi. Laagri lõpuks pannakse teadmised paberile ning antakse välja laagrileht. Põnevust ja vürtsi laagrielule lisavad kuulsad külalised. (meediaklubi.ee)

Lilleküla gümnaasium saadab samuti hea meelega omalt poolt 3 õpilast Viljandisse - kirjutaja, küljendaja ning fotograafi. Kirjutaja on juba olemas, puudu on küljendaja ning fotograaf. Teeme seekord nii, et võimaluse laagrisse sõita saab kõige esimene küljendaja ning fotograaf, kes oma nime siia postituse kommentaaridesse jätab. Aeg läks nüüd!

Filmijad jäävad seekord kõrvale, kuid huvitavaid projekte tuleb teilegi.

Fotograafia, 2. tund

2007-10-03T21:48:00.000+03:00

Fototehnika valimine ja ostmine

Kõige raskem on kindlasti kaamerat valida siis, kui sa lähed poodi ostma seda "päris esimest". Miks? Sul puudub adekvaatne võrdlus (sõpradelt laenatud kaamera ei ole ikkagi päris see ja võib-olla ei tohigi sa liiga palju sellega eksperimenteerida) ning tahaks ju ikkagi alati omada võimalust pilti teha seal ja millal iganes.

Aga enne poodi minekut oleks hea teha natukene kodutööd.

megapikslid

Tegelikult esimene asi, mida kasutajad kaamera puhul küsivad ja ka algajaidki kõige rohkem huvitab, on megapikslite arv. Piksel (pixel) iseenesest ei ole midagi muud kui üks pisike täpp, kokku pannes miljoneid pisikesi täppe, saamegi ühe foto. Kui veel paar aastat tagasi kehtis kindel reegel, et kaamera vali pikslite järgi, siis nüüdseks on sellest loobutud. Isegi kui teha A4 mõõdus väljatrükke, on selleks 4 megapiksline kaamera piisav (10x15 mõõdus pildi jaoks piisab ka 2 Mp kaamerast). Kuidas nii? Sest lisaks pikslite arvule määrab foto kvaliteeti ka kasutatava kaamera üldine kvaliteet, objektiiv, valgus jne.

objektiiv, zoom

Kõikidel digikaameratel on olemas zoom - kas siis ainult digitaalne (mobiiltelefonid) või optiline + digitaalne. Optiline zoom tähendab seda, et objektiivi sees on läätsed, mida liigutatakse terava pildi saamiseks, digitaalse zoomi juures teeb sama töö ära tarkvara. Kahe zoomi suurim vahe on see, et optilise juures pildi kvaliteeti ei muutu märgatavalt kuid digitaalse juures on pildikvaliteet seda halvem, mida rohkem suurendada.

Teine aspekt, mida objektiivide puhul ka jälgida tasub, on selle laius zoomi lühemas otsas. Mida väiksem, seda rohkem mahub korraga pildile. Digiseepidel on see tavaliselt 35 mm, peegelkaamerate kit-objektiividel 18 mm.

mälukaart

Fotoaparaatidega kaasa tulevad kaardid on reeglina väga väikese (16-32Mb) mahutavusega ning sellest digiajastul ei piisa - tuleb kohe ka uus mälukaart osta. Kuna kaamera ostetakse üldjuhul pikemaks ajaks, siis mälukaardi tüüpi kaamera ostu puhul jälgima ei peaks. Pigem pöörata tähelepanu mahutavusele ja kiirusele. Soovitan julgelt mitte alla 1Gb kaarti vaadata, kiiruse ja kvaliteediteste leiab aga Internetist juba enne poodi siirdumist.

toide

Digifotoaparaadid vajavad alati töötamiseks toidet - kas patarei või aku pealt. Mõlema puhul on nii plusse kui miinuseid. Akud peavad kauem vastu (võimaldavad rohkem pilte teha ühe laadimisega) kuid on palju kallimad. Patareid on saadaval igal pool, ka reisil olles kuid vastu peavad nad tihti lühemat aega (eriti just peegelkaamerate puhul). Kompromiss on näiteks kasutada laetavaid patareisid.

kõige tähtsam - mugavus

Kõike eelnevat saab ette valmistada kodus netis surfates kuid seda, kuidas kaamera käes istub, ei oska meist keegi ette kujutada ilma seda reaalselt tegemata. Poes vali kaamera, mis sulle kõige rohkem välimuselt meeldib, seejärel võta ta kätte ning uuri menüüsid. Kui üks neist kolmest tegevusest sulle kaamera puhul ei sobi, on see vale valik. Lisaks arvesta sellega, kus ja milleks kaamerat kasutama hakkad. Arvesta sellega, et reisida on peegelkaameraga palju keerulisem kui digiseebiga, kuid teisalt ei saa proovida pildistada erinevate objektiividega. Aga kompaktkaameraga saab teha pilti ka nii, et keegi seda ei märka...

Mida veel silmas pidada?

manuaalfookus

Kompaktkaameratel tavaliselt puudub, on olemas näiteks Canon Powershot A520-l, kuid ekraanil teravustamine on ikkagi üsna raske ülesanne.

ekraan

Kompaktkaamera puhul on kindlasti plussiks liigutatav ekraan, mis võimaldab pilti teha näiteks üle teiste peade (kontserditel). Lisandunud on ka puutetundlikud ekraanid kuid nendega opereerimine ei ole veel nii mugav või harjumuspärane, et ainult puutetundliku ekraani tahaks kasutada.

firma valik

Eelistage tuntud firmasid, mis on ka nime teinud fotograafia vallas. Odavad 1000 kroonised kaamerad teevad ka vastava hinna eest pilte.

peegelkaamera +++

* paljusid seadeid saab muuta käsitsi
* lai valik objektiive, koos adapteritega on ka vene omad kasutatavad

peegelkaamera ---

* mõõtmetelt ja kaalult suurem
* hinnalt kompaktkaamerast kallim
* vajab suuremat hoolt
* vastuvõtlikum välistele mõjudele, näiteks põrutustele
* vajab rohkem toidet

kompaktkaamera +++

* liigutatav ekraan
* mõõtudelt väike, saab märkamatult pilti teha
* kergem
* lihtsam käsitleda

kompaktkaamera ---

* fikseeritud objektiiv
* pildi kvaliteet digitaalse zoomiga
* elektrooniline pildiotsija, optilised on kehvemad kui peegelkaameratel

Fototehnika ostmine veebist

Kust?

ebay.com - ei pea alati kasutama oksjonit, palju kaupa on ka "osta kohe" võimalusega. Ka uus kaup
pixmania.com - saab maksta hanza.neti abiga

järgnevat kahte olen kasutanud vaid hinnavõrdluste ja kommentaaride jälgimiseks:

nomatica.com
bhphotovideo.com

Eestist ostmise +++

* proovimise võimalus
* garantii teostatakse Eestis

Eestist ostmise ---

* kohati kallim riist/tarkvara
* valik on nigelam, ühekülgsem

Välismaalt tellimise +++

* võib leida tõeliselt häid pakkumisi
* laiem valik
* uued tooted olemas enne Eestisse jõudmist

Välismaalt tellimise ---

* ei saa käes katsuda (kui oled muidugi Eestis kaupa näinud, siis on teine asi)
* pikk kohaletoomise aeg (paar nädalat tavaline, kui ei kasuta kallimat kullerteenust)
* garantii puudulik, remont kallim (hädas aitab tavaliselt kohalik tootja esindaja)
* krediitkaardi vajalikkus tavaliselt

Kodune ülesanne:

Võtke oma kaamara ning tehke üks seeria pilte. Tingimuseks on see, et kõik vähegi sätitavad seaded on nii maha keeratud kui võimalik (pildi kvaliteet, suurus jne). Kui seeria (kuni 10) pilti on tehtud, korrake sama tegevust, kuid seekord seadistage oma kaamera maksimaalse kvaliteedi peale ning tehke samuti 10 pilti. Võrdluse "hea" ja "halb" pilt postitage oma fotolehe peale (kellel nagi, kellel blog, kellel muu).

Mida me selle ülesandega õpime?

* kaamera tööks on väga vajalik valgus, mida rohkem seda parem
* liikumist kaamera menüüdes
* seadete muutmist vastavalt vajadusele
* automaatika võib sekkudes pilti rohkem rikkuda kui manuaalreziimis pildistades

Foto, 3. oktoober

2007-10-02T16:06:00.000+03:00

Fotograafid, homseks ja homse esimese tunni jooksul palun selle postituse kommentaaridesse jätta aadress, kus hoiad oma pilte ja mida saab kasutada ka koolitööde jaoks. Kellel veel ei ole sellist kohta, soovitan konto teha kas Nagisse või Flickrisse.

Küljendamine / kujundus, 2. tund

2007-09-27T09:57:00.000+03:00

Esitlustarkvaraks nimetatakse arvutiprogramme, mille abil näidatakse ja kuvatakse informatsiooni slaidide abil. Programm sisaldab endas kolme peamist funktsiooni: tekstiredaktor, mis lubab esitletavat teksti sisestada ja kujundada; graafika tööriist piltide või illustratiivse materjali paigutamiseks, kujundamiseks ning slaidide haldamise pool esitluste üldiseks kujundamiseks.

Esitlustarkvara kasutatakse palju nii töö alaselt, hariduslikel eesmärkidel või lihtsalt millegi esitlemiseks - presenteerimiseks. Tihti on esitlustarkvara asendama hakanud selliseid vahendeid nagu tahvel ja kriit ning ka kilelehti, mida kasutatakse koos grafoprojektoriga. Esitlused paiknevad eraldi slaididel, mis võivad sisaldada märksõnu, lauseid, pilte, videosid, helilõike või nende kombinatsioone. Esitlustes ei ole heaks tavaks kasutada täistekste, mis teevad slaidide jälgimise üsna raskeks.

Sõna "slaid" kasutamine viitab kunagi väga populaarsele seadmele, slaidiprojetorile, mida kasutati siiski rohkem fotode seinale näitamiseks. Seadmeid enam eriti ei kohta, sest tarkvaraline lahendus on palju mugavam.

Esitlustes kasutatavaid slaide kuvatakse üldjuhul kas arvutekraanile või seinale dataprojektori abiga. Liikumisi slaidide vahetamisel saab kasutaja määrata kümnete erinevate võimaluste seast. Kuid kuna slaidide näitamise aeg on tavaliselt lühike, siis peab selle sisu olema rohkem nähtavam kui effektid. Esitlusprogramm on mõeldud nii rääkijale, kes näeb ekraanil järge ja oma varasemaid mõtteid ning kuulajale saalis, kes saab lisaks helile ka visuaalse materjali, mille abil jääb kuulatav info ka paremini meelde.

Kõige levinum esitlustarkvara programm on loomulikult Microsoft PowerPoint, lisaks veel OpenOffice.org Impress (tasuta), Lotus Symphony Presentations (samuti tasuta) ning Apple Keynote. Lisandunud on tasuta kasutatavad veebipõhised rakendused nagu Google Presentation ning AjaxPresents, SlideRocket (ei ole veel avalikult kasutatav), Preezo. Valmis esitluste esitamiseks kasutatakse ka teinekord Adobe Acrobat Readerit, mis on üldiselt installeeritud igasse arvutisse. Või vähemalt mõni muu PDFi lugev programm.

Teistmoodi esitlusprogrammid on näiteks mõistekaarte kasutavad - nii tekitatakse kuulajatega side, kus ka nemad saavad oma sõna sekka öelda ning tekib juba rohkem arutelu sarnane olukord. Mõistekaarte saab zoomida, liigutada haru juurde ning hüpata ühelt harult teisele. Palju kasutatakse õppetöö juures.

Enamikel programmidel on kaasas teatud hulk graafilisi pildikesi (clip art), mida saab oma esitlustest vabalt kasutada. Juurde saab neid laadida näiteks siit: http://openclipart.org/. Ise saab graafikat luua samuti ning importimiseks sobivad enamus levinumatest failiformaatidest. Nüüdseks on selliste etteantud pildikeste kasutamine vaibunud, sest esitlustesse saab kerege vaevaga lisada ka enda fotosid või videolõike, mis annavad juurde rohkem isikupära ja teevad esitluse veel rohkem nauditavamaks.

Lisaks tavalistele, nö. PowerPoint tüüpi esitlustele on nüüd ka näiteks tagasi jõudnud foto-slaidishow'd, mis sisaldavadki ainult fotosid ning muusikat nende taustal. Vahele lisatakse erieffektid ning muu. Näitena teeb sellist esitlust näiteks Apple iPhoto või MS Photo Story.

Salvestamisest: nagu eespool mainitud, siis hea oleks salvestada esitlused sellisesse formaati, mis sõltuks võimalikult vähe platvormist (arvutist ja op. süsteemist). Näiteks *.html (Google Presentation) või OpenOffice puhul *.PDF.

Esitluste kujundamine

Mida peab meeles pidama esitluste kujundamise juures.

* esitluse eesmärk

Enne esitluse kokku panemist ning kujundamist mõtle hoolega läbi, kellele Sa esitlust näitama hakkad, mis on selle teema. Hoia värvid ja pildimaterjal kooskõlas teemaga.

* lihtsus

Nagu ükskõik mille disaini juures, slaide pole samuti vaja koormata üleliigse "iluga" - üks pilt või joonis slaidi kohta on piisav, 2 erinevat fonti samuti.
666 reegel: mitte rohkem kui 6 sõna reas, 6 sõna pildi kohta ning 6 tekstiga sladi järjest.

KISS - keep it silly simple

* järjekindlus

Kasuta samu fonte ja värve läbi terve esitluse. Samuti võiks graafiline materjal olla sama stiiliga. Selle saavutamiseks on hea näiteks kasutada valmis teemasid (templates)

* slaidide liikumine ning helieffektid

Need röövivad kuulaja - vaataja tähelepanu. Ühest küljest hea, nad vähemalt jälgivad kuid samas kurnavad arvutit või võrguühendust, mis kokkuvõttes jätab esitlusest kohmaka mulje.
Effektid on head kuid esitlus ei ole mitte nendest.

* Programmi siseste graafiliste pildikeste (clip art) kasutamine

Kui pilt just väga hästi ei sobi teemasse, kasutada parem midagi rohkem originaalset - kasvõi oma fotosid.

* Esitluste teemad (themes)

Muudke neid! Ükski teema ei ole mõeldud kasutuseks nii, nagu selle näiteks Microsoft valmis on teinud. Ning kasuta neid õieti - metsamotiividega teema ei sobi matemaatika tundi.

* Tekstislaidid

Slaidid on mõeldud ülevaate saamiseks mitte ekraani pealt intensiivseks lugemiseks. Isegi terved laused on esitluste puhul liigsed. Räägitav tekst olgu kasvõi paberil, mitte mingil juhul ekraanil.

* Värvivalik

Väldi ebaharilikke värvikombinatsioone (sinine-oranž) või neid, mis värvipimedail võivad takistada teksti jälgimist (roheline-punane). Hea kontrast teeb lugemise palju mugavamaks, näiteks tume tekst heledal taustal. Ka tumedad taustad mõjuvad effektsena just heleda teksti puhul.
mustrid ja tekstuurid taustal muudavad teksti lugemise raskemaks.
ning veelkord: hoia ühtset stiili läbi esitluse.

* slaidide arv

Kui ei oska täpselt hinnata, mitu slaidi jõuab esitluse jooksul ära näidata - rääkida, siis kõige kergem on lähtuda loogikast 1 slaid ühele minutile.

* fondid

Jää kergesti loetavae fontide juurde nagu näiteks Arial või Times New Roman. Tekstisuurus minimaalselt 30 punkti (pt). Ekraan peab olema jälgitav ja loetav ka tagareast.

Praktiline töö:

Iga õpilane loob endale Google konto (kellel on olemas Orkuti või Gmaili konto, saavadki kasutada olemasolevat), ning tutvuvad Google kontoritarkvaraga aadressil docs.google.com. Lähemalt vaatame ja proovime Google Presentation tööriista ning selle lisavõimalusi nagu jagamine, koos redigeerimine jms.

kasutatud Wikipedia artiklit esitlustarkvarast.

Link esitlusele

2007-09-26T10:49:00.001+03:00

vajutage siia

Õpperühmad

2007-09-24T10:44:00.000+03:00

Foto

Karolyn Schiff
Katrin Mugu
Jaan - Martin Kuusmann
Ken Aruküla
Karl Aas
Erkki Loginov
Kristjan Ühtid
Anna Leontjeva
Tanel Püüe
Kätlin Laasik
Piia - Kristiina Miller
Laura Karu
Ruudi Räimtaal
Kaarel Padu
Kelly Pärkman

Film

Grete Kokmann
Martin Junna
Kadri Kivimaa
Kristel Trull
Kreet Piiriselg
Milanna Pukk
Martin Einblau
Karl Tarbe
Ester Alasalu
Loora Laan
Kertu Tätte
Rebecca Laasnurm - Šer
Doris Torilo
Dagmar Torilo
Rauno Tomson

Kujundus

Jürgo Haljaste
Anne-Ly Maamets
Janett Perv
Monika Sammal
Kristi Sammal
Liis Sieberk
Kätlin Kullamaa
Kaia Simson
Reelika Lõhmus
Eva-Liisa Lukas
Kadri Roots
Maria Jaama
Annika Vokksepp
Kari Uppin
Marko Käen

Film, 1. tund

2007-09-20T08:42:00.000+03:00

Filmiks nimetatakse seeriat, kus on pandud liikuma terve rida üksikuid pilte, mille tulemuseks on ühtlaselt ja sujuvalt liikuv pilt. Film on nii kunstivorm, meelelahutus kui ka hariduslik vahend. Kuigi filme luuakse üle maailma erinevates keeltes, on tänu subtiitritele kadunud ära barjäärid, mis takistaksid meil aru saada näiteks Jaapani keelsetest filmidest.

Kõige esimesed filmid, mis tehniliselt olid siiski vaid liikuma pandud pildid, leidsid tee avalikkuse ette 1860.ndate aastate alguses. Piltide liikumine oli sätitud nii kiireks, et silm nägi näidatud kujutises juba liikuvat pilti. Pildid, mida liikuma pandi, pidid olema hoolikalt tehtud ja valitud, tagamaks maksimaalset sujuvust ning loomulikust.

Sarnane liikuvate piltidega "film" on lihtsate vahenditega ka kodus valmistatav. Inglise keeles on selle nimi flip book - joonistatakse märkmiku või vihiku servale tegevus, mille liikumine igal lehel on natukene erinev eelmisest. Kui sellist vihikut kiiresti lehitseda (või sõrmede vahelt läbi lasta, näeb silm peaaegu sujuvat pilti liikumisest).

Filmilõik, mida peetakse maailma esimeseks säilinud filmiks. Autoriks Loius Le Prince, 1888:

Tänu filmilindi arengule sai võimalikuks hakata tegema filme reaalajas. Filmi vaatamiseks siiski veel kinno minna ei saanud, filmi vaatamine oli rohkem privaatne tegevus, sest seda nägi läbi spetsiaalse seadeldise, mille taha mahtus ainult üks inimene. Selline tegevus on võrreldav tänapäeval mobiiltelefonist filmi vaatamisega - samuti privaatne ja mõeldud eelkõige üksi vaatamiseks.

1880.ndateks oli välja töödatud filmikaamera, mis salvestas filmi rullidele, mis omakorda tegi võimalikuks projektorite kasutuselevõtu. Liikuvaid pilte said nüüd koos vaatama hakata suuremad publiku hulgad ja filmi populaarsus hakkas kiiresti kasvama. Siiski, veel ei olnud kasutusel ei filmi lõikamist ega muid tehnilisi nippe vaatajaga manipuleerimiseks.

Kuni 19. sajandi keskpaigani oli film vaid puhtakujuline kunst, mingit lugu liikuvate piltidega ei jutustatud. Sajandi vahetusel hakkas film arenema selles suunas, et erinevad stseenid kombineeriti kokku suuremaks jutustavaks looks. Hakati kasutama erinavaid võttenurki ning kaamera liikumist. Et vaatajad ei peaks filme vaikuses vaatama, hakkasid teatrid (kino veel ei tuntud) palkama pianiste või koguni terveid orkestreid, kes filmi taustaks muusikat mängisid. Kui algul oli muusika tõesti vaid taustaks, siis 1920.ndate alguseks olid muusikud varustatud muusikapaladega, mis olid välja töötatud just spetsiaalselt näidatava filmi tarbeks.

Georges Melies, Reis kuule, esimesi jutustavaid (narratiivseid) filme:

Euroopa kino arengut pärssis mõne aja puhkenud Esimene Maailmasõda, samas USA's hakkas pead tõstma Hollywood. Peale sõda tegelesid filmitööstuse arendamisega Euroopas Sergei Eisenstein, F.W. Murnau ja Fritz Lang ning Ameerikas D. W. Griffith, Charles Chaplin, Buster Keaton ja paljud teised. Uued tehnoloogilised võimalused lubasid nüüd filmile lisada ka häält, tekkisid esimesed "rääkivad pildid".

Järgmine suurem samm arengus oli värvide lisandumine filmile. Kui hääle lisamine filmile hakkas välja tõrjuma tummfilme ja teatrite muusikuid, siis värvid lisandusid vaikselt ja järk-järgult. Publik oli alguses üsna ükskõikne värvide suhtes, sest must-valged filmid olid veel pikka aega kvaliteetsemad kui värvilised. Kuni 1960.ndate lõpuni valitses olukord, kus värvilisi filme näidati peamiselt kinos ning televisiooni jaoks olid must-valged filmid.

60. ndatel hakkasid filmistuudiod koolitama professionaalseid filmimeistreid, kes asusid tööle peamiselt Hollywoodi ning Prantsuse kinosüsteemis.

90.ndate alguses algas filmitööstuses digitaalrevolutsioon. See võimaldas üheltpoolt filmitööstuse kulusid vähendada (kuigi tegelikult on reaalsed kulud alati kasvanud ja filmid muutuvad üha kallimaks) ja teiseltpoolt võtta kasutusse rohkem erieffekte, mida varem oli kas väga raske või pea võimatu teostada.

Ka kodukasutajatele muutus filmide tootmine lihtsamaks. Ei pidanud kasutama füüsilist filmilindi lõikamist. Kogu materjal tõmmati arvutisse, ning kasutati juba professionaalseid tööriistu nagu Adobe Premiere, Final Cut Pro. Esmased projektid saab tehtud edukalt ka Movie Makeriga (PC) või iMovie'ga (Mac).

Kaamerad, mis salvestavad infot kõvakettale, on kulud viinud praktiliselt miinimumini.

Uuel aastatuhendel on kodukasutajatel tekkinud lisaks veel hulgaliselt võimalusi, kuidas oma töid näiteks eksponeerida - Youtube.

Filmitööstused

Filmindus hakkas tegelikult raha teenima üsna peale filmi leiutamist. Leiutajad hakkasid oma tooteid näitama raha eest näitustel, mis tähendas, et suured massid said maigu kiiresti suhu ning inimestele see meeldis, mida nad nägid. Hakati tootma ka kommertsfilme, mida võib pidada tänapäevase reklaami eelkäiateks.

Raha tulemine filmitööstusesse tähendas ka näitleja kui staatuse tähtsuse tõusmist. Ja ka palgad kasvasid kiiresti - juba aastal 1917 oli Charlie Chaplini aastane lepingutasu 1 million dollarit.

Kui USAs moodustus tähtsaim filmitööstus Hollywoodi juurde, siis teine tähtsam koht oli ja on (mahtudelt) Bollywood Indias ning digitaalsel ajastul on lisandunud veel üllatuskülalisena Nigeeria filmitööstus.

kasutatud artiklid:

http://en.wikipedia.org/wiki/Film
http://en.wikipedia.org/wiki/Flip_book

Kodune ülesanne, flip booki valmistamine :

Võta A4 paberileht, murra ja lõika see 8 võrdseks osaks. Korda tegevust 6-7 korda. Mida rohkem on lehti, seda mugavam on hiljem animatsioon tööle saada ning seda pikem ja sujuvam on liikumine. Kui pildid on joonistatud ja õiges järjekorras, filmi animatsioon mobiiltelefoniga ning lae üles YouTube'i. Jaga kontot teistega ning kommenteeri ja hinda teisi animatsioone.

Küljendamine / kujundus, 1. tund

2007-09-20T08:18:00.001+03:00

Küljendamise tundi alustasin just meelega hoopis sellise nähtusega nagu graafiline disain. Miks?

Just graafiline disain on see, mille abil me märkamatult igapäevaselt suhtleme. Me teame, et punane stopp-märk on hoiatav ja me oleme siis tähelepanelikumad, kuidi otseselt sellist teksti või juhist ju märgi juures ei ole. Me teame, et roheline tuli on üldjuhul lubav ning sinine tähistab külma. Need on näited värvidega. Niisamuti on wc-ukse peal kaks kolmnurka, kuid need sümbolid ei aja meid segadusse, sest üks neist on alati ühtpidi, teine teistpidi asetatud. Sellist suhtlemist nimetatakse ka visuaalseks kommunikatsiooniks, mille vahenditeks on värv, pilt, kiri, vormid või nende kompositsioonid.

Vahendeid, millega graafilist disaini luua, on samuti rohkelt, alates silmast ja käest kuni keerukate arvutiprogrammideni välja.

Kõik järgnevad teemad siin tunnis käivadki graafilise disaini alla - olgu selleks siis veebidisain, voldiku või ajalehe koostamine, tüpograafia või muu kujundus.

Kogu sissejuhatusest õhkub, nagu oleks graafiline disain üks väga laialivalguv ja mitte eriti konkreetne kunstisuund. Kuid just see annabki inimestele võimaluse valida omale meelepäraseim nišš, mille oskuseid ajapikku edasi arendada.

Inimkond on praeguseks jõudnud tasemele, kus ilma graafilise disainita poleks suurt midagi meie ümber - kõik, mida me vaatame, on läbi käinud mingilgi määral disaineri käe alt.

Küljendamine (deskop publishing) kombineerib omavahel riist - ja tarkvara ehk arvuti ning programmid, millega dokumente luuakse. Dokumendid võivad sisaldada nii teksti, graafikat, photosid või muid visuaalseid elemente. Enim levinumad programmid QuarkXPress, Adobe InDesign, Scribus (tasuta), Microsoft Publisher ja Apple Pages. Lisaks on abiks programmid, mis võimaldavad teha teksti ja pilditöötlust (Adobe Photoshop).

Väiksemate tööde puhul tehakse väljatrükid koduse printeriga, suuremad projektid (nii mahult kui mõõtmetelt) nõuavad aga juba trükikoja teenuste kasutamist.

Kuigi küljendamise mõistet kasutatakse kõige rohkem just lehe kujundamise juures, luuakse küljendamise abil palju muudki, näiteks reklaamtahvlid, pakendid, sildid jms.

Ajaloost

Küljendamise ajalugu (räägime just arvutil küljendamisest) on hakatud lugema aastast 1985 kui nägi ilmavalgust programm "PageMaker" (Aldus) ning "LaserWriter" (Apple). Need mõlemad kasutasid WYSIWYG tööriistariba ning printimisel oli suurim sügavus koguni 300 dpi. Ajalehtede ja ajakirjade toimetused asusid uut tehnoloogiat kiiresti omaks võtma.

Standardid olid tollal veel muidugi midagi muud kui need on nüüd. Tarkvara jooksis pidevalt kokku, Maci väike, (512 x 342) 1-bitine must-valge ekraan. Puudus võimalus muuta tähemärkide vahet ja asetust ning muid tüpograafisi seadeid.

1986 said ka kodukasutajad võimaluse küljendamist proovida, pea kõikidele tähtsamatele platvormidele oli olemas oma küljendustarkvara. Neil aastatel saatis paraku küljendajaid halb maine, mille üheks suuremaks põhjuseks oli just kodukasutajate arv, kelle teadmised küljendamisest olid nõrgad ning ka tehtud tööd väga ebaprofesionaalsed.

Mis vahe on küljendamisel ja tekstiredaktoril (Näiteks MS Office Word)?

Tänapäeval on see vahe muutunud järjest väiksemaks ja vaevumärgatavaks. Tekstiredaktoritega saab teha küljendamist üsna hästi. Vastupidist kasutamist eriti muidugi ei toimu, sest küljendamise tarkvara on rohkem spetsiifiline. Samuti ei ole küljendamistarkvaral küljes selliseid võimalusi nagu õigekirja kontroll või sisukorra loomise oskust.

kasutatud artiklid:

http://en.wikipedia.org/wiki/Desktop_publishing
http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_desktop_publishing_software

Kodune ülesanne:

Mõelda välja lühike ja lihtne lause, mida saab edasi anda märkide või pildikeste abil. Lisada juurde tekst, et ka teistel oleks võrdlus, kas teie loogika on paikapidav või on pildid pigem segadusse ajavad. Kommentaarid lisage teiste rühmakaaslaste blogidesse.

Näide on siin:

kaks jänest jooksid üle rohetava aasa